PUUDUSED Sesoonsus e. hooajalisus – sõltumine ilmastikust ja veehulgast. Tootmiskulud on küllaltki kõrged ja esinevad rahastamisraskused, sest jaamade väikeste võimsuste tõttu on kulude katteks saadav elektritoodang väike. Ehitamine kulukas. Saab ehitada vaid sinna, kus on suure languga veerikas jõgi. Suur mõju ümbritsevale ökosüsteemile. Tallinna tehnikaülikool KESKKONNAPROBLEEMID Keskmisest soojem ja hapnikuvaesem vesi võib vähendada hinnaliste külmaveelembeste kalaliikide (harjus, forell, lõhe) arvukust. Voolu tõkestavad paisud takistavad kalade pääsu kudemis- ja toitumispaikadele. Veetaseme tõstmine võib põhjustada üleujutusi. Lisaks kaasneb looduslikult kaunite jugade kadumise ja ümbruskonna visuaalse risustamise oht. Keskkonnahoidliku elektrienergia tootmine on iseenesest tervitatav, kuid see ei tohiks ohtu
USA ja Prantsusmaa Miks? (toodetatakse ligi 11% maailma elektrienergiast), katab suurema osa riigi elektrivajadusest 13) Eestile lähimad tuumaelektrijaamad: Venemaa, Rootsi, Soome 14) Alternatiivsete energiaallikate kasutamise probleemid: 15) Millistes riikides hüdroenergia osatähtsus suur? Hiina, Brasiilia, Kanada, USA ODAV 16) Hüdroelektrijaamadega (Veeenergia) rajamisega kaasnevad probleemid - kalade elu on häiritud - kallis ehitamine - ei saa igalepoole rajada - hapnikuvaesem vesi - üleujutused 17) Tuuleenergia kasutamine on piiratud, sest - kallis - väikese tuulega kohtades ei tasu ära - linde takistab - kallis hooldus - vaate rikkumine - müra, varjud 18) Tuuleenergia osatähtsus on märkimisväärne Saksamaal, Hiina, Suurbritannia 19)Analüüsi päikeseenergia, bioenergia ja geotermaalenergia kasutusvoimalusi. Päikeseenergia: - Soojusenergia kättesaamiseks - Elekter Bioenergia: -Soojusenergia -Elektrienergia -Mootorikütuseid
1.1. Miks tselluliit tekib? Tselluliit moodustub tavaliselt murdeeas, raseduse või menopausi ajal. Tselluliidi üheks peamiseks põhjustajaks loetakse naissuguhormooni östrogeeni, mis mõjutab jääkainete kogunemist ja rasva ladestumist kehasse. Samuti soodustab tselluliidi teket alkoholi liigtarbimine, sest alkohol teeb vere paksuks ja veri ei suuda enam kiiresti voolata. Põhjuseks võib olla ka suitsetamine, sest suitsetaja nahk on hapnikuvaesem ja seega vähem elastne. Tselluliiti võib tekitada väheliikuv elustiil, kuid samuti ka liigne treenimine, sest tugeva trenni tagajärjel koguneb lihastesse piimhape, mis ei pääse organismist välja, kui uus trenn juba peale tuleb. Tekkepõhjusteks võivad olla ka veel vähene vedelikutarbimus, lümfiringe häired, pärilikkus, vereringehäired, haigused ja antibeebipillide tarvitamine. 1.2. Tselluliidi positiivsed küljed Tselluliidi omanikel on teiste naiste ees mitmeid eeliseid
süvikud. Karpide elupaigaks sobivad huumuse-, raua- ja lubjavaese veega jõgede liivased või kruusased põhjad. Oma elupaikades elab ta põhjaliiva kaevunult, nii et välja jääb vaid peenem ots. Üks olulisemaid nõudlusi on see, et vee temperatuur püsiks alla 14 °C. Veetemperatuuri alates 18 °C peetakse ebapärlikarbile kriitiliseks ning isegi surmavaks. Eriti ohtlikuks võib osutuda liiga kõrge veetemperatuur sigimisperioodi alguses. Soe vesi on hapnikuvaesem ning kuna soojas glohhiidide ainevahetus kiirem, siis suurendab see vajadust toidu ja hapniku järele. Nende vajakajäämisel surevad glohhiidid aga enne kui jõuavad kinnituda vaheperemehe lõpustele. Veetemperatuuril on ka kaudne mõju. Selle tõustes ning küllaldase päikesevalguse ja biogeenide rohke sisalduse korral vees hakkavad vohama vetikad. Selle tulemusel kattuvad karpide kojad veekogu põhjas vetikakihiga. Vetikate vohamine mõjutab veekogu pH-d ja
