Septakordi liigid ja noonakord Jekaterina Bossenko XI.K klass, VHK 2015 Septakord • Septakord on neljast helist koosnev akord, mille äärmisteks helideks on intervall septim. • Septakordi akordi helid on priim, terts, kvint ja septim. • Kõik septakordid ja nende pöörded on dissoneerivad kooskõlad, mis harmoonilistes järgnevustes nõuavad lahendamist. • Septakordidel on neli kuju: - põhikuju - kvintsekstakord - tertskvartakord - sekundakord Dominantseptakord • Mažoorkolmkõla + väikse terts – dominantseptakord (ehk väike mažoorseptakord ehk väike duurseptakord) • Priimi ja septimi vahe on väike septim. - Väike terts - Väike terts - Suur terts • C7 Suur mažoorne septakord • Mažoorkolmkõla + suur terts • Priimi ja septimi vahe on suur septim
ebavrdsust. Hing Seisus Voorus mistuslik valitsejad tarkus sakas sjalis-administratiivne vaprus iglus ihalev tootjad mdukus iglusest kui riigi voorusest saab Platoni silmis olla juttu vaid siis, kui tarkuse, vapruse ja mdukuse vooruste kaudu defineeritud seisused on ksteisega harmoonilistes suhetes, see thendab antud juhul aga loomuprastes valitsemis- ja allumissuhetes. Ebaiglane on siis vastavalt selline riik, kus inimesed tegelevad ka muuga, sealhulgas ka sellega, milleks neil puuduvad eeldused ja ettevalmistus. Eelkige on aga ebaiglusega tegemist seal, kus ilma vastavate eeldusteta inimesed hakkavad sekkuma riigi valitsemisse. Teadmine ja vim. Nagu eelnevast nhtub, on Platoni petuse jaoks iglasest riigist peamiseks probleemiks mitte niivrd ksimus erinevate hiskondlikult
mõistuslik valitsejad tarkus söakas sõjalis-administratiivne vaprus õiglus ihalev tootjad, demiourgos`ed mõõdukus Õiglusest kui riigi voorusest sai Platoni silmis olla juttu vaid siis, kui tarkuse, vapruse ja mõõdukuse vooruste kaudu defineeritud seisused on üksteisega harmoonilistes suhetes, see tähendab antud juhul aga – loomupärastes valitsemis- ja allumissuhetes. Mis omakorda eeldab, et iga indiviid on paigutunud oma loomupärastele eeldustele vastavasse seisusesse ja omaltpoolt varustatud “õiglase hingekorraga”, st et tema hingejaod on loomupärastes allumis- ja valitsemissuhetes üksteisega. Ebaõiglane on siis vastavalt selline riik, kus inimesed tegelevad ka muuga, sealhulgas ka sellega, milleks neil puuduvad eeldused ja ettevalmistus.
Hing Ühiskonnakiht, seisus Voorus mõistuslik valitsejad tarkus emotsionaalne söakus valvurid, sõjalis-administratiivne vaprus ihalev tootjad mõõdukus Riigi voorusest õiglusest saab Platoni järgi rääkida vaid siis, kui tarkuse, vapruse ja mõõdukuse vooruste abil määratletud ühiskonnakihid tegutsevad harmoonilistes, s.t loomupärastes võimu-, valitsemis- ja allumissuhetes. Ebaõiglane, mittevooruslik on seega riik, mille kodanikud tegelevad sellega, mille jaoks neil puuduvad eeldused ja ettevalmistus; eriti halb on olukord siis, kui viimased sekkuvad riigi valitsemisse. Platoni kirjeldatud valitsemisviisi võiks nimetada sophokraatiaks, ekspertokraatiaks, tarkade valitsuseks. See on laialt levinud tõlgenduse järgi esimene tehnokraatia, s.t faktiteadmistele,
35 1916. aastal kirjeldas tsentraalsümmeetrilist gravitatsioonivälja Schwarzschild matemaatiliselt järgmiselt: Kui aga võtta r asemele + ja tehes mõningaid teisendusi, saame aga võrrandi järgmise kuju: Saadud avaldis on Foki gravitatsioonivälja põhivorm. Väli peab aga olema siis tsentraalsüm- meetriline, mis ajas ei muutu. Selline on vorm harmoonilistes koordinaatides. Viimane avaldis näitab meile sisuliselt seda, et mida lähemale „välja“ tsentrile, seda aeglasemalt „liigub“ aeg ja keha „pikkus“ lüheneb. Matemaatiliselt on need aga esitatavad veelgi lihtsamalt järgmiselt: Need on ühed kõige elementaarsemad teadmised raskusväljast. Selle tulemusena ei saa ruum olla eukleidiline ( pseudoeukleidiline ), vaid ruum peab olema „kõver“. Aeg ei ole enam ka absoluutne.
34 1916. aastal kirjeldas tsentraalsümmeetrilist gravitatsioonivälja Schwarzschild matemaatiliselt järgmiselt: Kui aga võtta r asemele ja tehes mõningaid teisendusi, saame aga võrrandi järgmise kuju: Saadud avaldis on Foki gravitatsioonivälja põhivorm. Väli peab aga olema siis tsentraalsüm- meetriline, mis ajas ei muutu. Selline on vorm harmoonilistes koordinaatides. Viimane avaldis näitab meile sisuliselt seda, et mida lähemale ,,välja" tsentrile, seda aeglasemalt ,,liigub" aeg ja keha ,,pikkus" lüheneb. Matemaatiliselt on need aga esitatavad veelgi lihtsamalt järgmiselt: Need on ühed kõige elementaarsemad teadmised raskusväljast. Selle tulemusena ei saa ruum olla eukleidiline ( pseudoeukleidiline ), vaid ruum peab olema ,,kõver". Aeg ei ole enam ka absoluutne.
Seetõttu jääb ühe valik vabaks ja asendame 2 = r2. Tundmatuteks jäävad seega V2 ja F2. Tehes ära mõningaid selle ülesande tensorarvutused, saadakse valemi lõplik kuju: 1916. aastal leidis sellise lahendi Schwarzschild. Kui aga võtta r asemele ja tehes mõningaid teisendusi, saame aga järgmise kuju: Saadud avaldis ongi Foki gravitatsioonivälja põhivorm. Väli peab aga olema siis tsentraalsüm- meetriline, mis ajas ei muutu. Selline on vorm harmoonilistes koordinaatides. (Silde 1974, 165-169) Viimane avaldis näitab meile sisuliselt seda, et mida lähemale ,,välja" tsentrile, seda aeglasemalt ,,liigub" aeg ja keha ,,pikkus" lüheneb. Matemaatiliselt on need aga esitatavad veelgi lihtsamalt järgmiselt: 35 Need on ühed kõige elementaarsemad teadmised raskusväljast. Selle tulemusena ei saa ruum olla eukleidiline ( pseudoeukleidiline ), vaid ruum peab olema ,,kõver"
annaabi.ee 
