Sissejuhatus Mina valisin naatriumi seepärast referaadi teemaks kuna seda pidi tegema ning mina leidsin selle elemendi selleks kõige sobilikuma. Selle elemendi kohta leidub infot ning on ka ise endale uusi ning huvitavaid asju teada saada. Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi.Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergesti naatriumperoksiid Naaatriumit leidub praktiliselt kõikides
Davy avastas elemendi elektrolüüsimeetodiga. Et Davy kasutatud lähteainet nimetati tol ajal kaustiliseks soodaks, siis nimetas ta soodast eraldatud metalli sodium'iks. Naatriumi omadused Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi. Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergesti naatriumperoksiid, mitte naatriumoksiid. Naatriumi isotoobid
Esimest korda eraldas naatriumi lihtainena Sir Humphry Davy aastal 1807 Davy avastas elemendi elektrolüüsimeetodiga Davy kasutatud lähteainet nimetati tol ajal kaustiliseks soodaks, siis nimetas ta soodast eraldatud metalli sodium'iks Naatriumi omadused Välimuselt hõbevalge metall Pehme ja seda saab noaga lõigata Tihedus on 0,97 g/cm3 Sulamistemperatuur on 98°C Keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumisooli lahustub vees hästi. Naatriumi reaktsioon veega Naatriumi ujumine vees https://www.youtube.com/watch?v=r4CdfaU7Ad4 Naatriumi reaktsioon veega Reaktsiooni tulemus oleneb ainete kogustest Reaktsiooni tagajärjel tekib tuli:
Sir Humphry Davy aastal 1807. Davy avastas elemendi elektrolüüsimeetodiga. Et Davy kasutatud lähteainet nimetati tol ajal kaustiliseks soodaks, siis nimetas ta soodast eraldatud metalli sodium'iks. Naatriumi omadused Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi. Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergestinaatriumperoksiid, mitte naatriumoksiid. Naatriumi kasutamine
1. Reageerivad hapnikuga, moodustub naatriumi puhul naatriumperoksiid, kaaliumiga kaaliumhüperoksiid 2. Reageerivad väga aktiivselt veega. Eksodermiline reaktsioon. Veega reageerides kuumeneb metall nii palju, et ta läheb põlema, kaalium lillaka valgusega, naatrium orantsi. Kaaliumil toimub see reaktsioon naariumist kiiremini. Reageerimisel veega moodustub leelis (naatriumhüdroksiid ja kaaliumhüdroksiid) ja eraldub vesinik. (hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest). 3. Reageerivad halogeenidega, moodustuvad halogeniidid (reageerib ka bromiidi, iodiidi, fluoriidiga) 4. Reageerivad hapetega, mõlemad metallid lahustuvad koheselt väävelhappe lahuses NAATRIUM: 1. 2Na + O2 2Na2O2 2. Na + 2H2O 2NaOH + H2 3. 2Na + Cl2 NaCl 4. 2Na + H2SO4 2NaSO4 + H2 KAALIUM: 1. K + O2 KO2 2. 2K + 2H2O 2KOH + H2 3. 2K + Cl2 KCl 4. 2K + H2SO4 2KSO4 + H2 TÄHTIS ÜHEND (LEIDUB MILLISENA)
Pannes omavahel reageerima raud(II)sulfiidi (sool) ning väävelhappe (hape), on reaktsiooni tulemuseks uus sool ning nõrgem hape, ehk raud(II)sulfaat ning lenduv divesiniksulfiid, mille lendumist tunneme eelkõige sellest tuleneva mädamuna lõhna järgi. Tegemist on vahetusreaktsiooniga. Katse 4: hüdroksiidi saamine Na + 2H2O 2NaOH + H2 Pannes omavahel reageerima naatriumi (hallikas; läikiv; lõikepind hõbedane; oksüdeerub kiiresti, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest; noaga lõigatav pehme metall; veest kergem; põleb kollase leegiga) veega, on saadusteks tugevalt aluseline NaOH (naatriumhüdroksiid) ning vesinik, mis lendub. Keskkonna aluselisust on võimalik määrata fenoolftaleiiniga, mille lisamisel NaOH lahusesse lahus vaarikpunaseks värvub. Vesiniku eraldumine toimub mullikestena. Kui antud lahuses naatrium põlema panna, kasutades selleks tuletikke, sulab naatrium pallikeseks ning
2NaCl 2Na (katoodil) + Cl2 (anoodil) NaCl sulamistemperatuuri (801 ºC) alandamiseks lisatakse elektrolüüti KCl või CaCl2. Seejuures on sulandi temperatuur elektrolüüsiprotsessil 570 580 ºC. Naatriumi omadused: · Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. · Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. · Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. · Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. · Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. · Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi. · Omadustelt on naatrium leelismetall. · Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. · Naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergesti naatriumperoksiid, mitte naatriumoksiid.
Naatriumhüdroksiidi e. seebikivi kasutatakse seebi valmistamisel. Naatriumkarbonaat e. pesusooda on samuti üks igapäevaelus tuntud aine, mida kasutatakse pesupulbris. Naatriumvesinikkarbonaat e. söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel.Naatrium leidub organismidest.Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi. vask :Omadustelt on metall. Värvus varieerub punasest kuldkollaseni .Plastiline metall, mida hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina,
Kõige tuntumad leelismetallid on kaalium ja naatrium. Veel kuuluvad sinna ka liitium, rubiidium, tseesium, frantsium. Keemiliste omaduste poolest kuuluvad leelismetallid kõige aktiivsemate elementide hulka - nad on väga tugevad redutseerijad. Naatriumi omadused Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi. Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergesti naatriumperoksiid, mitte naatriumoksiid. Kaalium ja teised aktiivsemad leelismetallid annavad hapnikuga reageerimisel põhisaadusena
annaabi.ee 
