Ivan Julm - vene tsaar kelle pärast puhkes Liivisõda. Hertsog Magnus - Taani prints, kellele kuulus osa Eesti maa aladest. Pontus se la Gardie - mõjukas mõisnik kellele kuulus palju paid. Lõuna-Prantsusmaa kaubamehe poeg ja Rootsi väejuht. Stefan Batery- Poola leedu kuningas. Balthazar Russow - oli Tln kroonika kirjutaja ja pühavaimu kiriku õpetaja. Johan Skytte - oli Tartu ülikooli rajaja. Bengt Gottried Forselius- Eesti haridustegelane ja kirjamees, Forselius seminari algataja. Ignatsi Jaak - oli Forselius seminari õpilane (üks esimesi). Pakri Hanso Jüri - käis samamoodi nagu ignatsi Jaak oma teadmisi demonstreerima kuningale Karl IV, mille pärast Forseliuse seminar sai heaks kiidu. Andrian ja Andreas Virginius - alates 1658 Eestimaa piiskop ja korduvalt Tartu ülikooli rektor vastsete testamendi tõlkijad. Eramõis ehk rüütlimõis - Rüütlile kuulunud läänimõis
Renessanss Barokk Klassitsism Romantsim Vana-Kreeka kultuur ja muusika 8. saj. 146 e.K.r oli euroopa mõjukaimaks riigiks Kreeka. Kreekas sai alguse Euroopalik teadusharidus ning paljud kultuuri-nähtused. Hakati juurdlema maailma korralduse ning nähtuste põhjuste üle ning sellist probleemide üle juurdlemist hakati nimetama ,,filosoofiaks" (tuleneb kahest sõnast ,,Filo"- armastus & ,,Sophos" Tarkus) Kuulsaim haridustegelane oli Platon, kes rajas Akadeemose mäele õppeasutuse ,,Akadeemia" Ta rajas selle kooli sooviga hakata seal õpetama oma suure eeskuju Sokratese tarkusi. Antiik-Kreekas peeti hariduse juures muusikat ülimalt tähtsaks. Henri Pill Rakvere Ametikool 2013 Muusika kasvatab inimese tahtejõudu ning ka muusikal on puhastav mõju. võimlemise kõrval peeti muusikat tähtsaimaks aineks üldse. Päris eraldi muusikat kunstiliigina ei käsitletud, kasutusel oli sõna ,,Musike" ja selle alla
Vassiljev. Hoone ise asub Vana-Lõuna tänav 39. Tänapäeval asub selle asemel korterelamu. Selle kõrval asub ka OÜ Pagaripoisid. Keldrikorrusel sai õppida masinaehitust, elektrotehnikat, laevaehitust, hüdrotehnikat, ehitust ning arhitektuuri. 27. detsembril 1918. aastal astus Karl Ipsberg ametist tagasi ning uueks juhiks valiti Hermann Voldemar Reier, kes sündis 14. mail 1878. aastal Uue-Võidu vallas ning suri 29. oktoobril 1951. aastal Narva vangilaagris. Reier oli Eesti insener ning haridustegelane. Ta lõpetas Saksamaal 1901. aastal Sterlitzi Tehnikumi elektrotehnikaeriala ning 1923. aastal Tallinna Tehnikumi arhitektuurieriala. Aasta pärast uue juhi valimist andis riigi sõjavõimud õppeasutusele uued ruumid Kanuti Gildi majas, mis asus Pikal tänaval. Tänu uutele ruumidele lisandusid ka uued erialad. Nendeks olid maaparandus, maamõõtmine, tehnilise keemia osakond ning Kaitseväe vajadusel lisati ka mereinseneri-mehaanika. Uues majas tegutses laevamehaanikute kool.
