`käsi', szem 'silm', vér `veri', szarv 'sarv', hal `kala', ad `andma', négy `neli'). Kirjakeele kõrval elas edasi ja rikastus ungari rahvakeel ja rahvaluule. Ungari keele murded eksisteerivad ka tänapäeval. 2.2 Handid Handid on Lääne-Siberis, Obi jõe vesikonnas elav soome-ugri rahvas. Varasemas kirjanduses kohtab endist nimetust ostjakid, nii nagu hantide lähisugulasi mansisid nimetati voguliteks. Ungari keeleuurija P. Hajdu järgi jaotatakse hante dialektide alusel põhja-, lõuna- ja idahantideks. Handi keele murded on seejuures nii, erinevad, et see teeb nende omavahelise 5 suhtlemise väga raskeks. Handid ise jaotavad ennast jõgede järgi, mille kallastel nad elavad. 1989. aasta rahvaloenduse järgi on hante 22 521, neist kolmandik valdab emakeelt.
mis kuulub Vene Föderatsiooni Tjumeni oblastisse, geograafiline asend jääb Obi jõe keskjooksu alale, KeskUurali mäestikust itta. Pealinn on HantõMansiisk. Handide asuala Handide elukoht kaardil. Handide rahvaarv 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati hantide rahvaarvuks 29 000 inimest. Handide ajaloost · Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. · Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakkideks (). Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks. · 14. sajandini nimetati hante ja mansisid ühise nimega ,,jugralased". · Handid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka. Handide kommetest · Karupeiede pidamine on põhjarahvaste kultuuritava, mis kõige
RAHVUS Alles on jäänud vaid ida- ja põhja-handid . Lõunahandid on välja surnud venelaste pealetungi tõttu. Handid, kes elavad külades, tegelevad tänaseni põhjapõdrakasvatuse, jahinduse ja kalapüügiga. Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakkideks. Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks. Geograafiline asuala jääb Obi jõe keskjooksu alale, Kesk-Uurali mäestikust itta. Pealinn on Hantõ-Mansiisk. Enesenimetus handid on saanud NL-s ametliku staatuse alates 1930. a-ist. Handid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka.
........................................................................................9 2 Ajalugu Handid on Lääne-Siberis, Obi jõe vesikonnas elav soome-ugri rahvas. Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. Varasemas kirjanduses kohtab endist nimetust ostjakid. Ungari keeleuurija P. Hajdu järgi jaotatakse hante dialektide alusel põhja-, lõuna- ja idahantideks. Handi keele murded on nii erinevad, et see teeb nende omavahelise suhtlemise väga raskeks. Handid ise jaotavad ennast jõgede järgi, mille kallastel nad elavad. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 30 943 hanti, neist kolmandik valdab emakeelt. Praeguseks ajaks on alles jäänud vaid ida- ja põhjahandid. Handid on ette jäänud maailma suurimate maagaasi- ja naftavarude ammutamisele, mis algas 1960
verbid, kehaosade nimetused, elava ja elutu looduse objektid ja nähtused, ruumis ja ajas orienteerumist märkivad sõnad, lisaks arvsõnad ja asesõnad (kéz 'käsi', szem 'silm', vér 'veri', szarv 'sarv', hal 'kala', ad 'andma', négy 'neli'). MANSI KEEL Mansid elavad Venemaal, põhiliselt Tjumeni oblastis Handi-Mansi autonoomses ringkonnas ning vähesel määral Sverdlovski oblastis 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 11 432 mansit. Hante ja mansisid koos nimetatakse obiugrilasteks Mansi sõna tähendas algselt 'inimene, mees'. Samast tüvest arvatakse pärinevat ka ungarlaste endanimetus magyar. Varasemaid mansikeelseid kirjapanekuid (sõnaloendeid ja isikunimesid) leidub Vene 15. 17. sajandi kroonikates. Esimesi usaldusväärseid mansikeelseid ülestähendusi tegi ungari keeleteadlane Antal Reguly (18191858) oma reisil manside ja hantide juurde 18431844, veendudes ühtlasi nende keelte lähisuguluses ungari keelega.
