Töökäik: Vala katseklaasidest keeduklaasi kokku vasksulfaadilahus ja söögisooda. Pane filterpaber lehtrisse ja vala segu läbi lehtri kolbi. Tulemused: Sade jäi filtri peale, puhas aine tilkus kolbi. Järeldus: Vasksulfaadilahuse ja söögisooda kokkusegamisel tekib sade, mille saab eraldada puhtast ainest filtreerimisega. Katse nr. 3 Vildikatest värvainete eraldamine (kromotograafia) Katsevahendid: Filterpaber, keeduklaas, klaaspulk, vesi, vildikad Töökäik: Tee harilikuga õrnalt filterpaberi alumisest äärest 1 cm kõrgusele triip. Triibu peale tee kolm täppi eri värvi vildikatega. Pane paberi ots vette (keeduklaasi) ja vaata, mis juhtub. Tulemused: Lillat värvi täpp valgus laiali ja muutus roosaks ning siniseks. Roosa täpp valgus samuti laiali, kuid sellest ei eraldunud teisi värve. Kollane täpp valgus laiali ja sellest eraldusid roheline ja sinine värv. Järeldus: Lilla värvaine koosneb peamiselt lillast, roosast ja sinisest värvist.
on võimalik sama saavutada. Mida tihedamalt täpitad, seda tumedam on koht. TÄHTIS TEADA: Joone-täpi tööd tehakse tintenpeniga, äärmisel juhul geelpliiatsiga. 4) Väike puhtus ei tee paha. Soovitavalt ajaleht või mõni ebavajalik paber alla, kui hakkad värvidega maalima. 5) Kui värvitakse guasside või akvarellidega(vesivärvidega), siis ei jäeta mitte ühtegi kohta värvimata. 6) KÕIK, MIS JOONISTATAKSE, JOONISTATAKSE HARILIKUGA ETTE. ERANDINA VÕIB ETTE JOONISTAMATA JÄTTA VÄRVIPLIIATISTEGA JOONISTADES. 5. Alustame lihtsaimast. Joonistamine. 5.1. Esemele kuju andmine. (Pildid tehtud küll küll arvutiga, kuid ma usun, et arusaadav on. Kui ei ole, andke märku ja ma parandan õpetust.) Disainitunneli inimesed ja ka vanemates klassides inimesed teavad, et varjutamine on üks viis kuju andmiseks. Joonistamisel on aga kolme viisi varjutust. NB! Kogu eset või olendit ei ole vaja varjutada
1.TÖÖKÄIK Alguses tuli katsetada erinevaid tehnikaid,et jõuda selle tehnikani,mis mulle kõige rohkem meeldib.Kui olin selle ära valinud alustasin töö tegemist kergematest piltidest.Sealt hakkasin liikuma järjest raskemateni.Lõpuks jõudsin raskus tasemega nii kaugele,et ühe pildi tegemine võttis aega mitmeid päevi.Liimitöö etappid:1.Mõelda teema mida joonistada 2.Joonistada paksule paberile õrnalt harilikuga pilt 3.PVA liimiga tõmmata mööda joonistust 4.Lasta tööl umbes 24 tundi kuivada 5. Peale liimi kuivamist värvida pilt üle akrüülvärvidega 6. Peale värvi kuivamist hõõruda pilt kingamäärdega üle.Ühe kergema pildi tegemisega läheb aega umbes 27 tundi,raskem pilt võib aega võtta aga 2-3 päeva.Viimasteks tegevusteks jäävad kirjaliku osa ja power pointi valmistamine.Kõige lõpus tuleb harjutada loovtöö esitlemist. 1.1.Kergematest töödest raskemateni
hea välja näeks. Kuna paljud tehnikad omavahel kõrvuti kokku ei sobinud, tuli ülemineku kohti veidike kohendada. Näiteks värvisin viltpliiatsiga tehtud alale veidike ka vesivärvi, et ülemineku koht nii järsk ei oleks. Kõige raskem oli värvida akvarellidega. Kuna paber oli juba küllaltki märg, oli sinna peale varju tegemine üpriski keeruline ning seda tuli mitmeid kordi üle teha. Võrreldes teiste tehnikatega läks kõige kergemini harilikuga joonistamine. Harilikule ei pidanud teisi värve juurde lisama ning mitmeid kordi üle värvima. Kõige rohkem meeldis mulle teha aga guassdega. Seda on näha ka tööl, kuna see on kõige ilusamalt ja huvitavamalt tehtud. Mida mulle üldse ei meeldinud teha, oli vesivärv. Nagu juba ennist öeldud, oli see ka kõige raskemini teostatav ning võttis palju aega. Tulemuseks sain aga vapustavalt ilusa ja huvitava puu, millel puuduvad lehed. Töös kasutasin järgmisi värve: tumesinine, lilla,