1870 sai gümnaasiumi hariduse, ta lõpetas TÜ matemaatikuna. Sai ülesande Linnavalitsuselt, et tutvuda Saksamaal olevate realkoolidega. 1890 1915 Wilhelm Petersen sündis 1854 ja suri 1933. Ta sündis Lihulas, lõpetas TÜ Zooloogina. Rahvusvaheliselt tuntud liblikauurija oli Wilhelm Petersen. Teada olevalt on tal 54 teaduslikku uurimustööd, hüüdnimeks oli tal Fiiba. 1915-1933 Nikolai Kann sündis 1873 ja suri 1948. Ta oli Reaalkooli esimene eestlasest direktor. Ta oli samuti haridustegelane ja poliitik. Ta lõpetas ülikooli ajaloo ja keeleteaduse osakonna. Aastatel 1933-36 oli ta Haridus- ja sotsiaalminister. Samuti oli ta Asutava Kogu liige. Ta viis läbi ebaõnnestunud koolireformi. Õpetaja: Julius Koppel. Julius Koppel oli esimene eestlasest õpetaja, ta õpetas saksa keelt koolis. 1907 hakati eesti keeles õpetama, 1917 muudeti eesti keele tunnid eesti poistele kohustuslikuks Ernst Peterson-Särgava 1919-1938 Ernst Peterson-Särgava sündis 1868 ja suri 1958
1693 Johann Hornungi ladinakeelne ee k Tänu valgustuskirjandusele said eesti grammatika- arvestas Stahli omast talupojad teada, et Aafrika elanikud on rohkem ee k eripäragakasutusel mustanahalised ja et Maa on ümmargune 19. saj keskpaigani. Tunneme kui ,,kui üks niidikera" vana kirjaviisi. Seleta nimed, mõisted: B.G.Forselius -Bengt Gottfried Forselius (1660? november 1688) oli Eesti haridustegelane ja kirjamees. Ta oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Johan Skytte -Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja. Heinrich Stahl Ta koostas Virumaa praostina eestikeelse esimese "Käsi- ja kodu raamatu" ja 1637. aastal esimese eesti keele grammatika reeglistiku (Stahli grammatika) sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks.
vastu suunatud terroriaktide korraldamisega. Tähelepanuväärseim neist oli peaminister 17 Nuqrashi mõrvamine 1948. aastal. Et vennaskonna mõju piirata, arreteerisid võimud tuhandeid liikmeid ja lasid eriteenistustel al-Banna tappa.(Ibid) Kuid vennaskond tegutses edasi kord avalikumalt, kord põranda all. 1960. aastatel tõusis Moslemivennaskonna sõjakama tiiva ideoloogiliseks juhiks Sayyid Qutb, Ühendriikides koolitust saanud haridustegelane. Korduvalt valitsusvastase tegevuse eest vangis istunud Qutb leidis oma lõpu 1966. aastal, kui Egiptuse diktaator Nasser ta hukata lasi.(Ibid) Ka Qutbi tapmine ei teinud islamiäärmuslusele lõppu. Vangla-aastate jooksul oli Qutb viljakas kirjamees. Oma olulisimas teoses «Teemärgid» kuulutab ta enamiku islamimaid juhtivatest reziimidest islamivastaseks ning annab juhiseid võitluseks tänapäevase jahiliyya'ga sõna, mis tähistab Muhamedi-eelset «vaimupimeduse aega» Araabiamaade.
kirjutamiseni jõuti teistel oludel. Mihkel Kampmann (1867-1943) pedagoog, koolikirjanik ja kirjandusloolane. Püüdis kooliõpetusse tuua kodulugu, lähema ümbruse uurimist. Kirjandusloolasena on tal suured ideed. Eesti vanem ilukirjandus, ilmus 1908. Eesti kirjandusloo peajooned I-II, ilmus 1912-1913, III-IV ilmusid 1923-1936 ja Eesti ajaloo õpik 1919. Johan Kõpp (1974-1970) kiriku- ja haridustegelane. Villem Reimani noorem ameti- ja mõttekaaslane. Eesti Kirjanduse Selts (asut 1907), ajaloo toimkonnas juhtimine Kõppule. Eesti haritlaskonna ja hariduse ajaloo uurijaid. Kuni 1930. aastate lõpuni seotud Tartu Ülikooliga, oli usuteaduste professor, dekaan ja 1930. aastatel rektor. Seni kuni sai luterliku kiriku peapiiskopiks lõpuks Rootsis eksiilis. Aktiivne Akadeemilises Ajaloo Seltsis. Tegelenud eriti rõhuasetusega Laiuse kihelkonnale.