igalt poolt kinni. Suvel kutsuvad alati sõbrad mind õue, randa suplema. Kõige parem on suve juures see ,et ei pea koolis käima. Teiseks miks mulle suvi meeldib on trenn.Minu arvates on suvel kõige mõnusam trenni teha eriti hommikul koos lindude lauluga .Ma teen ka teistel aastaaegadel trenni aga suvel on kõige parem.Suvel sa saad värske õhu käes, mõnusa tuulega, staadionil trenni teha mitte ei pea minema sisehalli trenni nagu talvel. Treener ka alati trennis lausub: ,,usinalt harjutamata on raske saada osavaks ja vastupidavaks.” Kuigi mulle väga meeldib suvi, tema soojuse ja mõnude poolest, siis on ka paar miinust. Ma vihkan putukaid ja sääski, eriti parme. Rohkest putuka pininast hoolimata ajavad mind kõiksugu putukad kes ronivad, nõelavad või hammustavad ikka närvi. Mõnikord kui suvel on väga palav ilm ja ei ole jahedat tuult mis seda leevendades puhuks, siis on lausa piin olla sest pole õhku mida hingata.
Alkoholid on ühendid, mis sisaldavad OH-rühma süsinikuaatomi küljesehk süsiniku molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud OH rühmaga Etanool CH3CH2OH füüsikalised omadused:*absoluutne alkohol on 100% etanool *piirituses on 96-98% etanooli *iseloomulik terav lõhn ja kõrvetav maitse *keemistemperatuur on 78°C*tahkumistemperatuur on -117°C*seguneb veega igas vahekorras*½ liitrit absoluutset alkoholi on harjutamata organismile tappev Glütserooli ehk propaan1,2,3triooli füüsikalised omadused:*Värvitu *siirupi taoline *magusa maitsega *vees väga hästi lahustuv *kuumutamisel laguneb aga ei kee *kõhtu lahtistava toimega *kuulub rasvade koostisesse *kasutatakse kreemides Kõik alkoholid põlevad CH3OH+1,5O2 ->CO2+2H2O ; CH3CH2OH+3O2->2CO2+3H2O Karboksüülhapped sisaldavad karboksüülrühma, mis määrab ära hapete füüsikalised ja keemilised omadused
saades löögi põlve alla tõmbavad sirutajalihased kokku. Igasuguse õppimise füsioloogiliseks aluseks on just tingitud refleksid. (Kuidas Õppida, 1972) Õppimise põhireeglite all toob ta välja esiteks selle, et õppimisel pole piire. Õppimisoskus sõltub palju just õpetamisoskusest ja sellest, millega laps igapäevaselt kokku puutub. Teiseks räägib ta sellest, et enneaegne tugev õppimine ei pruugi anda alati positiivseid tulemusi, aga samas mündi teisel poolel on ka see, et harjutamata jätmine võib paratamatult tuua ka kahju. Enamiku asjade õppimiseks on olemas parim vanus, kuid üle ei tohi nõuda, sest siis võib vanem teha lapsele kasu asemel hoopis kahju. Oluline on ka see, et paljud teadmised ja oskused omandatakse juhuslikult, ilma seda eraldi õppimata, näiteks lapsel mängu käigus, matka ajal või lastesaadet vaadates. (Kuidas õppida, 1972) Midagi õppimisel on oluline ka tahe õppida. Tahte aluseks on sageli ka vajadus õppida
mõjutatud. Sotsiaalne soodustamine tekib siis, kui inimene tunnetab konkurentsi ja teeb kergeid äraõpitud ülesaineid – teiste inimeste juuresolekul muutusid ülesanded kergemaks (kiiremaks) või kui arvatakse, et teda jälgitakse. Põhjustatud inimese üldsisest erutatud seisundist. Hästi omandatud harjutuste puhul muutub sooritus kõrgenantud erutuse pärast paremaks, samas kui uute või harjutamata ül puhul soodutab see vigade tekkimist. Tinigmused: üldine erutuse tõus, vaatleja, auditoorimi suurus ja teiste inimeste juuresolek ( Sotsiaalne looderdamine - täheldus, et grupis olemine võib mõnel juhul avalduda väiksema pingutusena. Selle kohaselt on inimestel kalduvus „viilida“, kui töö on jagunev ja individuaalset sooritust ei hinnata. Konformsus e mugandumine on oma käitumise (või veendumise) muutmine sotsiaalse
