SIGNAALIDE TRANSMISSIOON CATV seadmete amplituudsageduskarakteristikute mõõtmine Nimi:.......................... Allkiri:......................... Juhendaja: Tatjana Kalinina Tallinn 2010 Töö eesmärk Tutvuda CATV hargmike ja koaksiaalkaablite omadustega. Töö käik Määrasin igas mõõtepunktis hargmiku ülekande sisendist väljundisse: Splitter: IN-OUT Tap: IN-OUT, IN-TAP Määrasin igas mõõtepunktis hargmiku väljundite vahelise ülekande: Splitter: OUT-OUT Tap: OUT-TAP Määrasin igas mõõtepunktis koaksiaalkaablite sumbuvuse. Saadud tulemuste põhjal joonestasin graafikud: Filtrid Tõkkefilter Ribafilter Splitter Kaabel TAP IN-OUT IN-TAP OUT-TAP Kokkuvõte
-3 17,50 0 17,25 Võimendi logaritmiline amplituudkarakteristik Joonis 1. Võimendi logaritmiline amplituudkarakteristik Lugesime jooniselt: P1dBsis -13dB P1dBvälj 17dB 6.) Oluline parameeter võimendi lineaarsuse hindamisel on tema kolmandat järku intermodulatsioonimoonutuste lõikepunkt ehk TOI või IP3. - Ühendasime mõlemad signaaligeneraatorid mõõdetava võimendi sisendisse läbi hargmiku. Väljundnivooks võtsime mõlemal generaatoril -30dBm. Harmooniliste väljundpingete sagedusteks valisime f = 6MHz ja 1 f =7MHz. 2 - Mõõta võimendi väljundis sagedustel f ja f signaalide võimsused P0. 1 2 - Seejärel mõõtsime sagedustel 2 f f ja 2 f f olevate kolmandat järku 1 2 2 1 moonutuste võimsused P .3
Tulemuseks on kont.nimekiri koos märkmetega selle kohta, kas teatav hulk tehnilisi tingimusi on täidetud või mitte. Kasutatakse ligikaudsel analüüsil ehk esialgne riskianalüüs see on kasutusel riski objektide kindlakstegemisel ilma tehnilistesse üksikasjadesse laskumata. Leitakse tähtsaimad riskiobjektid. Pühjuse ja tagajärje analüüs on laialt kasutusel seadmete töökindluse ja rikete pühjuste väljaselgitamisel. See on mingi algsündmuse suhtes rikkehargmiku ja sündmuste hargmiku kasutamisega. See sobib lihtsustatud kkrh. Kasutatakse õnnetuste kohta kogutud materjali stst töötlemisel. Aruande koostamine: peab olema: riskihindamise kava, kontseptuaalne mudel, andmeallikad ja kasutatud meetodid, eksponeerituse ja ökoreaktsiooni koonduseloomustused, riskiiseloomustus. Hindamisel tuleb esitada selgelt ilmnenud vastuolud ja tulemuste erineva tõlgendamise võimalused.
(performance). Grammatika (kompetents) genereerib lõplikust hulgast elementidest lõputu hulga lauseid (rekursiivsuse tõttu), millest enamus on ainukordsed. Keeleteaduslik grammatika genereerigu need ja ainult need laused, mis vastavad emakeelse kõneleja kompetentsile. Emakeelne kõneleja ei tee keelelisi vigu. Generatiivne grammatika: fraasistruktuurireeglid: moodustavad lause asendusreeglite kaudu (S NP + VP) ja moodustavad iga lause hargmiku (vt sügissemestri materjali); lõppfaasis on kõik mitteterminaalsed sümbolid asendatud terminaalsetega (leksikaalsete reeglite abil). Generatiivne grammatika üritab kirjeldada seda, mida kõneleja teab, mitte seda, mida ta kõnes tegelikult väljendab s.o alus, millest keelekasutus üldse saab lähtuda. Generatiivse grammatika organiseerimine Teadmised keelest võimaldavad mõista lõpmatul hulgal lauseid. Sellest lähtuvalt on
Keele fraasitüübid: on asendatavad nihutatavad lause sees osade lautamatus - puudub võimalus viia fraasi sisse selle struktuuri mittekuuluvaid moodustajaid sisemised grammatilised protsessid Fraasitüübid erinevad üksteisest kokkukuuluvuse e sidususe tugevuselt. 31. Fraasistruktuurigrammatika. Fraasistruktuurigrammatika (FSG) on tänini formaalse süntaksi nurgakivi. FSG reeglid on üldiselt asendusreeglid. Hargmiku derivatsioon - hargmiku loomine FSG reeglite kohaselt. Dervatsioon algab sümboli S asendamisega. Lause derivatsioonilugu - lause tuletamisel kasutatud reegid. FSG oluline puudus on see, et ta ei sobi hästi sõnajärjega keelte süntaktiliste struktuuride kirjeldamiseks. Selliste keelte analüüsimiseks on olulisemad mõisted sõltuvus ja valents. 32. Fraaside süntaktilised funktsioonid (lauseliikmed). Lause koosneb struktuuriüksustest, mis omakorda koosnevad väiksematest üksustest.
