EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Eestis leiduv maavara Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Maavarad Turvas Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Ta on orgaaniline maavara, milles mineraalainete sisaldus ei tohi ületada 35% kuivaine massist. Turvas kujuneb liig niiskes ning mõõduka, kuni jaheda temperatuuriga kliima keskkonnas, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune, näiteks soodes. Turva on suure veesisaldusega (88-92%) orgaaniline aine, mis koosneb süsinikust (50-60%), vesinikust (5-7%), hapnikust, sisaldab alati lämmastikku (2-3%), fosforist (<0,2%) ja mittepõlevaid koostisosasid (mineraalsed toiteelemendid) Eesti on maailmas üks sooderikkamaid paiku 22,3% meie territooriumist on soode all. Suurimad sood on on Puhatu (57 000 ha), Epu- Kakerdi (39 000 ha), Endla
Turvas Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev orgaaniline sete, milles mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivainest. Turvas kujuneb surnud taimeosakestest soodes, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Turvas on väga oluline energeetiline maavara. Eesti on maailma üks sooderikkamaid paiku - 22,3% meie territooriumist on soode all. Soode teke algas varsti pärast mandrijää taandumist, kui kliima muutus pehmemaks - 9100-8800 aastat tagasi, nagu näitavad radioaktiivse süsiniku meetodil saadud uurimistulemused. Suurimad sood on Puhatu (57 000 ha), Epu-Kakerdi (39 000 ha), Endla (25 100 ha), Lavassaare (37 800 ha), Suursoo (17 100 ha), Peedla (15 500 ha)
kasutamisest ümbruskonda ka kõrged aheraine mäed ja segipööratud pinnas. Aherainest välja uhutud fenoolid moodustavad ligi 80%veereostusest, mida EestionLäänemerre Aheraine saadab. koos maavaraga kaevandatavad kivimid ja mineraalid, mis pole antud kaevanduse kontekstis maavarad ning on seetõttu majanduslikult kasutud. TURVAS Turvas kujuneb soodes surnud taimeosakestest, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Suurem osa Eestis toodetud turbast eksporditakse. Tänapäeval kasutatakse turvast väetisena taimekasvatuses ja mulla lisana. TURVAS Keskkonna- ja ökoloogiaprobleemid Oma eriliste ökoloogiliste tingimuste tõttu on turbarabad tähtsaks elupaigaks paljudele loomadele, lindudele ja taimedele. Turbarabad, sood ja muud märgalad taastuvad äärmiselt aeglaselt, mistõttu on tähtis neid hoida ja kaitsta. LUBJAKIVI
põlevkivi küllaltki laialt levinud maavarana naftale ja kivisöele alla, sest see sisaldab palju mittepõlevat mineraalosa. Tänu sellele ei ole seda väga palju kasutusel. Põlevkivist saab toota maagaasi, teekatteks vajalikku segu ja väävliühendeid, mida kasutatakse akudes. 80% maailmas kasutatavast põlevikivist on kaevandatud Eestis, mis on arvuliselt umbes 1 miljard tonni. Turvas on sete, mis kujuneb soodes surnud turbasambla ja teiste rabataimede osakestest, kus need hapnikuvaegusel vees ei lagune täielikult. Turvas moodustub niiske ja mõõduka kuni jaheda temperatuuriga kliimaga aladel, seega on selle levik näiteks Venemaal, Kanadas, Skandinaavias ja ka Eestis. Turvast eristatakse moodustumistingimuste järgi: madalsooturvas ja rabaturvas. Seda kogutakse suuremates kogustes, kui ta jõuab tagasi tekkida ja sellepärast ei loeta turvast taastuvaks energiaallikaks. Turvast kasutatakse energeetikas pärast kuivatamist kütusena.
Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põlevkivi kasutatakse fosiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesi õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Inimese jaoks on turvas oluline maavara. See maavara kujuneb soodes surunud taimeosakestest, kus nood vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast, aga samuti kõigi teiste rabataimede jäänustest. Turvase tingimused on happelised ja anaeroobsed, ei saa taimed niiskuses täielikult laguneda ning tekib turvas. Enamasti tekib turvas aladele, kus kliima on niiske ja temperatuur jahe. Turvas koosneb peamiselt põõsastest ja märgalade taimestikust, nagu samblad ja tarnad. Turvas on pehme ja kergelt kokkusurutav.
