korda mängiti tennist arvatavasti 18. sajandi lõpus. Olümpiamängude programmi kuulus tennis 1896. aastast 1924. aastani. Taas oli tennis kavas 1984. aastal (näidisalana). Neli aastat hiljem Seoulis oli tennis taas täisväärtuslik olümpiaala. Ning Eesti parim naistennisist Kaia Kanepi jõudis 2008. aasta olümpiamängudel 16 parima sekka. Tennis nõuab mängjalt suurt füüsilist pingutust ja esitab organismile suuri ainevahtuslikke nõudeid. Organism peab toime tulema suurenenud hapnikuvajadusega ning suurenenud süsihappegaasi ja soojuse produktsiooniga. Kuna tennisemäng kestab üsna kaua, kaotab organism higistamise tõttu palju vett ja soolasid. Lihaste liigutamiseks on vaja ATPd. ATP ehk adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Kui tennisemäng algab tarbitakse lihastes olemas olevat ATPd, mis on akumuleerunud puhkeperioodi kestel
● Pikemas ajaskaalas peab organism taastama ka oma glükogeenivarud. Jõuharjutused jõusaalis ● Pikas perspektiivis lihaste mass suureneb. ● Suureneb glükogeeni sisaldus lihastes. ● Lihaskiu läbimõõdu suurenemine. ● Pulss tõuseb 100- 110 lööki minutis Füüsiliste harjutuste tagajärjel tomuvad muutused: ● Hapniku hulk väheneb. Tekib hapnikuvõlg, sest gaasivahtussüsteem ei suuda kohe kohaneda suurenenud hapnikuvajadusega. Koormuse lõppedes taastatakse kõigepealt lihastes ATP varu, mille järel ,,tasutakse” hapnikuvõlg. ● Süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb. Südame löögisagedus ja hingamise intensiivsus suurenevad. Lihaste intensiivse hingamise tulemusena suureneb vere süsihappegaasisisaldus. Vastavalt langeb ka vere pH. Need muutused registreeritakse veresoontes asuvate kemoretseptorite poolt. ● Suureneb higistamine. Higinäärmed eritavad naha pinnale soolast vesilahust,
Tagajärjel kahjustuvad:hingamiselundid,nahk, limaskestad,veresooned,süda,neerud, närvisüsteem. Allergia võib tekkida kõige suhtes. Palavik:Nähtus, kus kehatemperatuur tõuseb tavaliselt kõrgemaks. Näitab, et organism reageerib nakkusele. Temperatuuri tõus stimuleerib keha kaitsemehhanisme, ja pidurdab paljude pantogeenide arengut. Füüsiline pingutus ja homöostaas. Homöostaatilised mehhanismid peavad tagama organismi varustamise energiaga, tulema toime suurenenud hapnikuvajadusega, suurenenud süsihappegaasi ja soojuse produktsiooniga. Lihaste liigutamiseks ja pingutuseks on vaja energiat, neid ATP allikaid on lihastel 3. energeetiline pidevus: koosneb kolmest energeetilisest süsteemist, mille toimel toimub organismis pidev energia varustamine: alguses kasutavad pingutuse korral lihased ära juba nendes olemasolevat ATP- d(10sek), Kui pingutus kestab kauem sünteesitakse ATP-sid glükolüüsi käigus(1min). Kui Pingutus toimub
või kokku puutunud millegagi, mida sinu organism peab ekslikult kahjulikuks. Toiduained, õhus leiduvad osakesed, nagu tolm ja õietolm, putukahammustused ja -pisted, kemikaalid ja ravimid on kõige tavalisemad allergeenid. Kuidas on tagatud homnöostaas organismis füüsilise pingutuse korral? Füüsiline aktiivsus esitab organismile suuri ainevahetuslikke nõudeid .Hömostaatilised mehhanismid peavad tagama organismi varustamise energiaga tulema toime suurema hapnikuvajadusega ning suurenenud süsihappegaasi ja soojuse produktsiooniga. Mis toimub vananemine? See on määratud nii geneetiliselt kui ka ebasoodsate keskkonnategurite toimega. Millised protsessid kehas kaasnevad vananemisega? Suuremad muutused toimuvad sigimiselundkonnas ja tugielundkonnas, Juuste hõrenemine, lõhna ja maitsetundlikkuse nõrgenemine ,nägemise halvenemine ,luude hõrenemine ,kaasneb ka võimetus iseseisvalt toime tulla Kõrgem närvitalitlus
