Õhtul matame ta maha, kuid enne tuleb tuleb ära teha päevased toimetused. Hommikul vara läheme juba jahile ning tagasi kui tagasi oleme jõudnud, ajame naised üles. Natuke hiljem lähevad naised taimi ja seeni korjama, milleks on mustikad, pohlad, jõhvikad, puravikud, kuuseriisikad. Taimedest valmistavad naised kogukonnale hommikusööki. Kui naised on tagasi jõudnud, aetakse meid, parimaid kalureid, kalale. Kala püüame õngekonksude, harpuunide, mõrdade ja võrkudega. Alles eile saime linast uue võrgu valmis. Mõne tunni pärast läksime koju väga suure kalasaagiga. Ajasime naised kala puhastama. Kala ja jahiloomad on meie peamine söök peale taimede. Samas saame loomadelt nahka, millest teeme endale riideid, et elada üle külm aeg, mida on meie maal palju. Loomad on ka teisest küljest kasulikud-nende luudest valmistame ehteid ja amulette, mis annavad meile jõudu ja kaitsevad halbade võimude eest.
Ma olen juba pikemat aega tahtnud koos meestega minna metsa jahile, aga mind ei lasta kunagi, sest ma olen ju tüdruk. Oma arust olen aga ma juba piisavalt pädev ja võimekas, et nendega koos jahile minna. Nii põnev oleks metsloomi luust lihvitud odaga või vibuga varitseda ning neid püüda. Täna läks aga niigi hästi - sain poistega koos järvele minna. Kõigepealt panime võrgu teisele poole järve ja siis asusime oma elukoha lähedal harpuunide ja ahingutega kalu püüdma. Üsna pea märkasime natukene eemal põtra, kes oli tulnud jooma. Nagu alati, oli ka seekord meil igaks juhuks kaasas oda. Otsustasime ruttu, et au põtra püüda saab mu vend. Ta siblis vaikselt mööda kallast põdrale lähemale ning lõi oda talle sisse. Kõik hõiskasid võidurõõmust. Selle aja peale olime ka juba saanud mõned haued ja tundmatud kalad kätte. Rõõm oli kirjeldamatu, kuid mitte kauaks, kui märkasime mu ema kaugemal, kes nuttis ja ahhetas
Kivimitest parim oli tulekivi Kasutati ka kvartsi Tulekiist ja kvartsist valmistati vaid mõne sentimeetri suurusi tööriistu lõikamiseks, puurimiseks või uuristamiseks Suuremate tööriistade jaoks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda Selleaegsetel kirvestel oli lihvitud vaid tera Silmaauke polnud ja kirves seoti varre külge nahkrihmaga Kunda kultuuri esindajad kasutasid luid ja sarvi harpuunide, nooleotste, pistodade jm. Valmistamiseks Luu ja sarvesemete rohkus oli Kunda kultuuri iseloomulik tunnus Elatusalad Veekogudeäärsed asulad pakkusid võimalusi kalastamiseks Enim saaki saadi kalatõkete algeliste võrkude ja mõrdadega, on leitud ka luust konksusid Olulisel kohal oli jaht Esmajoones kütiti põtru, kopraid ja veelinde jahil kasutati viskeodasid, vibu ja nooli, püüniseid ja lõksusid
Kuid siiski elatuti tollal küttimisest, korilusest ja kalapüügist ning karilusest ehk põlluharimisest ja karjakasvatamisest. Peamiseks jahiloomaks oli põder ning ainsaks koduloomaks koer. Elati püstkodades, asulad paiknesid enamasti veekogude ääres ning teadmiste ja oskuste areng oli väga aeglane. Samas teadsid aga loodusrahvad hämmastavalt palju oma elukeskonnast, loomadest ja nende meelelaadist, taimedest ja nende omadustest. Pikapeale võeti kalapüügi ahingute ja harpuunide kõrval kasutusse ka õnged ja võrgud. Hakati harvendama metsi, et lagendikele kasvav võsa jahiloomi ligi meelitaks. Niisiis lähemalt kõigemalt korilusest ja korilastest. Korilus on maailma vanim tootmisviis ühiskonnad. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu, et on võimalik abivahenditeta, põhimõtteliselt samal viisil koguvad toitu loomadki. Eks just taoline loomade kombel mõtlemine oligi muinaseestlastele ja nende nn. loodusrahva päritolu eeskujuks
Pulli küla või Reiu jõe asula on vanim, kuulusid kunda kultuuri rahvale ( see on nime saanud ühe varem avastatud asukoha järgi Lammasmäel). Seda aega nim keskmiseks kiviajaks e mesoliitikumiks, mis kestis 5 at eKr. Tööriistasi valmistati kivist, luust, sarvest ning ka puust. Koduloomaks koer, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamisteks lihaloomadeks: põder, kobrad, hülged. Jahti peeti odade, vibude ja nooltega; kala püüti ahingute, harpuunide ning võrguga. Hoonetüübiks võib oletada püstkoda. Polnud midagi ühist soome-ugri keelega. Kunda kultuuri esindajad võisid tulla Kirde-Poolast või Lõuna-Leedust. Kammkeraamika (u 5000 a eKr) noorem kiviaeg e neoliitikum. Tähtsaim tunnus esimese tehismaterjali- põletatud savi ilmumine. Vanemad potikillud esindavad nö Narva keraamikat. U 4000 a eKr hakkas levima kammkultuur. Nime andnud anumad olid valmistatud kokku voolitud laiadest savilintidest. Kaunistasid
