aeglustamine -troofiline toime: pankrease kasv -GIP -insuliini sekretsiooni stimuleerimine -HCl produktsiooni inhibeerimine maos Neerud ja peptiid- -erütropoetiin -neerud reageerivad vähele määral hormoon; (EPO) hapnikuvaegusele erütropoetiini verre ka maks glüko- eritamise suurendamisega proteiin -erütropoetiin stimuleerib erütrotsüütide loomet punases luuüdis -erütropoetiin saab oma füsioloogilist funtsiooni täita üksnes organismi
· Inimesel puudub külma vastu looduslik kaitse · Töövõime ja aruka mõtlemise säilitamiseks tuleb end külma eest kaitsta, vastasel korral tekib vaegsoojumus. Vaegsoojumus ehk hüpotermia : · Hüpotermia on kogu organismi jahtumine. · Hüpotermia teke sõltub väliskeskkonna temperatuurist, tuulekiirusest, õhuniiskusest ja isiku füüsilisest seisundist. · Jahtumisel väheneb organismi hapnikuvajadus ning suureneb kudede vastupidavus hapnikuvaegusele. · Jahtumisel käituvad organismi termoregulatoorsed mehhanismid. · Kerge hüpotermia 35 -32C · t kuni 35,5C tekivad külmavärinad, südametegevus kiireneb, vererõht tõuseb. · t kuni 32,5 lisanduvad kõne-ja nägemishäired, paradoksaalne soojatunne. · Mõõdukas hüpotermia 32 -28C · t kuni 30C külmavärinad lakkavad, tekib lihasjäikus ja koordinatsioonihäired, lihastõmbulused, apaatia. · t kuni 28C esineb mälukaotus, mõtlemisvõime nõrgeneb.
Anaeroobid ehk anaeroobsed organismid on vaba molekulaarse hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas elavad organismid, kes eluprotsessideks ei vaja molekulaarset hapnikku, ja kes hapniku esinemisel võivad isegi surra. • Suureneb abtsiishappe ja etüleeni süntees mille tagajärjeks õhulõhede sulgemine ja lehtede langemine • Lõpuks raku membraansüsteemid lagunevad Adaptatsioonid hapnikuvaegusele • Funktsionaalsed adaptatsioonid: - alkoholi dehüdrogenaasi aktiivsuse vähendamine anaerobioosis (vältimaks etanooli sünteesi – selle asemel piimhape jt.) • Morfoloogilised adaptatsioonid: - aerenhüümi moodustamine (sootaimedel 20-60% juurte rakuvaheruumidest) - hästi aereeritud juured võivad hapnikku ka mulda viia (detoksifitseerides kahjulikke ühendeid - sadestades rauda) - aerenhüümi kaudu ka süsihappegaasi ja etanooli liikumine taimest välja
dihüdroksükaltsiferooli (1,25-D) sünteesi, *1,25-D stimuleerib Ca ja P verre imendumist seedetraktis, *PTH ja 1,25-D stimuleerivad Ca ja P verre vabanemist luustikus, *PTH ja 1,25-D stimuleerivad Ca tagasiimendumist ja P eritumist neerudes Erütropoetiini füsiol toime:*Erütropoetiin on peptiidhormoon, mida sünteesitakse peamiselt neerudes, vähesel määral ka maksas, *Neerud reageerivad hapnikuvaegusele erütropoetiini verre eritamise suurendamisega, *Erütropoetiin stimuleerib erütrotsüütide loomet punases luuüdis, *Erütropoetiin saab oma füsioloogilist funktsiooni täita üksnes organismi piisava rauaga varustatuse korral Östrogeenid:Mõjud: Munasarjades: folliikuli ja munaraku küpsemine, Emakas: limaskesta paksenemine, *Suurendavad vere hüübimisvõime, *Luud: suurendavad osteoblastide aktiivsust, *Lipiidide metabolism: naistel
Väljutusperioodis kuulatakse loote südamelööke iga 15 minuti järel, KTG korratakse iga tunni järel. Kuna väljutusperioodis esineb kõige sagedamini kõrvalekaldeid loote südamelöökides, kasutatakse vajadusel pidevat kardiotokograafilist jälgimist. Loote pea jõudmisel vaagna põhjale on vajalik auskultatsioon iga väituse järel. Kui lapse sündimine viibib, võib vajalikuks osutada ravimine kasutamine sünnitustegevuse intensiivistamiseks. Kui on kahtlus lapse hapnikuvaegusele, võib olla vajalik sünnituse lõpetamine vaakumekstraktsiooni või tangisünnituse teel. Sünnituse kolmas e. päramisteperiood Pärast lapse sündi kontraheerub emakas kiiresti ning platsenta irdub sellest tingituna. Emaka kiire kokkutõmme hoiab ära veritsuse: veresooned surutakse kokkutõmbe käigus kinni. Platsenta väljub reeglina iseeneslikult 10-20 minuti jooksul, platsenta irdumisele võib kaasa aidata sünnitanu kõhule vajutades ja samaaegselt kergelt nabaväädist tõmmates
omakorda vähendab assimilatsiooni. Põua tagajärjel hukkuvad ka peenemad juured ja mükoriisa, mis võib vähendada puude juurdekasvu järgmistel aastatel. Puistute ja puude juurdekasv väheneb ka niiskuse ülekülluse korral. Hapnikupuuduse tõttu mullas juurte tegevus aeglustub või nad hukkuvad. Juurte aktiivsuse vähenemine põhjustab transpiratsiooni langust ja toitainete neeldumise vähenemist. Vastupidavus liigniiskusele oleneb puuliigist. Hapnikuvaegusele on vastupidavam mänd. Liigniisketel aladel võivad kasvada ka sookask ja sanglepp, kuid viimane üksnes kohtades, kus vesi on liikuv ja hapnikurikas. Sademed võivad teatud juhtudel metsale mõjuda ka negatiivselt: Lumi võib põhjustada puude kahjustusi. Tuntud on lumemurd (lume raskuse all puu murdub) ja lume vaalimine (lumi painutab puu maha). Neid kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab sulalund, mis kleepub puudele. Eriti suured võivad olla
Veepuuduse korral jäävad okkad lühemaks ja väheneb lehtede pind, mis omakorda vähendab assimilaatide hulka ja juurdekasvu ka põuale järgneval aastal. Puistute ja puude juurdekasv väheneb ka niiskuse ülekülluse korral. Hapnikupuuduse tõttu mullas juurte tegevus aeglustub või nad hukkuvad. Juurte aktiivsuse vähenemine põhjustab transpiratsiooni langust ja toitainete neeldumise vähenemist. Vastupidavus liigniiskusele oleneb puuliigist. Tugevale hapnikuvaegusele on vastupidav mänd. Liigniisketel aladel võivad kasvada ka sookask ja sanglepp, kuid viimane üksnes kohtades, kus vesi on liikuv ja hapnikurikas. Sademetel on taimedele ka teistsugune mõju. Lumi võib põhjustada puude kahjustusi. Tuntud on lumemurd (lume raskuse all puu murdub) ja lume vaalimine (lumi painutab puu maha). Neid kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab sulalund, mis kleepub puudele. Eriti suured võivad olla kahjustused latiealises puistus (20...40 a
annaabi.ee 
