teemadega tegeletakse eelisjärjekorras. Praeguses EL integratsiooni faasis ei ole võimalik jääda koha peale seisma – tuleb minna kas edasi või tagasi. Võtame lihtsa näite. ELis on üle kümne aasta kasutusel ühisvaluuta, mis lihtsustas turismi ja kaubandust ning maandas valuutariske. Euro kasutuselevõtt oli ELi riikidele ja ka Eestile kasulik. Samas, oleme viimastel aastatel näinud selgelt, et ühine valuuta ei toimi pikaajaliselt, kui seda ei toesta suurem eelarvepoliitikate harmoneerimine ja ühtsed pangandusreeglid. Seega, me võime minna praegusest hetkest kas edasi, luues ühtsed järelevalvemehhanismid, või astuda sammu tagasi ja loobuda ühtsest valuutast. Vahepealset varianti pole. Euroopa on otsustanud neis küsimustes põhimõtteliselt föderaliseerumise teed minna. Põhimõtteline argument EL föderaliseerumise poolt on globaalsete arengutrendide mõju Euroopale. Me oleme kontinendina harjunud olema maailma tähtsaimad, rikkaimad ja targimad. 20
Lisandub ühisraha, mida haldab keskne asutus (Euroopa Keskpank). ÜHTSE TURU ÕIGUSLIK REGULEERIMINE • Liikmesriigid annavad teada siseriiklikest meetmetest, misvõivad vaba liikumist piirata • Liikmesriigid annavad teada siseriiklikest vaba liikumise piirangutest ja tõsistest turutõketest • Vastastikune tunnustamine (usaldus) • Harmoneerimine • Miinimum- ja maksimumharmoneerimine MAJANDUSLIKU INTEGRATSIOONI TEHNIKAD Negatiivne integratsioon – Euroopa Liidu õigusega sunnitakse eemaldama siseriiklikud reeglid, mis takistavad piiriülest kaubandust. Positiivne integratsioon – tervishoiu, turvalisuse, tarbijaõiguste, tehniliste parameetrite harmoneerimine, et tagada võrdne mänguväli ühtsel turul ÜHTSE TURU VÄLJAKUTSED
liikmeriikide ja ava lduse esitanud riigi vahelise lepinguga. See leping esitatakse kõigile asjaosalistele riikidele ratifitseerimiseks kooskõlas nende riikide põhiseadusest tulenevate nõuetega. · ASSOTSIATSIOONI- E. EUROOPA LEPING Vabakaubanduse sätestamine Kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumise järkjärguline juurutamine Tihedate poliitiliste sidemete loomine Ühinemise eelduseks kandidaatriigi õigusaktide harmoneerimine EL õigusega, vastavate haldusstruktuuride reformimine Tihe majanduslik koostöö paljudes valdkondades Koostöö justiits- ja siseküsimustes Raamistik kandidaatriigile antava EL abi osas (Phare) · ASSOTSIATSIOONILEPINGUD 17 · EESTI INTEGRATSIOON EL 1996 Euroopa Komisjoni arvamus (avis) :
Seoses eurodirektiivide ja määruste kohandamisega on Eestil olemas Eesti Standardikeskus, mille ülesandeks on koostada standardeid ja esindada Eestit rahvusvahelises standardite väljatöötamiseks. Oluliseks peetakse Euroliidu harmoneeritud standardeid. Õigusaktide ühtlustamine protsessis peetakse oluliseks eristust, kas eelistada harmoneerimist või tunnustamist? Vastuse sellele annab Euroopa Liidu õigusaktide harmoneerimispraktika. Harmoneerimine on vanem strateegia, mida kasutati EL-s 1970-ndatel aastatel. Hiljem märgati, et kõikides valdkondades ei saa luua eraldi EL õigust või ühtlustada liikmesriikide õigusi. EL ise ei anna enam teatud standardit, nagu harmoneerimise puhul, vaid liikmesriigid on kohustatud tunnustama teiste liikmesriikide standardeid. Tunnustamist reguleerivaid direktiive nimetatakse uue lähenemise direktiivideks (new approach directive).
hindamiskriteeriumid, ettevõtte ülemineku alused (sh erisused pankrotimenetluse korral), töötajate õiguslik seisund, tööandjate vastutus, töötajate esindajate õigused (VÕS, TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus käsitletud küsimused, probleemid praktikas, RKTKo 3-2- 1-41-11, direktiiv 2001/23/EÜ. Abistav materjal: Künnapas, K. Töötajate õigused maksejõuetu tööandja ettevõtte üleminekul: kas ebaõnnestunud harmoneerimine? Juridica, 2011, 2) Ettevõtte ülemineku mõiste Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Ettevõtte üleminekut iseloomustab: üle läheb terviküksus tegutsemise eesmärk ei ole oluline sama või sarnane tegevus jätkub Ettevõtte ülemineku mõiste direktiivis 2001/23/EÜ
Tööandja pankroti korral töölepingud ettevõtte omandajale üle ei lähe ning üleandja või omandaja võib töölepingud üles öelda (TLS § 112 lõige 4). Viidatud juhul peab ülesütlemiseks olema seaduslik alus, näiteks koondamine. (VÕS, TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus käsitletud küsimused, probleemid praktikas, RKTKo 3-2-1-41-11. Abistav materjal: Künnapas, K. Töötajate õigused maksejõuetu tööandja ettevõtte üleminekul: kas ebaõnnestunud harmoneerimine? – Juridica, 2011, 2) VI. Indiviaalse töövaidluse lahendamine 33. Individuaalse töövaidluse mõiste ja lahendamise võimalused; nõuete esitamise tähtajad. Individuaalne töövaidlus käesoleva seaduse (ITVS) tähenduses on töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus. Individuaalne töövaidlus on ka vaidlus töölepingu ettevalmistamisest tuleneva nõude üle.
annaabi.ee 
