kui võib kindel olla igapäevases tunnivälises harjutamises. Kanada kehalise kasvatuse, tervise ja rekreatsiooni assotsiatsiooni motoks on "Rõõm liikumisest". Siit tuleneb motiiv nautida kehalisi pingutusi ja harjutamist. Nii kujuneb eluviis, kus kehaline aktiivsus on asendamatult vajalik. Kehalise kasvatuse õpetajal peab olema küllalt takti, et panna lapsed tõsiselt harjutama, tundma rõõmu lihaste pingutamisest. Et kujuneks positiivne suhtumine kehalistesse harjutustesse, tuleb õpetajal teadvustada harjutuste sooritamise kasu. Seejuures ei tohi unustada õpilase enesehinnangu taset. Ühel juhul saab valitsevaks mõttekäik: "Kui teised saavad hakkama, siis pean mina ammugi olema suuteline." Teisel juhul aga depresseerib mõte: "Paha, et teised näevad, kui saamatu ma olen." Edukas tahab veenduda oma eelises teiste ees. Spordivõistlus pakub sellise võimaluse, luues stiimuli võimete edasiseks arendamiseks. Kuid ka saamatul on progressi (harjutamise
treeningul jälgitakse alati järgmisi põhimõtteid: õige hingamine, keha asetus, kontroll, keskendumine, sujuvus ja täpsus. Pilatese tehnika tugevdab stabiliseerivaid lihaseid: lihaseid, mis on selgroole lähedal ja toetavad seda. Tasakaalustamata lihased tekitavad valu ja see saab alguse väärast kehaasendist, halvast tervisest, sporditraumadest jne. Oluline pole mitte lihase suurus, vaid millises seisukorras ja toonuses see on. Pilatese treening annab kaunilt vormitud kõhu kuna harjutustesse on pidevalt kaasatud nii välimised kui ka sisemised kõhulihased. Maksimaalsete tulemuste saavutamiseks peaks Pilatest kombineerima aeroobse treeningu ja tervisliku toitumisega. Soovitatav on tegeleda Pilatesega teadlikult ja järjepidevalt, et säilitada hea pikaajaline vorm. Kasutatud kirjandus: · http://www.jillianhessel.com/pilates_biography.html · ,,Pilatese süsteem" Trevor Blount, Eleanor McKenzie · http://en.wikipedia.org/wiki/Pilates · http://www
korraldamine jms. SOTSIAALNE ÜMBRUS JA ISIKLIKUD TUNNUSED. Sotsiaalset ümbrust võib defineerida sotsiaalsete, kultuuriliste, poliitiliste, majanduslike tingimuste kombinatsioonina, mis mõjutab tervisefitnessi ja tervist. Ka mitmesugused isiklikud tunnused kujundavad inimese elustiili, k.a suhtumist kehalisse tegevusse ja muudesse tervislikesse harjumustesse. Tunnuseks on iga, sugu, sotsiaalmajanduslik seisund, iseloom, motivatsioon. Suhtumine kehalistesse harjutustesse ja tervislikku eluviisi kujunevad välja lapseeas. PÄRILIKKUS JA ISIKLIKUD ISEÄRASUSED. Tervis on mitme omavahel vastastikku mõjuva teguri, s.h geneetilise konstitutsiooni tulemus. Seetõttu pole kõigil ühesugune tervislik-kehaline ja vaimne heaolu võimalik. Pärilikkus on üks olulisemaid tegureid, miks kõik inimesed ei ole ühesuguse vastuvõtlikkusega südame-veresoonkonna haigustele, diabeedile jne. KEHALISE AKTIIVSUSE, FITNESSI JA TERVISE MÄÄRAMINE. Vahendid varieeruvad
muidugi jooksmine. Kuid samas ei tohi unustada, et keha täiuslikuks arenguks ja toimetulekuks igapäevaelus on tarvilik küllaldaselt arendatud lihaskond. Oskuste ja teadmistega varustamine on samuti kehalise kasvatuse ülesanne. Seepärast tuleb leida aega eri liikumisvormide (ujumine, suusatamine jm) omandamiseks. See võib aga ammutada lõviosa kehalise kasvatuse tunnist vaid siis, kui võib kindel olla igapäevases tunnivälises harjutamises. Et kujuneks positiivne suhtumine kehalistesse harjutustesse, tuleb õpetajal teadvustada harjutuste sooritamise kasu. Seejuures ei tohi unustada õpilase enesehinnangu taset. Ühel juhul saab valitsevaks mõttekäik: "Kui teised saavad hakkama, siis pean mina ammugi olema suuteline." Teisel juhul aga depresseerib mõte: "Paha, et teised näevad, kui saamatu ma olen." Edukas tahab veenduda oma eelises teiste ees. Spordivõistlus pakub sellise võimaluse, luues stiimuli võimete edasiseks arendamiseks
ka viimast rohkem kuulata. Saab järeldada, et muusika mõju sportimisele on kõige tugevam siis, kui sportlane kuulab sünkroonset muusikat sünkroonseid liigutusi sisaldava treeningu ajal ning väiksem, kui sportlane kuulab treenimisel asünkroonset muusikat või, kui treening ei sisalda sünkroonseid liigutusi. (Simpson & Karageorghis 2006: 3-7) Mis puutub aga lühiajalistesse ja kõrge intensiivsusega harjutustesse, siis neile on nii sünkroonse kui asünkroonse muusika mõju väga väike (Pulk 2013: 8). Kui treeningharjutused on suure intensiivsusega, siis pole võimalik sportlase tähelepanu väsimuse tekkelt kõrvale suunata. Vähesel määral on võimalik väsimuse tajumist positiivsemaks muuta. (Karageorghis ja Priest 2012: 48) 1.2 Muusika tempo ning rütm kui sportliku soorituse mõjutajad Muusikapalad on kas kiire tempoga, keskmise tempoga ja aeglase tempoga. Kiiretempolisteks
2+2+2+2=8 4*2=8 Nõrgematele õpilastele tuleb erilist tähelepanu pöörata. Nendega tuleb ka tabeli koostamise juures kasutada võrdsete gruppide kaupa haaramise võtet, seejärel see võtmine vastavalt illustreerida, siis kirjutada liidetavatena ja seejärel juurde vastav tabelijuht. Järk-järgult minnakse üle abstraktsele korrutamisele. Peale tabeli koostamist hakatakse korrutamisvõrdusi 20 piires sisse lülitama ka peastarvutamise etapi harjutustesse. Seejärel antakse õpitud tehete kinnistamise eesmärgil puuduva tehtekomponendi (I või II teguri) leidmiseks, korrutamisharjutusi õige märgi asetamiseks, samuti liitülesandeid korrutamise või ja liitmisega või korrutamise ja lahutamisega. Näiteks: ,,Leia puuduv tegur!" ,,Pane õige märk!" ,,Arvuta!" 3*...=6 3*2...6 3*2+4= ...*2=8 4*2...8 2*5-8= 2..
annaabi.ee 