Palkmaja laiali võtmine. Kui olukord on nii lootusetu, et ainuüksi paari palgi vahetamisega asi ei piirdu, oleks lihtsam kogu hoone laiali võtta. Maja lahti võtmine algab mõistagi katuse eemaldamisest. Sealjuures peaks valmistama tellingud ja pidama kinni ohutusnõuetest tellingute kasutamisel. Tuleb kasuks, kui teha hoonest projekt, et pärast lahti võtmist oskaks uuesti kokku panna. Kindlasti tuleb palgid ära nummerdada nii projektil kui ka objektil. Harilikuga soditud numbrid palkidele kuluvad kergelt maha. Seega leidke mõni kindlam moodus. (Soovitatav on teha eraldi vineerist lipikud igale palgile ning need hiljem kinnitada. Lipikutele veekindla markeriga numbrid peale.) Seinte laiali võtmisel võib mõni salapulk murduda. Kui murdunud osa peaks tugevasti salapulga auku jääma, et enam kätte ei saa, siis võib augu üle puurida väiksema puuriga. Pärast seda tuleks muidugi uus pulk teha. Vanu palke peab liigse niiskuse eest hoidma
§ 437. Rakendussäte (1) Käesolev seadus jõustub 12. augustil 2003. (2) Käesoleva seaduse § 173 kohaldatakse alates 14. novembrist 2001. Mina ei ole sellega nõus. Põhiseadus § 23. Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Kui täna on pastakaga kirjutamine näiteks lubatud ja homme tuleb seadus et edaspidi võib ainult harilikuga kirjutada siis minule ei saa tagasiulatuvalt rakendada antud seadusest tulenevaid karistust isegi tõendite olemasolul. 5. Õiguskorrast on leitud järgmine vastuolu. Kumb norm kehtib? Miks? Kuberneri seadusjõuga deklaratsioon 1834: Iga vaba mees, kes hirmsa võsavillemi naha piirkonnavalitsusse toob, saab tasuks 15 killingit. Loodushoiu seadus 1993: Metsloomade tapmine on keelatud. Lex posterior derogat legi priori - hilisem õigusakt tühistab varasema. 6
2.2.10. Seinamaaling Kui seinad on värvitud ja värv seintel on kuivanud saab seinale joonistada seinamaalingu. Kuna tegemist on lapsetoaga, siis sai pildile valitud paljude laste lemmiktegelased: Karupoeg Puhh ja mõned tema sõbrad. 2.2.11. Maalingu tegemine Kõigepealt tuleb pind puhastada tolmust, mustusest ja lahtistest osakestes. Siis näidatakse projektoriga seinale pilt ette, mille järgi saab harilikuga joonistada seinale pildi ette. Kui jooned on olemas pannakse projektor kinni ja segatakse värvid. Värvitakse tavaliste akrüülvärvidega (mida saab igast kunstipoest osta) ette joonistatud pilt seinale. Lastakse pildil kuivada 5-6 tundi kuivada. 2.3. Põrand 2.3.1. Tasandamine Et põrand saaks sile tuleb seda ennem tasandada. Tasandustöödeks valisin isetasanduva põrandate tasandussegu põrandanaks uninaks-ilt.
Kui kasutada liiga kõva s.o. külma määret, siis lumeosakesed ei tungi määrdesse ning suusk lipsab tõukel tagasi. Liiga pehme, s.o. liialt sooja ilma määrde kasutamisel tungivad lumeosakesed liiga sügavale määrdekihti ja suusk võib jäätuda. Üheks oluliseks suusamäärde valikut mõjutavaks teguriks on õhuniiskus, mis võib mõjutada määrde sobivust. Kõige tuntavam on suure (100% lähedane) värske lume ja mõne külmakraadi korral – siis võib sobida harilikuga võrreldes veidi pehmem pidamismääre. Kõrge õhuniiskuse juures kasutatakse libisemismäärdeid, mis sisaldavad vett tõrjuvat lisaainet, floori. See võib anda küll libisemises suure eelise, kuid muudab määrded ka oluliselt kallmaks. Seetõttu ei ole põhjendatud floori sisaldavate määrete kasutamine õppustel ja treeningutel. 0-kraadi juures on lumeolud kõige ebastabiilsemad ja see on määrimise juures kõige keerulisem temperatuur
Õpetaja peab vihikusse ette tegema punktidena, mida laps peab üle tegema. Õpiku valikul vaata, et sees oleks kirjas, et õpik vastaks LÕKile. Kui õpikut pole, siis peab lähtuma ainekavast. Näitvahendite tegemine on õpetaja töö! Eriti esimeses klassis peab olema iga lapse laual samad asjad, mida õpetaja näitab ka klassi ees. Olemas peavad olema vihik, harilik, joonlaud, arvutuspulgad. 1-3.klassis kirjutatakse harilikuga, hiljem pastakaga. Peavad olema ka värvilised pliiatsid. Klassis peavad ka olema värvipliiatsid ja teritaja. Alates 6.klassist lapsed on võimelised kirjutama väikse ruuduga vihikusse. Geomeetriasse tuleb võtta ka valge vihik, aga see on suhteliselt mõttetu, sest lapsed ei suuda seal midagi õigesti teha. 7 Tahvel peaks olema 1/3 osas ruuduline, aga reaalselt neid ei ole enam. Seega pead 1
annaabi.ee 