Tööriistad kivist,luust,sarvest,puust. Kivimitest kasutati tulekivi (lõhestamisel tekivad teravad servad), kvartsi. Tulekivist ja kvartsist tehti mõne cm suuruseid tööriistu lõikamiseks,kraapimiseks. Suuremate tööriistade jaoks kasutati O K moondekivimeid kivikirved ebakorrapärase kuju ja silmaauguta. Kasutati sageli luid ja sarvi s o ahingute,harpuunide,nooleotsade,pistodade jms jaoks. k s u t s e
asulakoht võib aga olla mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad nad kuuluvad nn. kunda kultuuri rahvale. See kultuur ja rahvas on oma nime saanud ühe varem asustatud asulakoha järgi kunda lähedal Lammasmäel. Tööriistad valmistasid kundalased kivist, luust, sarvest ja ka puust näiteks ühepuupaate ehk ruhesid. Elatusid kalapüügist ja jahist. Kütiti põtru, kobrast, mereääres hülgeid. Jahti peeti odade ja vibudega, kala püüti ahingute, harpuunide ja ka algsete võrkudega. Oletatakse et hoone tüübiks oli maasse süvendatud augu kohale püstitatud püstkoda. Algkodu oli neil kindlasti väljaspool Eesti piire. Nad said tulla ainult idast või lõunast, kuna mujal oli sellel ajal jää ja hiljem meri. 3. Võrrelda Kunda kultuuri, kammkeraamikakultuuri ja venekirveskultuuri (oskused, elamud, keel, tööriistad, päritolu) Kunda kultuur- enamjaolt küttisid, oskasid valmistada tööriistu. Elasid püstkodades.
aastatuhandeni eKr. Kundalased valmistasid tööriistad kivist, lust ja sarvest, aga ka puust nt üepuupaate e ruhesid. Koduloomadest tundsid nad koera, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamiseks lihaloomaks oli põder, kellelt saadi ka nahka kehakatteks ning luud ja sarve tööriistade valmistamiseks. Palju kütiti ka kobrast. ,mereäärsetes piirkondades ka hüljest. Hülgekütid avastasid ka meie tekkkivad saared. Jahti peeti vibude ja vibu-nooltega, kala püühi ahinguteg,harpuunide ning algeliste kalavõrkudega. Võib oletada et ürgseimaks hoonetüübiks oli maasse sünvendatud augu kohale püstitatud püstkoda. Kammkeraamika *U 5000 a eKr e siis 7000 a tagasi algas Eestis kiviaja järgmine ja ühtlasi viimane etapp- noorem kiviaeg e NEOLIITUKUM. Ajastu tähtsamaks tunnuseks on esimese tehismaterjali, põletatud savi ilmumine. Lühidalt tähendab see et inimesed õppisid valmistama veekindlaid savinõusid ja hakkaisd oma asulatkohtadesse potikilde maha jätma
Kundalased valmistasid tööriistad kivist, lust ja sarvest, aga ka puust nt üepuupaate e ruhesid. Koduloomadest tundsid nad koera, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamiseks lihaloomaks oli põder, kellelt saadi ka nahka kehakatteks ning luud ja sarve tööriistade valmistamiseks. Palju kütiti ka kobrast. ,mereäärsetes piirkondades ka hüljest. Hülgekütid avastasid ka meie tekkkivad saared. Jahti peeti vibude ja vibu-nooltega, kala püühi ahinguteg,harpuunide ning algeliste kalavõrkudega. Võib oletada et ürgseimaks hoonetüübiks oli maasse sünvendatud augu kohale püstitatud püstkoda. 5)Neoliitikum Eestis (IV at II veerandist II at keskpaigani eKr.) Markeerivaks nähtuseks peetakse Eestis nagu mitmel pool mujalgi Põhja- ja Ida-Euroopas keraamika kasutuselevõttu. Selleaegsed asulakohad paiknesid veekogude ääres, sealhulgas isegi mererannas peaaegu vahetult vee ääres
Kidad on vajalikud selleks, et oda jääks looma kehasse püsima ega libiseks enese tekitatud haava mööda uuesti välja. Nöör või tross on vajalik selleks, et harpuunitud looma mitte ära kaotada. Tähtis võib olla seegi, et harpuuni ennast mitte ära kaotada. Harpuunid leiutati vanemal kiviajal. Lõuna-Prantsusmaal Cosquer' koopas on leitud 16 tuhande aasta vanuseid koopamaalinguid harpuunitud hüljestest. Enamik kiviaja tingimustes elavaid hõime tundis harpuune ja mõnigi neist oli harpuunide ehituse oma tehnoloogilise võimekuse piires täiuseni arendanud, näiteks inuitid. Harpuuni on mainitud piiblis Hiiobi raamatus, kus on räägitud, et muistsed juudid ei küttinud kunagi krokodille ja kartsid neid: "Kas sa saad tema nahka viskodasid või tema pead kalatuurasid täis tikkida?“. Kuid piiblis ei kirjeldata lähemalt, milliseid harpuune tollal kasutati. Vasest harpuunid olid tuntud juba Harappa meresõitjatele. Vana-Kreeka ajaloolane Polybios, kes elas 2
annaabi.ee 