50% ulatuses põlevast fossiliseeritud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Kerogeeniga on seotud kukersiidi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Põlevkivi varieerub värvilt kakaopruunist kollakaspruunini, on alati tumedam kui lubjakivi. Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev orgaaniline setend, milles mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivainest. Turva kujuneb surnud taimeosakestest soodes, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Turvas on väga oluline energeetiline maavara. Turvast kasutatakse veel väetise- või aiandusturbana komposti koostisosana, kasvustimulaatorina, muldade struktuuri parandajana. Suurt tulu saadakse aiandusturba ekspordist. Kasutusviise on veel teisigi meditsiinis, kosmeetikas, keemiatööstuses. Etanool Etanool C2H5OH ehk etüülalkohol, tavakeeles ka lihtsalt alkohol ehk piiritus. Etanool on terava lõhna ja maitsega värvitu, vees lahustuv vedelik
-ventrikulaarne tahhükardia -vatsakeste laperdus ja virvendus -preeksitatsiooni sündroom Tahhüarütmiad Siinustahhükardia Siinustahhükardia ei olegi tõeline rütmihäire, vaid kompensatoorne rütm, mis on vajalik südame minutimahu suurendamiseks kehalise pingutuse ja stress-situatsioonide korral. Siinustahhükardia tekib ka ekstrakardiaalsetel põhjustel - aneemiast, hüpovoleemiast, hapnikuvaegusel ja palavikuhaigetel. Ometi on siinustahhükardia südamehaiguste väga oluline tunnus, iseloomulik nimelt südamepuudulikkusele mistahes südamehaiguse korral. Näiteks ühel kolmandikul müokardi infarktiga haigetest tekib esimestel haiguspäevadel siinustahhükardia. KODADE VIRVENDUS JA LAPERDUS Kodade virvendus on kõige sagedasem südame tõsiste rütmihäirete vorm. Esineb kahel kujul: hoogudena või püsiva seisundina. Virvendusarütmia tekib kõige sagedamini
filtritesse kogunenud rasvased jäätmed. Niisuguste jäätmete kogunemiskohti tuleb tihti kontrollida ja puhastada. Katlad ja pannid peavad olema varustatud termostaatidega, mis temperatuuri tõustes lülitavad voolu välja. 16 7.8.2. Keevitustööd Enne keevitustöödeks loa andmist peab vastutav ohvitser töökoha üle vaatama ja veenduma, et: - seal puuduvad põlevad ja mürgised gaasid - õhus on 21 % hapnikku; see nõue tagab normaalse atmosfääri hingamiseks, sest hapnikuvaegusel kaotab inimene teadvuse - töökohaga piirnevates vaheruumides ei ole naftagaase üle 2 % mahust - töökohal ega sellega piirnevates ruumides ei ole süttivaid aineid ega esemeid - töökoht on hästi õhutatav - tulekustutusvahendid on valmis viivitamatuks kasutamiseks. 7.8.3. Elektri- ja tuleohutus Elektriseadmed peavad olema valmistatud plahvatusohutus variandis. Tööriistad ei tohi löögi tagajärjel anda sädemeid.
puhul tõuseb anaboolne redutseeriv jõud aeglaselt algsele tasemele, samas kui suktsinaadi korral väärtuse tõusu ei täheldatud. Glükoosi puhul võib anaboolse redutseeriva jõu suurenemine olla seotud sekundaarse metaboliidi, atsetaadi, omastamisega. Glükoosil lühiajaline nälgimine ei pruugi väljendada täielikku nälgimist, sest glükoosi lagundamisega eritab E. coli keskkonda atsetaati, mida rakud suudavad hiljem kasutada energia- ja C-allikaks. Hapnikuvaegusel ja liial on anaboolsele redutseerivale jõule suur mõju. Antibiootikumide lisamine kasvavale kultuurile mõjub rakkudele vastupidiselt. Kohe lisamise järel anaboolne redutseeriva jõu väärtus tõuseb ning mõnekümne minuti järel hakkab langema. Kui anaboolse redutseeriva jõu väärtuste muutusi on võimalik rakus detekteerida, siis kataboolsel redutseerival jõul suuri muutusi pole või toimub see väikese amplituudiga. Näiteks suktsinaadi lisamisel nälgivatele rakkudele toimus
annaabi.ee 