......................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus:........................................................................................................6 Hantide elupaik Handid on Lääne-Siberis, Obi jõe vesikonnas elav soome-ugri rahvas. Varasemas kirjanduses nimetati neid ostjakiteks, nii nagu hantide lähisugulasi mansisid nimetati voguliteks. Ungari keeleuurija P. Hajdu järgi jaotatakse hante dialektide alusel põhja-, lõuna- ja idahantideks. Handi keele murded on seejuures nii, erinevad, et see teeb nende omavahelise suhtlemise väga raskeks. Handid ise jaotavad ennast jõgede järgi, mille kallastel nad elavad. Enamik hante elab rahvuskülades Obi, Irtõshi ja Obi lisajõgede ääres Handi-Mansi ja Jamali- Neenetsi autonoomsete ringkondade piirides. Praeguseks ajaks on alles jäänud vaid ida- ja põhjahandid. Lõunahandid on välja surnud venelaste pealetungi tõttu
metsloomadele. Hantide vahekord metsaga on intensiivne. Metsa austatakse, tuuakse ohvreid, tehakse kingitusi, usaldatakse ema ja isa põrm. Emakaru austamine kestis 4 päeva ja isakaru 5 päeva. Õhtul uinutatakse karu magama ja hommikul äratatakse jälle üles. Karule lauldakse, mängitakse pilli, tehakse nalju, tantsitakse ja tehakse ka näitemänge. Kuna karu on tooru saadik ei tohi tal igav hakata, ta pidi ära tundma oma sugulasi tõelisi hante. Hantidel on väga palju ohte mis neid ähvardavad, mille peamiseks põhjuseks on venelaste nafta kaevandamine. See toob hantidele kaasa söögipuuduse, sest jõgedest kaovad kalad, maksahaiguse, sest kalad on naftat täis ja mürgised. Vanasti sulatati talvel endale lumest joogivett, kuid nüüd on see kaetud tahmakorraga. Metsi on maha võetud ja järelejäänud metsad asuvad kaugel kodust,kus saaks küttida. Handid on viimasel ajal hakanud enesetappe
allilma valitseja ning kõikide haigusevaimude pealik. Oluline tegelane on hantide uskumustes karu, kes olevat Numi- Toorumi poeg, kes laskus maa peale elama. Karust algas hantide arust inimeste sugu. Pärast karu tapmist tuleb kindlasti korraldada karupeied, mida peeti lepituseks. Peale karupeie pidamist tuli looma kondid viia hiide, millest pidi saama alguse uus karu. 1930. aastatel keelustati karupeiede pidamine. Maailmavaate järgi loetakse hante samanistliku traditsiooni järgijateks. Samaanid on ühendusepidajateks vaimudeilma ja inimeste vahel. Tänapäeval aga ei leidu samaane, kuna Nõukogude ajal neid hävitati. Viimased andmed samaanide kohta on aastast 1995. Hantide uskumuse järgi on inimesel mitu hinge, neist üks on ümbersündiv hing. Pärast inimese surma tehakse riidest nukk, itterma, millesse hantide uskumuste järgi läheb ümbersündiv hing, usutakse, et kui sugukonnas sünnib
(nt mordvalased) või kellel ei ole autonoomset piirkonda (nt vepslased, sölkupid jne). Suur osa uurali rahvastest on ohustatud: paljud on ka füüsiliselt välja suremas nagu liivlased, vadjalased, isurid või eenetsid. HANDID Laur Vallikivi, Edgar Saar NIMETUSED Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakiteks: see nimi käibib mõnedes keeltes erialakirjanduses veel kohati tänaseni. Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks. 14. sajandini nimetati hante ja mansisid ühise nimega ,,jugralased". ASUALA Handid elavad Lääne-Siberis Obi, Irtõsi ja teiste sealsete suurte jõgede ääres hajali laial territooriumil. Eristatakse
annaabi.ee 
