Valguskvandid löövad elektrone klorofülli koostisest teistele pigmentidele. Pigmente mööda liikudes ja järk-järgult neile oma energiat ära andes jõuavad elektronid algsesse kohta tagasi. Elektronide energia abil sünteesitakse ATP, sellega muudetakse valgusenergia keemilise sideme energiaks. Ergastatud klorofüllimolekulid teostavad vee fotooksüdatsiooni ja klorofüll saab tagasi puuduvad elektronid. Hapnikuaatomid liituvad molekulideks ja eraldatakse atmosfääri. Seega pärineb õhuhapnik veemolekulidest. Vesinikioonid seotakse NADP koosseisu, kus nad hiljem kohtuvad "ringi täis teinud" elektronidega. Nii on vee fotooksüdatsioonil tekkinud osakesed taas oma koha leidnud. · Valgusstaadiumi tähtsamad protsessid on: - klorofülli ergastamine valguse poolt; - veemolekulide lagundamine, hapniku eraldumine; - ATP süntees elektronide energia arvel;
2 Mõnda kovalentset molekuli ei saa rahuldavalt kirjeldada kindla valentsstruktuuriga. Näiteks CO3 on planaarse struktuuriga ja temas on kõik CO sidemed võrdse pikkusega (1,29 Å). Kui me aga joonistame selle molekuli valentsstruktuuri, siis selle järgi on selles struktuuris üks kaksikside ja kaks kaksiksidet: Seega peaksid hapnikuaatomid ja CO sidemed üksteisest erinema. Et aga sidemed on võrdsed, siis võime formaalselt vaadelda, et tegelik karbonaatioon moodustub võimalike struktuuride resonantsi tulemusena kui nende resonantshübriid. Joonista NO3 iooni resonantsstruktuur. Joonista CO2 molekuli resonantsstruktuur. Kovalentse sideme polariseeritavus Side erinevate elementide aatomite vahel on alati rohkem või vähem polaarne. Seda põhjustavad aatomite
Energiaallikaks on vaja 18 ATP molekuli. 6CO2 + 12NADPH2 C6H12O6 + 6H2O + 12NADP 18 ATP 18 ADP + 18 Pi NADP-d ja ADP-d kasutatakse uuesti valgusstaadiumi reaktsioonides. Glükoos väljub kloroplastidest või moodustab neis säilitustärklise. Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees Vee fotolüüs ehk fotooksüdatsioon- veemolekuli lagunemine valguse toimel. Vee fotolüüsil tekkinud hapnikuaatomid liidetakse molekuliks O2 ja suunatakse atmosfääri. NADP roll on fotosünteesil prootonite ülekandmine. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Mitteusguline paljunemine- uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu 1.Vegetatiivne paljunemine: * Otsepooldumine (amitoos) bakteritel * Pungumine ainuõõssed, käsnad, pärmseened. * Õistaimed - sibula, mugula, risoomi, varre, lehe jt abil. 2. Eoseline paljunemine
Valguskvandid löövad elektrone klorofülli koostisest teistele pigmentidele. Pigmente mööda liikudes ja järk-järgult neile oma energiat ära andes jõuavad elektronid algsesse kohta tagasi. Elektronide energia abil sünteesitakse ATP, sellega muudetakse valgusenergia keemilise sideme energiaks. Ergastatud klorofüllimolekulid teostavad vee fotooksüdatsiooni ja klorofüll saab tagasi puuduvad elektronid. Hapnikuaatomid liituvad molekulideks ja eraldatakse atmosfääri. Seega pärineb õhuhapnik veemolekulidest. Vesinikioonid seotakse NADP koosseisu, kus nad hiljem kohtuvad "ringi täis teinud" elektronidega. Nii on vee fotooksüdatsioonil tekkinud osakesed taas oma koha leidnud. 2.elu päritolu.füüsikaline ja keemiline evolutsioon. . füüsikaline evolutsioon(ebapüsivatest elementaarosakestest
valgusstaadiumi lõpuks glükoosi veel valmis pole. 115. Vee fotooksüdatsiooni valem, millises kloroplasti piirkonnas toimub, tekkinud produktide kasutamine. 2H2O + 4hV + = 4H+ + O2 + 4elektroni, seega neli valguskvanti on vaja, et eemaldada 4 elektroni kahest vee molekulit, vabaneb hapnik. Toimub tülakoidide membraanides. Tekkinud prootonid liiguvad luumenisse, pmf. Elektronid liiguvad kinoonile ja sealt NADP-le, tekib NADPH. Tekkivad hapnikuaatomid liidetakse molekuliks ning suunatakse atmosfääri. 116. Fotosüsteemi ehitus, mis toimub fotosüsteemis, kus paikneb. Milline protsess toimub fotosüsteemi tsentris? Fotosüsteemiks nimetatakse pigment-valk kompleksi, paiknevad tülakoidide membraanides. Iga fotosüsteem koosneb antennist(valgust neelavad pigmendid) ja reaktsioonitsentrist(valkude kompleks+2 klorofüll a molekuli+seos elektroni doonor- akseptoriga). Antenn sisaldab ühe või mitu valgust koguvat kompleksi, mille pigmendi
lõhustatavad; 3) C-aatom annab üksik-, kaksik-, ja kolmiksidemeid (biomolekulide mitmekesisus!); 4) C-aatomid moodustavad lineaarseid (valgud, nukleiinhapped), hargnevaid (glükogeen, amülopektiin) ja tsüklilisi struktuure; Vesinik Vesinikuaatomite eriline tähtsus seisneb vesiniksidemete tekkes ja võimaldamises. Vesiniksidemed kindlustavad biopolümeeride (valgud, nukleiinhapped, polüoosid) kõrgemat järku struktuuride kooshoidmise ja stabiilsuse. Hapnik Hapnikuaatomid kuuluvad samuti biomolekulide ehitusse. Sissehingatav hapnik läheb organismis põhiosas (umbes 98%) biomolekulide lõhustumiseks, mis võimaldab organismidel kasutada biomolekulide (glükoos, rasvhapped jt.) energiat. Teatud osa (2...5%) molekulaarsest hapnikust kulutatakse hapniku reaktiivsete vormide (s.h. ka vabade radikaalide tekkeks). Hapniku vabad radikaalid leiavad kasutamist fagotsütoosis, prostaglandiinide ja leukotrieenide sünteesis jne. Lämmastik
nn. standardne merevesi SMOW (Standard Marine Ordinary Water) selle D/H = 1,5576 . 10-4 Anomaalselt füüsikal. omadustelt sarnaneb D2O H2O-ga, erinevused on väga väikesed. Kasutatakse: tuumaenergeetikas (neutronite aeglustaja ja soojuskandja), teaduses jm. Avastatud 1932, puhtal kujul eraldatud 1933, toodang praegu mõnituhat tonni aastas 4) Vesinikperoksiid H2O2 rahvapäraselt vesinikülihapend (vananenud nimetus) tähtsuselt teine vesiniku hapnikuühend hapnikuaatomid seotud teineteisega mittepolaarse kovalentse sidemega H : O : : O: H Puhas H2O2 on suhteliselt stabiilne (20C juures laguneb vaid ca 0,5% aastas); lagunem. kiireneb järsult raskmetalli-ioonide, leelise (ka klaasist eralduva) jmt. ainete toimel, t tõusul, valguse toimel. Lagunemine võib toimuda plahvatusega; väga tugev oksüdeerija: 2KI + H2O2 → I2 + 2KOH Nõrga happe omadustega (soolad: peroksiidid)