Maandumine toimub sirutatud ja pooleldi pinge all olevatele jalgadele, kus esimesena maanduvad varbad. Peale seda toimub üleminek täistallale ja jalgade kõverdamine. Rindkere osas säilitatakse sirutatud asend ja vaade suunatakse ette ning hüppe lõpp asend, fikseeritakse valvelseisangu võtmisega ning käte toomisega kaarega ülalt-kõrvalt alla. 5 2 HARKHÜPE Harkhüpe on üks lihtsaim toenghüpe. Hoojooksule ja äratõukele hoolaualt järgneb käte asetamine kitsele. Hüpe sooritatakse ilma jalgade eelhoota taha, selg kumerdatult, puusad ülestõstetult ning käte asetamisega hüpperiistale hargitatud jalgadega, kust need ette rebitakse, suurendades sellega kõverdust puusaliigeses. Käte tõuge peab toimuma enne, kui jalad on jõudnud käte jooneni. Järgneb keha sirutamine käte viimisega üles-kõrvale ja pea viimisega taha ning pehme maandumine.
Harkhüpe ja Kägarhüpe Harkhüpe üle risti kitse Kui on omandatud tehnika alused maandumise, hoojooksu ning jalgade ja käte tõuke näol, võib asuda harkhüppe kui ühe lihtsama toenghüppe õppimisele. Esimesed hüpped tuleb sooritada üle ristiasetatud madala kitse, rakendades eelnevalt õigeid ettevalmistavaid ja juurdeviivaid harjutusi. Madalal kitsel sooritatavad hüpped on lihtsamad seetõttu, et toetuspind kitsel on väiksem ning võimaldab treeneril paremini võimlejat abistada. Tavaliselt seda hüpet ei kardetagi, sest ebaõnnestumise oht siin on minimaalne. Abistamine: Treener või abistaja seisab hüpperiista taga, näoga selle poole, ning võtab hüppaja ,,vastu", toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid abistades seisab treener võrdlemisi hüpperiista ligidal ja taganeb koos hüpet sooritava võimlejaga, kindlustades abistamise ülaltähendatud korras. Põhilised vead: Kuigi hüpe on lihtne, esineb al...
Akrobaatikat kasutatakse ka kehalise kasvatuse ainekavas: 1-3 klass: Akrobaatilised harjutused. Veeremine ja veered. Tirel ette. Poolspagaat. Turiseis. Kaarsild selililamangust (abistamisega). Tasakaaluharjutused. 4-6 klass: Kaarsild selili lamangust. Hüppetirel ette. Tirel taha. Kätelseis (abistamisega). Tiritamm. Tasakaal. Kõnni- ja hüplemisharjutused, tantsusammud ja takistuste ületamine poomil. Toenghüpped. Hoojooksult hüpe toengkägarasse vahendile. Sirutusmahahüpe. Harkhüpe. 7-9 klass: Ratas kõrvale. Kolmiktirel. Kätelseis. P: kätelseisust tirel ette. Hoojooksult hüppetirel. T: tasakaal. Tasakaaluharjutustest kombinatsioonide koostamine. Toenghüpped. Kägarhüpe, nurkhüpe külghoojooksult. T: harjutused vahenditega. Iluvõimlemise harjutused palli ja rõngaga. Gümnaasiumis on pearõhk iseseisva harjutamise oskuse kujundamisel ja meelisspordiala väljakujundamisel. Ajalugu Akrobaatikal on pikk ja iidne ajalugu
· Ülakeha ringid, kepid selja taga · Käsivarte sirutajalihaste venitus · Külgede venitus, kepid sirgetel kätel · Käsivarte painutuslihaste venitus Jõu- , kordinatsiooni- ka soojendusharjutused. Need sobivad kõige paremini aktiivsete tervisespordi rühmadele, kui õigesti sooritatutena oivaliselt ka tavalistele tervisesportlastele. · Suusatõuge · Kättekõverdus keppidega · Harkhüpe keppidega · Põrgatushüpe keppidega · Kepivigur Kasutatud kirjandus. Marko Kantaneva ,,Kepikõnd" http://www.matkasport.ee/pages/Kepikondmismilleksjakuidas!OpenDocument http://www.kaimekoos.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=26&Itemid=43
järgmise treeningu sisu hüpete osas, kusjuures ühel treeningul tuleb vigade parandamisel asetada pearõhk ühele hüppefaasile või elemendile. Hüpete tehnika kinnistamiseks ning kindluse ja otsustatavuse saavutamiseks tuleb treeningus rakendada vastavaid metoodilisi võtteid, näiteks muuta hüpperiista kõrgust või pikkust, suurendada korduste arvu, eemaldada hoolaud hüpperiistast, suurendada nõudeid üksikute hüppefaaside osas jne. Harkhüpe üle risti kitse Kui on omandatud tehnika alused maandumise, hoojooksu ning jalgade ja käte tõuke näol, võib asuda harkhüppe kui ühe lihtsama toenghüppe õppimisele. Esimesed hüpped tuleb sooritada üle ristiasetatud madala kitse, rakendades eelnevalt õigeid ettevalmistavaid ja juurdeviivaid harjutusi. Madalal kitsel sooritatavad hüpped on lihtsamad seetõttu, et toetuspind kitsel on väiksem ning võimaldab treeneril paremini võimlejat abistada
· Ülakeha ringid, kepid selja taga · Käsivarte sirutajalihaste venitus · Külgede venitus, kepid sirgetel kätel · Käsivarte painutuslihaste venitus Jõu- , kordinatsiooni- ka soojendusharjutused. Need sobivad kõige paremini aktiivsete tervisespordi rühmadele, kui õigesti sooritatutena oivaliselt ka tavalistele tervisesportlastele. · Suusatõuge · Kättekõverdus keppidega · Harkhüpe keppidega · Põrgatushüpe keppidega Kasutatud kirjanud: http://www.matkasport.ee/pages/Kepikondmismilleksjakuidas!OpenDocument http://www.kaimekoos.ee/index.php?option=com_content Rein Jalak " Tervise treening" Marko Kantaneva "Kepikõnd"
annaabi.ee 