soojendamiseks!) Palaviku puhul suurendab organism soojusproduktsiooni täpselt samuti nagu külma keskkonna korral. Siin seatakse eelnevalt kehatemperatuuri “nullpunkt” närvisüsteemis kõrgemaks. Organism püüab hoida püsivat kehatemperatuuri, nüüd aga juba normaalsest kõrgemal tasemel. Palavik kaasneb alati mikroobse- või viirusinfektsiooniga. Treeningu füsioloogia Füüsilise aktiivsuse korral peavad homöostaatilised mehhanismid toime tulema suurenenud hapnikuvajadusega, suurenenud süsihappegaasi ja soojuse produktsiooniga. Kestva füüsilise pingutuse tulemusena kaotab organism higistamise tõttu olulisel määral vett ja soolasid. Lihaste liigutamiseks on vajalik ATP olemasolu kogu füüsilise aktiivsuse kestel. Lihastel on 3 ATP allikat: 1) ATP, mis on kohe lihastes olemas - tagab kiire energiaga varustamise ja võimaldab kohest liikumist; 2) ATP, mis tekib glükolüüsi käigus - selle tulemusena koguneb piimhape, mida organism
pikka aega kestva töö tulemuse mõjul. Vastupidavustreeningu kestvus peaks olema vähemalt 40 minutit. Kui inimene suudab treeningu ajal kaaslasega normaalselt rääkida on tegemist tööga aeroobses reziimis. Tugev "aeroobne baas" annab võimaluse järkjärgult tõsta ka treeningute intensiivsust. NB! Mida kestvam on treening (aeroobne töö), seda selgemini on täheldatav ka lihasrakkude sisese rasvavaru vähenemine selle tulemusena. Kehalisel pingutusel suureneva hapnikuvajadusega püüab organism kohaneda, intensiivistades südame- vereringe ning hingamissüsteemi talitust. Südame talitust iseloomustavaks oluliseks näitajaks on löögisagedus. Puhkeseisundis on enamusel inimestel see 60-70 lööki minutis, kehalisel pingutusel võib see tõusta 200 löögini minutis ja enamgi. Anaeroobsed protsessid hakkavad tööle alates ligikaudu 170 löögist minutis, seega saame me oma treeningu intensiivsust hinnata ka südame löögisagedust jälgides (pulsi kontroll kehalise
lihaskiude. Seega kolmandas, lihaste süsteemis transformeeritakse hapnik kapillaaridest lihasrakkudesse. Lihasrakkudes asuvates mitokondrites toimub hapniku kasutamise teel ATP resüntees. 60 Hapniku transpordi esimeseks komponendiks on seega kopsud. Sõudjatel on väga suur kopsumaht, suurim mõõdetud väärtus on 9,1 liitrit. Sarnaselt teiste spordialadega suureneb ka sõudmises kopsuventilatsioon proportsionaalselt hapnikuvajadusega. Sõudjatel on suurim mõõdetud väärtus 243 liitrit minutis, kuna treenimata inimeste kopsuventilatsioon võib kehalisel tööl ulatuda 120 - 180 liitrini minutis. Olenevalt paadiklassist esitab sõudetempo hingamis-süsteemi parameetritele erisuguseid nõudeid. Keha asend ja hingamislihaste kasutamise võimalus sõudmises võib piirata kopsuventilatsiooni ja sellega vähendada maksimaalset aeroobset võimsust, võrreldes jooksmisega ja jalgrattasõiduga. Eliitsõudjatel
annaabi.ee 
