Nipernaadi põgenes. Kadri Parvile meeldis, kuidas Joona laulis ja tahtis, et too tema juurde jääks. Kaks svidrilindu paabukest. Toomas jõudis vaesesse tallu, kus oli mitu last. Ta tegi seal tööd. Valetas, et on rikas ja läheduses asub tema talu. Väitis, et puhkab talutöödest ja reisib. Asus peretütre Katiga oma väidetava talu poole teele. Toomas oli tusaseks muutunud. Ta hakkas kahetsema, et oli valetanud. Jõuti Vikavere valda Hansuoja talu juurde. Seal oli sulane Madis Moormaa. Peremees Jaak Lõoke ja tema poeg Jaan Lõoke koos naise Liisuga olid Härmaste laadale härga müüma läinud. Nipernaadi esitles end sulasele kui sugulast. Pererahvas saabus laadalt tagasi. Neil ei õnnestunud härga maha müüa. Härg ründas peremeest Jaak Lõokest. Nipernaadi sidus härja kinni ja asus peremeest tohterdama. Ta tutvustas end ka peremehele kui sugulasena. Kati hakkas Jaagu eest hoolt kandma ja majapidamistöid tegema.
Ello - Jõeäärse talu peretütar, abiellus kirikhärraga. Anne-Mari - Kaava kõrtsi kõrtsniku Küübi abiline, abielus Jairusega. Kadri Parvi - Parvi häärberis elav naine, kes armus väga kergesti meestesse, sünnitades nendele lapsi ja kinkides neile maad. Maarja Melts - Kadri poja Toomas Parvi tulevane pruut. Kati - Tüdruk, kelle Nipernaadi vaesest talust endaga kaasa viis, rääkides talle lugusid oma rikkusest, mida tal tegelt polnud. Hiljem jäi Hansuoja tallu peremehega kurameerima. Maret Vaa - Sügavatundeline naine, kes elas oma isa Siimoniga rannaäärses hurtsikus. Inriid Nipernaadi - Toomas Nipernaadi naine, kes tuli koos talvega Toomast tema seiklustest koju tooma.
Hävines taluhoone, Nipernaadi riskis oma eluga. Siit tuleb väga hästi välja, et terve elu oli mehe jaoks ainult mäng ja ta ei osanud midagi väärtustada, kaasaarvatud oma elu. Jällegi võttis Nipernaadi enda otsustada, mis võiks vendadele parim variant olla. Kuid ta ei teinud seda südameheadusest vaid uudishimust. Talle meeldis inimesi kõrvalt jälgida, neid õpetada. Tavaliselt oligi ta alati õpetaja rollis. Ükskõik, kas oli vaja põlevat talu kustutada või Hansuoja peremeest härja käest päästa- tema oma käsi üldjuhul ei määrinud. Inimeste kannatused teda ei huvitanud, talle meeldis vaadata, kuidas inimesed teatud situatsioonides käituvad ja talle pakkus see nalja. Rändurlik eluviis on omane inimestele, kellel puudub püsivus ning vajadus end jäädavalt kellegi või millegagi siduda - võtta elult kõik, mida võtta annab ja seda kõike süüdimatult. Palju ringi liikudes, nagu seda tegi ka Nipernaadi, kohtub
külades, kuid mida sa kõike ei pidanud ka selle nimel tegema. Ma tõesti ei usu,et sa kordagi näiteks Katile kõike seda rikkust lubades ei kõhelnud, kas sa sellest situatsioonist puhtalt välja pääsed. Sa kindlasit kahtlesid ja soovisid rääkida sellele naiivsele tütarlapsele tõtt? Küllap sa ise oled liialt põikpäine ja jonnakas, nagu eestlased ikka ja tahtsid oma seikluse tüdruku arvel lõpuni viia. Sul tõesti vedas, et tol päeval, kui te Hansuoja tallu jõudsite, selle peremees laadale oma härga oli müüma läinud. Poleks su libe keel seal enam midagi aidanud, kuna Jaak oma kange iseloomuga nii kergelt poleks alla andnud. Jäid ju ikkagi tema pärast oma naisest Katist ilma! Oled sa takkajärgi mõelnud, millist valu sa osadele oma teele sattunud tüdrukutele võisid põhjustada? Väike Loki Mustjõe ääres oma logus onnikeses ei pruugi kunagi sinu ootamist ja lootmist lõpetada. Sa muutsid
Hävines taluhoone, Nipernaadi riskis oma eluga. Siit tuleb väga hästi välja, et terve elu oli mehe jaoks ainult mäng ja ta ei osanud midagi väärtustada, kaasaarvatud oma elu. Jällegi võttis Niperaani enda otsustada, mis võiks vendadele parim variant olla. Kuid ta ei teinud seda südameheadusest vaid uudishimust. Talle meeldis inimesi kõrvalt jälgida, neid õpetada. Tavaliselt oligi ta alati õpetaja rollis. Ükskõik, kas oli vaja põlevat talu kustutada või Hansuoja peremeest härja käest päästa- tema oma käsi üldjuhul ei määrinud. Inimeste kannatused teda ei huvitanud, talle meeldis vaadata, kuidas inimesed teatud situatsioonides käituvad ja talle pakkus see nalja. Ühest talust võttis kaasa noore neiu Kati. Fantaseeris talle ilusa jutu oma uhkest talust, kus ei puudunud ka lehmad, mida tüdruk väga armastas. Nipernaadi ei mõelnud oma elus mitte midagi ette
