3. kasutusviisi järgi käsi- ja masinpõletid. Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega välja voolav hapnikujuga tekitab injektoris hõrenduse, mille tulemusena imetakse põlevgaas segukambrisse. 4 Injektorpõleti skeem 1. Suudmik 2. Otsik 3. Segukamber 4. Injektor 5. Survemutter 6. Hapnikuventiil 7. Atsetüleeniventiil 8. Hapnikuvooliku kinnitus 9. Atsetüleenivooliku kinnitus Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 5 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek Keevitusgaasid Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi
ning spetsiaalsed (ühe operatsiooni jaoks) põletid; kasutusviisi järgi käsi- ja masinpõletid. Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega välja voolav hapnikujuga tekitab injektoris hõrenduse, mille tulemusena imetakse põlevgaas segukambrisse. 3.6. Injektorpõleti skeem 1. Suudmik 2. Otsik 3. Segukamber 4. Injektor 10 5. Survemutter 6. Hapnikuventiil 7. Atsetüleeniventiil 8. Hapnikuvooliku kinnitus 9. Atsetüleenivooliku kinnitus Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili (5) injektori (4) düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõrenduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli (9), toru ja ventiili (6) segukambrisse (3). Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek.
ning spetsiaalsed (ühe operatsiooni jaoks) põletid; kasutusviisi järgi käsi- ja masinpõletid. Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega välja voolav hapnikujuga tekitab injektoris hõrenduse, mille tulemusena imetakse põlevgaas segukambrisse. 3.6. Injektorpõleti skeem 1. Suudmik 2. Otsik 3. Segukamber 4. Injektor 10 5. Survemutter 6. Hapnikuventiil 7. Atsetüleeniventiil 8. Hapnikuvooliku kinnitus 9. Atsetüleenivooliku kinnitus Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili (5) injektori (4) düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõrenduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli (9), toru ja ventiili (6) segukambrisse (3). Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek
spetsiaalsed (ühe operatsiooni jaoks) põletid; põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi injektoriga ning injektorita põletid. Põletit, milles düüsist suure kiirusega välja voolav hapnikujuga tekitab injektoris hõrenduse, mille tulemusena imetakse põlevgaas segukambrisse, nimetatakse injektorpõletiks. 2.2.1 Injektorpõleti skeem 1. Suudmik 2. Otsik 3. Segukamber 4. Injektor 5. Survemutter 6. Hapnikuventiil 7. Atsetüleeniventiil 8. Hapnikuvooliku kinnitus 9. Atsetüleenivooliku kinnitus Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili (5) injektori (4) düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõreduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli (9), toru ja ventiili (6) segukambrisse (3). Selles kambris atsetüleen ja hapnik segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek. Gaaside
2.15. Vahetult enne keevitamist ei tohi puhastada detaile kergsüttiva vedelikuga. 2.16. Töötamisel tuleb täita tuleohutuse nõudeid; 2.17. Keevitades ei tohi hoida voolikuid kaenla all või õlgadel ega suruda neid jalgadega kokku. 2.18. Süüdatud põletiga ei tohi töökohalt eemalduda. 2.19. Töö katkestamisel ja töö lõpetamisel tuleb leek kustutada. Selleks keeratakse kinni esmalt gaasi-, seejärel hapnikuventiil. 2.20. Töö lõpetamisel tuleb kinni keerata balloonide ventiilid, lasta välja gaas gaasijuhtmetest ja vabastada reduktorite suruvedrud ning korrastada töökoht. 3. ELEKTERKEEVITUS (MIG/MAG ja TIG-keevitusseadmed) 3.1. Enne töö alustamist tuleb kontrollida keevitusaparatuuri, elektrimõõteriistade ja elektrijuhtmestiku korrasolekut ning keevitustrafode maanduse olemasolu. 3.2. Ettevõttes kasutatakse: MIG/MAG tüüpi keevitusseadmeid: 3.2.1
Enne keevitamist tuleb keevitatavad servad ning õmblusega külgnev põhimetall gaasipõleti leegi abil hoolikalt puhastada Lisa 1 Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek 2 Normaalleek 3 Oksüdeeriv leek 4 Taandavleek 5. Keevituspõleti skeem 1. Suudmik 2. Otsik 3. Segukamber 4. Injektor 5. Survemutter 6. Hapnikuventiil 7. Atsetüleeniventiil 8. Hapnikuvooliku kinnitus 9. Atsetüleenivooliku kinnitus 6. Vasaksuunaline keevitamine1. Keevituspõleti 2. Keevitustraat 7. Paremsuunaline keevitamine1. Keevituspõleti 2. Keevitustraat