tulemusi. Seega peab treeningkoormus olema optimaalne – selline, mis tugevdaks tervist, tõstaks töövõimet, soodustaks organismi harmoonilist arengut ja aitaks pikendada eluiga. Igasugune kehaline treening on seotud selliste mõistetega, nagu treeningu sagedus, kestus ja intensiivsus. TREENINGU SAGEDUS Sageduse all mõistetakse treeningkordade arvu nädalas. Treenida tuleb võimalikult süstemaatiliselt. Ebaregulaarne harjutamine on sageli tervisele kahjulikum kui üldse harjutamata jätmine (näiteks tugeva intensiivsusega treening 2–3 korda kuus). Ebaregulaarse ja madala intensiivsusega treeningute efektiks võib olla peamiselt söögiisu paranemine, mis viib lõppkokkuvõttes kehakaalu tõusule. Arvestama peab sellega, et mittetreenimise korral (haigus, traumad jne) langeb aeroobne töövõime kiiresti: juba 2–3nädalane mittetreenimine vähendab oluliselt südame minuti- ja löögimahtu. Kui kahe treeningkorra vahele
2. Pars pr tt osa terviku asemel. 3. Inter alia muu hulgas. 4. Doctor iris utrsque (cvlis et canonic) mõlema õiguse (kanoonilise ja tsiviilõiguse) doktor. 5. Rs nllus mitte kellelegi kuuluv asi. 6. Nllum crmen, nlla poena sine lge ei ole süütegu, ei ole karistust ilma (vastava) seaduseta. 7. Nlla rgula sine exceptine pole ühtegi reeglit ilma erandita. Igal reeglil on erand. 8. Nlla dies sine line mitte ühtegi päeva ilma jooneta (harjutamata). 9. Rs Publica nihil aliud quam mgna familia est avalik asi/Vabariik pole mitte midagi muud kui suur perekond. 10. Scientia nihil aliud est quam vrtits teadus ei ole midagi muud, kui tõde 11. Nihil cnsnsu tam contrrium est quam vs et metus üksmeelega pole üksi asi nii vastuoluline kui võim ja hirm/ähvardus 12. Nlla lx satis commoda omnibus est ükski seadus pole piisavalt sobiv kõigile. 13
Siis tuleb end sundida vastupidises suunas minema, sest jõuame vahepealse juurde, kui oleme eksimusest täielikult lahti saanud, nii nagu tehakse kõverdunud puid sirgeks ajades. Kui keegi on tõeliselt omandanud teatud väärtused, siis tulevad need esile igas olukorras: näiteks arukus, sõprus, julgus, enesevalitsemine, õiglus on justkui siduvad tegijad inimese tegevustes läbi kogu elu. Söögitegemist saab õppida vaid süüa tehes - ilma harjutamata ei saa kellestki head kokka. Me võime õppida eetika teooriaid, ometi ei saa voorusi sellisel moel omandada, isegi siis mitte, kui pühendaksime nende õppimisele terve oma elu. Täpselt nii, nagu ei ole võimalik saada heaks joonestajaks, kui ei harjutata joonestamist, ei saada vooruslikuks, kui ei harjutata vooruste järgi elamist. Hea kokk on see, kes teeb head söögid, vooruslik ehk hea inimene tuntakse ära tema tegudest.
ara oleksid võinud unustada. Nende igapäevane elu oli raske orjus vuhisevate vitste ja laksuvate piitsahoopidega. Puhkamise ja meelelahutamise ajad olid need, mil talupojad oma käredate isandate või röövivate naabrite eest laantesse ja rabadesse pakku jooksid, kus nälg, katk ja kiskjad elajad neile lahkesti paremat põlve pakkusid. Kas see ime on, et niisugusel ajal inimeste naljasooned kuivaks jäid ja naeruriistad, harjutamata jäädes, nõnda ära roostetasid, et peaaegu enam liikudagi ei tahtnud? Meeleheide kattis nagu tihe ämblikuvõrk eestlaste elu. Seda lõbusam oli muidugi ämblikkude põli. Sepp Villu ei olnud aga ei saksa ega taani soost mõisnik, ei ordurüütel ega piiskop, ei munk ega ristisõitja -- ühe sõnaga, Villu ei olnud ämblikkude külast, aga siiski oli tema elu pealtnäha lõbus ja õnnelik. Vaatame, kuidas see võis sündida. Terve eestlaste maa seisis sel ajal mitmete valitsejate all
annaabi.ee 
