Elamispinna puudumine tekitab toimetulematuse, millest inimesel endal on raske välja tulla. Kuid inimesed on kahjuks alati näinud probleeme kõiges muus kui iseendas. Kasvavas narkomaanide hulgas süüdistatakse peamiselt koolide suutmatust selliseid probleeme lahendada; töötu süüdistab tööandjat ja väikeseid palku selles, et ta tööd ei leia; lapsevanemad süüdistavad õpetajaid laste harimatuses jne. Aga inimesed ei näe seda, mida nad ise võiks ära teha, et riigis oleks olukord parem ning siin oleks meeldivam elada. Me saaksime teha kasvõi niipalju, et toetada oma lähedasi. Rasketes olukordades mõtleme me aga ainult enda peale;v õiksime olla dolerantsemad nende vähestegi kultuuridega, mis meie riigis hetkel eksisteerivad, eelkõige vene kultuuriga; võiksime
Chloe on varasest noorusest peale huvitatud olnud kirjandusest ning seda ta on ka õppinud mitmes erinevas USA ülikoolis. Enne oma hittromaani "Armas" avaldamist kirjutas ta ka mitmeid teoseid, mis kattuvad ka Armsa temaatikaga. Mõned ei salli Toni Morrisoni üldse - teda süüdistatakse rassismi õhutamises ning liiga sovinistlikus lähenemises maailmas. Eks see olla mingil määral õigustatud, sest ta on väitnud, et valged inimesed on süüdi mustade kuritegevuses ja harimatuses jms. Raamatut on pühendatud 60 miljonilile või rohkemalegi - sellega viitab autor neegrite orjaajastule. Teos põhineb tõesti sündinud lool. Teos keerleb kahe tegelase ümber - endine neegerori Sethe ning tema tütar Denver. Samuti on teisi tegelasi - Armas, Paul D, vanaema Baby Suggs pojad Howard ja Bugler ning teised. Sethe tapab ühe oma tütre ära, sest ta kardab, et "valged tulevad ja võtavad ta ära". Laps hakkab
kuri ja kriminaalne, vaid kriminaalset käitumist tingib ja stimuleerib ühe tegurina sotsiaalne keskkond milles ta parasjagu viibib (Raska 2001). Kui tahetakse muuta asjade seisu ühiskonnas, kui seatakse näiteks eesmärk vähendada kuritegevust tuleb eelkõige muuta ühiskondlikke olusid. Pikka aega valitses kriminoloogide hulgas ka seisukoht, et kuritegevuse põhjused peituvad vaesuses, madalas kultuuritasemes, harimatuses jne. mida nimetatigi kriminogeenseteks teguriteks. Ühiskonna tegelik areng ja erinevate kultuuride võrdlemine on siiski näidanud et ükski nimetatud faktoritest pole kriminogeenne iseenesest. Tänasel päeval saab paraku hoopis väita, et mida rikkamad ja haritumad on kuritegelikud inimesed, seda suuremaid kuritegusid suudetakse toime panna. 19.sajandi lõpuks ja 20nda sajandi alguseks kujunesid välja mitmed erinevad
Ta järeldas, et akumuleeritud kapital tuleks jagada kõigi vahel, sest keegi ei võivat pretendeerida teisi välistavale ainuomandusele. Marx on selgelt siit laenanud. Bakunin võtab omandi käsitlemisel kasutusele vallutuse mõiste ning leiab, et just vallutus on ainus alus omandi ja pärandi õigusele (seega omandit kritiseerides eitatakse ka pärandit), mis võimaldavad "masside ekspluateerimist väheste huvides, seaduslikustavad selle ning hoiavad masse viletsuses ja harimatuses" (Bakunin 1964: 143; Goodwin 1994: 577). Karmilt öeldud, ent ajad olid ka teised: 8-tunnisest tööpäevast ei olnud sellal veel võimalik unistadagi ning vabrikant, kes seda kord eksperimendina proovis, läks omadega pankrotti. Ka Kropotkin leidis, et riik, lisaväärtus ja palgatöö moodustavad sõltuvuse, mis tuleb hävitada. Kuidas seda saavutada, selles osas ilmnenud erimeelsustest marksistidega on mainitud eespool. Eripärane on ka anarhistide vabadusekäsitlus
kaasaegsete lugupidamist ja kellele pärast siitilmast lahkumist on varutud surematus! Kui muistsete aegade jumalavallatud kirjutised on hävinud koos nende loojatega, sest veel ei olnud leiutatud inimvaimu jampslike sünnitiste jäädvustamise kunsti trükikunsti[11], siis Hobbesi ja Spinoza ohtlikud unenäod jäävad häbiväärsete mälestusmärkidena igaveseks püsima. Laske käia, suurepärased kirjatükid, mida meie isad oma harimatuses ja lihtsakoelisuses polnud võimelised kokku panema, andke meie järeltulijatele edasi need veelgi ohtlikumad teosed millest õhkub meie sajandi kombelõtvust, ja viige üheskoos tulevastesse sajanditesse tõetruu lugu progressist ning meie teaduste ja kunstide eelistest. Kui nad teid loevad, ei jäta te neile enam mingit kaksipidi mõtlemise võimalust küsimuses, mida me täna vaatleme, ja vähemalt kui nad pole meist veelgi
Kujutle aja põhjatut määratust ja haara mõttega kõiksust, võrdle seejärel mõõtmatuga seda, mida kutsume inimeseks: sa näed, kui pisike see on, mida soovime, mida pikemaks venitame. (11) Kui palju sellest hõivavad pisarad, kui palju mured? Kui 12 palju hõivab surm, mida soovitakse, enne kui ta tuleb, kui palju tervis, kui palju hirm? Kui palju võtavad endale harimatuses ja kasutult veedetud aastad? Pool sellest kulub magamiseks. Lisa vaevad, leinad, ohud ja sa mõistad, et ka pikimas elus on ülivähe seda, mida elatakse. (12) Kuid kes sulle möönab, et paremini pole läinud sellel, kes võib kiiresti tagasi pöörduda, kelle tee saab läbitud enne väsimuse saabumist? Elu pole ei hüve ega pahe, ta on koht hüve ja pahe paigutamiseks. Nii pole too poeg kaotanud midagi peale õnnemängu, mis suurema tõenäosusega lõppenuks kaotusega. Ta oleks võinud
annaabi.ee 