pealesulatamiseks) ning spetsiaalsed (ühe operatsiooni jaoks) põletid; 3. kasutusviisi järgi käsi- ja masinpõletid. 4. Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega välja voolav hapnikujuga tekitab injektoris hõrenduse, mille tulemusena imetakse põlevgaas segukambrisse. 3.6. Injektorpõleti skeem 1. Suudmik 2. Otsik 3. Segukamber 4. Injektor 5. Survemutter 6. Hapnikuventiil 7. Atsetüleeniventiil 8. Hapnikuvooliku kinnitus 9. Atsetüleenivooliku kinnitus Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili (5) injektori (4) düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõrenduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli (9), toru ja ventiili (6) segukambrisse (3). Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek
põletid; 2. otstarbe järgi universaalsed (keevitamiseks, lõikamiseks, jootmiseks ja pealesulatamiseks) ning spetsiaalsed (ühe operatsiooni jaoks) põletid; 3. kasutusviisi järgi käsi- ja masinpõletid. Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega välja voolav hapnikujuga tekitab injektoris hõrenduse, mille tulemusena imetakse põlevgaas segukambrisse. 1. Suudmik 2. Otsik 3. Segukamber 4. Injektor 5. Survemutter 6. Hapnikuventiil 7. Atsetüleeniventiil 8. Hapnikuvooliku kinnitus 9. Atsetüleenivooliku kinnitus Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili (5) injektori (4) düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõrenduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli (9), toru ja ventiili (6) segukambrisse (3). Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek
spetsiaalsed (ühe operatsiooni jaoks) põletid; 3. kasutusviisi järgi käsi- ja masinpõletid. Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega välja voolav hapnikujuga imeb põlevgaasi segukambrisse, kus tekib hõrendus. 29 1. Suudmik 2. Otsik 3. Segukamber 4. Injektor 5. Survemutter 6. Hapnikuventiil 7. Atsetüleeniventiil 8. Hapnikuvooliku kinnitus 9. Atsetüleenivooliku kinnitus Sele 3.6. Injektorpõleti skeem Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili (5) injektori (4) düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõrenduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli (6), toru ja ven- tiili (7) segukambrisse (3)
38. 16. Töötamisel tuleb täita tuleohutuse nõudeid vastavalt juhendile ,,Tuleohutusnõuded 39. tuletööde teostamisel". 40. 17. Keevitades ei tohi hoida voolikuid kaenla all või õlgadel ega suruda neid jalgadega 41. kokku. 42. 18. Süüdatud põletiga ei tohi töökohalt eemalduda ega käia mööda treppe, tellinguid vm. 43. 19. Töövaheajaks ja töö lõpetamisel tuleb leek kustutada. Selleks keeratakse kinni esmalt 44. gaasi-, seejärel hapnikuventiil. 45. 20. Töö lõpetamisel tuleb kinni keerata balloonide ventiilid, lasta välja gaas gaasijuhtmetest 46. ja vabastada reduktorite suruvedrud ning korrastada töökoht. 4 Ohutusnõuded elekterkeevitustöödel 1. Enne töölehakkamist tuleb selga panna normides ette nähtud korras töörõivad ja korrastada isikukaitsevahendid. 2
olukorda. Peale seda tuleb kontrollkatset uuesti korrata, s.t. teha õrendusproovi. Suudmiku, segukambri ja atsetüleenitoru ummistunuid kanaleid tuleb puhastada ainult vask- või alumiiniumtraadiga või selleks ettenähtud komplektiga. Korras põleti puhul ühendatakse kohale ka atsetüleenivoolik ja reguleeritakse parajaks atsetüleenirõhk mis on 10% hapniku rõhust. Põleti süütamisel avatakse esmalt veidi hapnikuventiil, tekitades atsetüleenikanalis hõrenduse. Peale atsetüleeniventiili avamist (juhul kui voolikus on õhk, siis tuleb õhu ja atsetüleenisegu enne süütamist voolikust välja lasta) süüdatakse koheselt põlevsegu ja reguleeritakse leeki vastavalt vajadusele. Põhiliselt reguleeritakse leeki atsetüleeniventiiliga, kusjuures hapniku ventiil on kogu aeg avatud vastavalt otsiku suurusele. Plaksude esinemisel tuleb esmalt sulgeda atsetüleeniventiil, seejärel hapnikuventiil. Plaksud
annaabi.ee 