Ebapärlikarp elab külmaveelistes puhastes, elustiku poolest rikastes vooluveekogudes. Vee pH peab olema vahemikus 67. Loomake kaevub põhjaliiva, nii et välja jääb vaid karbi peenem ots. Vee temperatuur peab püsima allpool 14 °C; juba 18 °C peetakse ebapärlikarbile kriitiliseks. Eriti ohtlik on see sigimisperioodi algul: soojas vees jääb glohhiidide eluiga lühikeseks, nad surevad enne, kui jõuavad kinnituda vaheperemehe lõpustele. Soe vesi on ka hapnikuvaesem, pealegi on soojas glohhiidide ainevahetus kiirem, mis omakorda suurendab vajadust toidu ja hapniku järele. Temperatuuri tõustes ja küllaldase päikesevalguse ja biogeenide rohke sisalduse korral hakkavad vohama vetikad. Liiv, kivid, oksad, veetaimed ja ka karpide kojad veekogu põhjas kattuvad vetikakihiga. Vetikate vohamine mõjutab veekogu pH ja ööpäevase hapnikureziimi dünaamikat, nad võivad ummistada karpide sifoonid ning raskendada organismi varustamist hapnikurikka veega
võtakse vesi rakust ära. Rakumembraanid purunevad. Haudumine : Kui lumi tuleb sulale maale ja jääbki sinna ja siis taimed jätkavad intensiivset elutegevust, kulutatakse ära toitainete varud, jääb nõrgaks, külm, haigused. Taimik lopsakas siis takistavad mulla külmumist ja lume sajamisel võib taimedel sooja hakkata. Vettimine: uppuvad ära ja surevad õhupuudumisel. Soevesi on hapnikuvaesem. Jääkoorik: tekivad mehaanilisi vigastusi, vesi ära juhtida põllult Külma kergistus- rebib juured katki, kevade mulla pind vajub, ja juured surutakse mullast välja, aitab rullimine. Lumeseen: parasiidid, toituvad elusa taime mahlast, normaalselt arenenud tugevaid taimi ei kahjusta, küll aga nõrgendunud taimi. Seeneniidistik peal. Päästaks rullmine ja kiirseti lume alt välja. Kartul
kõikumine, mehaanilised faktorid Keemilised tegurid – lipoide lahustavad ained, nt eeter, alkohol Bioloogilised tegurid - toksiinid pH mõõdab aine happelisust või aluselisust – näitab lahuses sisalduvate vesiniku ioonide kontsentratsiooni. o pH taset mõõdetakse skaalal 0-14, 7.0 on neutraalne o mida kõrgem neutraalsest on pH näit, seda aluselisem ja hapnikurikkam on lahus o mida madalam neutraalsest on pH näit, seda happelisem ja hapnikuvaesem on lahus. Inimese vere pH tase saab ja tohib kõikuda vaid väga väikestes piirides. o Me sünnime kõrge aluselise arteriaalse vere pH tasemega 7,44, mis vanemaks saades langeb 7,35’le või madalamale o Kui vere pH tase langem alla 6,8 või tõuseb üle 7,8, siis rakkude talitlus lakkab ja inimene sureb. o Ideaalseimaks vere pH tasemeks loetakse 7,365 ja selle hoidmine on väga oluline, kuna selle tasakaal mõjutab kogu organismi tervikuna
kõikumine, mehaanilised faktorid Keemilised tegurid – lipoide lahustavad ained, nt eeter, alkohol Bioloogilised tegurid - toksiinid pH mõõdab aine happelisust või aluselisust – näitab lahuses sisalduvate vesiniku ioonide kontsentratsiooni. pH taset mõõdetakse skaalal 0-14, 7.0 on neutraalne mida kõrgem neutraalsest on pH näit, seda aluselisem ja hapnikurikkam on lahus mida madalam neutraalsest on pH näit, seda happelisem ja hapnikuvaesem on lahus. Inimese vere pH tase saab ja tohib kõikuda vaid väga väikestes piirides. Me sünnime kõrge aluselise arteriaalse vere pH tasemega 7,44, mis vanemaks saades langeb 7,35’le või madalamale Kui vere pH tase langem alla 6,8 või tõuseb üle 7,8, siis rakkude talitlus lakkab ja inimene sureb. Ideaalseimaks vere pH tasemeks loetakse 7,365 ja selle hoidmine on väga oluline, kuna selle tasakaal mõjutab kogu organismi tervikuna
annaabi.ee 
