Eesti mullastiku valdkonnad. 67. Muldade kasutussobivus. … hinnang nende kasutusalaste spetsiifiliste joonte järgi. Kasutussobivuse määravad- *mulla omaduste vastavus kultuuri bioloogilistele nõuetel * Muldade harimiskindlus * Muldade haritavus( kerge /raske mulda liigutada) 68. Muldade harimiskindlus. … intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustest, mis vähendavad mulla potents. Viljakust Muldade jaotus harimiskindluse alusel: Harimiskindlad mullad Piiratud harimiskindlusega mullad Harimisõrnad mullad 69. Muldade haritavus. Kergelt haritavad mullad Keskmiselt haritavad mullad Raskesti haritavad mullad 70. Muldade degradatsioon ja kaitse. Mulla degratsioon( kahjustamine)- erinevad protsessid, mis põhjustavad mulla talituste, kvaliteedi ja kasutussobivuse halvenemist
veereziimi reguleerimatus, turbakihi esinemine jne. Piiratud kasutussobivusega mullad. 59. Muldade harimiskindlus- intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes, mis vähendavad mulla potensiaalset viljakust. Olulisemad potensiaalsed viljakust vähendavad muutused on mulla orgaanilise aine mineraliseerumine, erosioon ja sstruktuursuse halvenemine. Mullaharimise tõttu potentsiaalse viljakuse vähenemise järgi hinnatakse muldade harimiskindlust. Muldade jaotus harimiskindluse alusel. · Harimiskindlad mullad- võib kasutada intensiivsemat mullaharimist nõudvaid kultuure. Selliste muldade huumusesisaldus on optimaalne või üle selle, orgaaniline aine ei allu mineraliseerumisele, erosiooni ei esine ja mulla struktuursus on vastupidav. · Piiratud harimiskindlusega mullad.- intensiivset mullaharimist nõudvate kultuuride kasvatamine on
2) Keskmised põllutüübilised haritavad maad B. 3) Rohumaatüübilised haritavad maad C. Siia kuuluvad suurte puudustega mullad erodeeritud mullad, suure koresega mullad, turvasmullad kuuluvad siia rühma. Muldade harimiskindlus: intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes, mis vähendavad mulla potents.viljakust. Olulisemad muutused on org.aine mineraliseerumine, erosioon. Muldade jaotus harimiskindluse järgi: 1) Harimiskindlad midagi olulist halba ei juhtu kui harime; 2) Piiratud harimiskindlusega mulla opt.viljakus on vähene, harides muutub olukord kehvemaks; 3) Harimisõrnad mullad. Muldade haritavuse järgi jaotatakse kolmeks mullad (kergelt, keskmiselt ja raskelt haritavad mullad). Enamasti jaotatakse korese sisalduse ja suuruse järgi, samuti oluline faktor pinnareljeef.
Universaalse kasutussobivusega mullad. b) Keskmised põllutüübilised haritavad maad B agrorühm. Universaalse või piiratud kasutussobivusega mullad. c) Rohumaatüübilised haritavad maad C agrorühm. Piiratud kasutussobivusega mullad. Agrorühmad jagunevad omakorda 29 allrühma. Igasse allrühma kuulub rida lähedaste omadustega muldi. 75. Muldade harimiskindlus. Mullaharimise tõttu potentsiaalse viljakuse vähenemise järgi hinnatakse muldade harimiskindlust. Muldade jaotus harimiskindluse alusel: · Harimiskindlad mullad. Võib kasvatada intensiivset mullaharimist nõudvaid kultuure. Erosiooni ei esine ja mulla struktuursus on vastupidav. · Piiratud harimiskindlusega mullad. Intensiivset mullaharimist kultuuride kasvatamine on lubatav, kuid nende vahekord heintaimedega peab olema selline, mis tagab potentsiaalse viljakuse suurenemise või säilimise. Erosiooniohtlikud mullad · Harimisõrnad mullad. Intensiivne harimine põhjustab
Igasse allrühma kuulub rida lähedaste omadustega muldi. 74. Muldade harimiskindlus. Muldade harimiskindlus. Intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes, mis vähendavadmulla potentsiaalset viljakust. Olulisemad potentsiaalset viljakust vähendavad muutused onmulla orgaanilise aine mineraliseerumine, erosioon ja struktuursuse halvenemine.Mullaharimise tõttu potentsiaalse viljakuse vähenemise järgi hinnatakse muldade harimiskindlust. Muldade jaotus harimiskindluse alusel: · Harimiskindlad mullad. Võib kasvatada intensiivset mullaharimist nõudvaid kultuure. Selliste muldade huumusesisaldus on optimaalne või üle selle, orgaaniline aine ei allu mineraliseerumisele, erosiooni ei esine ja mulla struktuursus on vastupidav. · Piiratud harimiskindlusega mullad. Intensiivset mullaharimist kultuuride kasvatamine on lubatav, kuid nende vahekord heintaimedega peab olema selline, mis tagab potentsiaalse viljakuse suurenemise või säilimise
2. harimiskindlus 3. haritavus 68. Muldade harimiskindlus. Intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes, mis vähendavadmulla potentsiaalset viljakust. Olulisemad potentsiaalset viljakust vähendavad muutused onmulla orgaanilise aine mineraliseerumine, erosioon ja struktuursuse halvenemine.Mullaharimise tõttu potentsiaalse viljakuse vähenemise järgi hinnatakse muldade harimiskindlust. Muldade jaotus harimiskindluse alusel: ·Harimiskindlad mullad. Võib kasvatada intensiivset mullaharimist nõudvaid kultuure. Selliste muldade huumusesisaldus on optimaalne või üle selle, orgaaniline aine ei allu mineraliseerumisele, erosiooni ei esine ja mulla struktuursus on vastupidav. · Piiratud harimiskindlusega mullad. Intensiivset mullaharimist kultuuride kasvatamine on lubatav, kuid nende vahekord heintaimedega peab olema selline, mis tagab potentsiaalse viljakuse suurenemise või säilimise
nõutaval tasemel ilma mingite lisakuludeta. Sellised mullad on kivivabad liiv- ja saviliivmullad tasastel aladel. Raskelt haritavad mullad nõuavad agrotehnilisi erivõtteid ja täiendavaid kulutusi need on tugevasti kivised ja rähksed ning liigniisked mullad ja kallaklikud maad. Küllalt sageli määrab just muldade haritavus nende maade praktilise kasutamise. Viimasel ajal on hakatud edukalt rakendama minimeeritud mullaharimist, mis parandab ka vähese harimiskindluse ja raskelt haritavate muldade kasutamisvõimalusi. Euroopa mullabüroo soovituse kohaselt liigitatakse maa selle potentsiaali ja põllukultuuride kasvatamise piirangute alusel kaheksasse kasutusklassi. Allpool on esitatud nende kasutusklasside kirjeldus: · I klassi maade kasutuspiirangud on ebaolulised; · II klassi maade kasutuspiirangud on mõõdukad, need piiravad kultiveeritavate taimede valikut või nõuavad mõõdukaid kaitsemeetmeid;