Kõike tanke tuleb kontrollida kindlate ajavahemike järel. Kindlasti tuleb jälgida, et juba täidetud tanki või veel tühja tanki ei satuks mingit vedelikku. Kui tuleb lastida sooja veeldatud gaasi survestatud kaldamahutist osaliselt survestatud tankidesse, peab laeva veeldamisseade töötama täie võimsusega, jahutamaks tanki tulevat lasti. Lastimise kiirus peab olema selline, et surve tankis ei avaks kaitseventiili. Kõige lihtsam on seda teha, hoides lastimisklapi reguleerimisega hargmiku rõhku püsivana. Lossimine Laeva saabumisel kai äärde mõõdetakse survet tankides, mis peaks olema lähedane gaasi küllastunud auru rõhule. Kui reisi jooksul on lasti jahutatud, võib tekitorustikus olla veeldatud gaasi, mille temperatuur on kõrgem tankis oleva veeldatud gaasi temperatuurist. Selle vedeliku jahutamiseks avatakse enne tanki survestamist tema lossimisventiil. Survelangus torustikus paneb vedeliku keema, milleks kasutatakse peitsoojust, ja vedeliku
– Grammatika (kompetents) genereerib lõplikust hulgast elementidest lõputu hulga lauseid (rekursiivsuse tõttu), millest enamus on ainukordsed. – Keeleteaduslik grammatika genereerigu need ja ainult need laused, mis vastavad emakeelse kõneleja kompetentsile. – Emakeelne kõneleja ei tee keelelisi vigu. Generatiivne grammatika: fraasistruktuurireeglid: moodustavad lause asendusreeglite kaudu ja moodustavad iga lause hargmiku (vt sügissemestri materjali); lõppfaasis on kõik mitteterminaalsed sümbolid asendatud terminaalsetega (leksikaalsete reeglite abil). Generatiivne grammatika üritab kirjeldada seda, mida kõneleja teab, mitte seda, mida ta kõnes tegelikult väljendab – s.o alus, millest keelekasutus üldse saab lähtuda. Generatiivse grammatika organiseerimine Teadmised keelest võimaldavad mõista lõpmatul hulgal lauseid. Sellest lähtuvalt on
– Grammatika (kompetents) genereerib lõplikust hulgast elementidest lõputu hulga lauseid (rekursiivsuse tõttu), millest enamus on ainukordsed. – Keeleteaduslik grammatika genereerigu need ja ainult need laused, mis vastavad emakeelse kõneleja kompetentsile. – Emakeelne kõneleja ei tee keelelisi vigu.(kirjutamine ei lähe arvesse) • Generatiivne grammatika – fraasistruktuurireeglid: moodustavad lause asendusreeglite kaudu (S→NP + VP) ja moodustavad iga lause hargmiku (vt sügissemestri materjali); lõppfaasis on kõik mitteterminaalsed sümbolid asendatud terminaalsetega (lõplikud) (leksikaalsete reeglite abil). – transformatsioonireeglid, mis määravad elementide õige järjekorra ja jagunevad kohustuslikeks ja mittekohustuslikeks. Transformatsioonireeglid • Tuumlause esitusest võib transformatsioonide kaudu saada muid lauseid. • Mõned transformatsioonid näiteks siirdetransformatsioon: Jõulupeol rektor laulis →Rektor laulis jõulupeol
mitmetuumaline kiud (fiiber) Milleks on vajalikud t-tuubulid ja SR? Morfoloogia on kohandatud Ca2+ vabanemise ja sidumise hõlbustamiseks! · Närviimpulsid, jõudes lihasesse, kutsuvad esile aktsioonipotentsiaali, mis levib t-tuubulite võrgustiku kaudu üle kogu sarkolemmi membraani ja lihaskiu · Signaal läbib triaadi hargmiku ja indutseerib Ca2+ ioonide vabanemise SR-st · Ca2+ ioonid seonduvad kiudude sidumissaitidega ja indutseerivad kontraktsiooni. Lõdvestumise korral pumbatakse Ca2+ tagasi SR. Skeletilihase molekulaarne struktuur Peened ja paksud filamendid müofibrilli koostises Paksud filamendid koosnevad müosiinist Peened filamendid koosnevad aktiini polümeeridest F-aktiini heeliks koosneb G-aktiini monomeeridest
annaabi.ee 