Meos Martin- rivaalitses Kadriga, ta oli hästi rikas ning tahtis olla parem, kui teised, talle oli oluline, et peod oleksid suurejoonelised korraldatud, kogu au oleks temal ning et teda ei häbistataks. Kaks svidrilindu-paabukest: Kati- Ta rändas koos Nipernaadiga mitu päeva. Uskus Nipernaadi valesid, kui ta rääkis Katile, et tal on samas lähedal suur talu loomadega. Kati oli väsinud ning ei jaksanud kõndida. Tutvus Hansuoja talus hoopis peremeha Jaaguga, kes armus Katisse ning Kati ei tahtnudki sealt talust enam ära tulla, teda ei huvitanud siis Nipernaadi jutt ega midagi. Seeba kuninganna: Inriid- Nipernaadi naine, läks Nipernaadit otsima Sirvaste kõrtsi, kust juhatati ta edasi Vaade koju, kus pidi olema Toomas. Naist nähes tahtis Nipernaadi teda kohe Maretile tutvustada. Inriid ja Nipernaadi läksid koos siiski rongile. Maret- Vaese kaluri tütar
kirikhärra - („Pärlipüüdja“) Peretütre Ello tulevane abikaasa, vaimulik. Küüp - („Valged ööd“) Lühike, paks, ihne kõrtsmik. Pakkus Anne-Marile oma kõrtsis tööd kui tolle mees Jairus vangi sattus ning nad elasid koos. Huvitus ainult rahast, ja kõrtsi käekäigust. Toomas Parvi - („Päev terikeste külas“) Kadri Parvi viimane ja kaheteistkümnes poeg, ainus kelle ta otsustas ise üles kasvatada ja keda ta armastas. Jaak Lõoke - („Kaks svidrilindu-paabukest“) Hansuoja talu peremees. Tõsine, suur, otsib naist. Nipernaadi sätib Mareti talle mehele. Siimon Vaa - („Seeba kuninganna“) Mareti isa, vana kalur, kes elab mereäärses hütis ning ootab et ta tütar mehele läheks. 2. Kuidas kirjeldab autor Nipernaadit novellis „Toomas Nipernaadi“ ? Too raamatust näiteid. 3. Mida tundsid Krootuse talu pojad, kui nende ema suri? 4. Millise vale oli Nipernaadi välja mõelnud ja vendadele rääkinud? 5
Hävines taluhoone, Nipernaadi riskis oma eluga. Siit tuleb väga hästi välja, et terve elu oli mehe jaoks ainult mäng ja ta ei osanud midagi väärtustada, kaasaarvatud oma elu. Jällegi võttis Nipernaadi enda otsustada, mis võiks vendadele parim variant olla. Kuid ta ei teinud seda südameheadusest vaid uudishimust. Talle meeldis inimesi kõrvalt jälgida, neid õpetada. Tavaliselt oligi ta alati õpetaja rollis. Ükskõik, kas oli vaja põlevat talu kustutada või Hansuoja peremeest härja käest päästa- tema oma käsi üldjuhul ei määrinud. Inimeste kannatused teda ei huvitanud, talle meeldis vaadata, kuidas inimesed teatud situatsioonides käituvad ja talle pakkus see nalja. Ühest talust võttis kaasa noore neiu Kati. Fantaseeris talle ilusa jutu oma uhkest talust, kus ei puudunud ka lehmad, mida tüdruk väga armastas. Nipernaadi ei mõelnud oma elus mitte midagi ette. Ta ei sõltunud mitte millestki, kuid samas oli
müümata. Siis peremees jutustas sulasele, mis oli juhtunud. Nipernaadi seisis lauda uske taga ja jälgis pererahva tülitsemist. Peremees tahtis härjaga rammu katsuda ja teda õpetada. Härg andis talle tugeva hoobi, peremees arvas, et tema viimne tund on tulnud. Nipernaadi sidus härja lauda ukse külge, aitas peremeest öeldes, et haav ei ole nii tõsine ja aitas ,,onu" tuppa kanda. Ta kutsus Kati põetama teda. Kati oli onust vaimustuses. Lõpuks jäi Kati uskuma, et Hansuoja on Nipernaadi talu. Onu kaebas ikka oma valude üle, kuigi kriimustus oli ära paranenud. Onu tahtis arstile minna, Nipernaadi ei uksunud, et onul midagi viga on ning onu tahtis, et Kati kaasa läheks. Nipernaadi oli nõus. Jaagu poeg Jaan ei olnud sellega rahul. Söögilauas ütles ta Toomasele, et ta ei usaldaks oma isa Katiga. Nipernaadi pahandas. Linnas oli Jaak ostnud Katile uued riided ja saapad, arst kuulutas samuti, et onu on terve. Nipernaadi ütles onule, et nad Katiga lähevad ära
Siis peremees jutustas sulasele, mis oli juhtunud. Nipernaadi seisis lauda uske taga ja jälgis pererahva tülitsemist. Peremees tahtis härjaga rammu katsuda ja teda õpetada. Härg andis talle tugeva hoobi, peremees arvas, et tema viimne tund on tulnud. Nipernaadi sidus härja lauda ukse külge, aitas peremeest öeldes, et haav ei ole nii tõsine ja aitas ,,onu" tuppa kanda. Ta kutsus Kati põetama teda. Kati oli onust vaimustuses. Lõpuks jäi Kati uskuma, et Hansuoja on Nipernaadi talu. Onu kaebas ikka oma valude üle, kuigi kriimustus oli ära paranenud. Onu tahtis arstile minna, Nipernaadi ei uksunud, et onul midagi viga on ning onu tahtis, et Kati kaasa läheks. Nipernaadi oli nõus. Jaagu poeg Jaan ei olnud sellega rahul. Söögilauas ütles ta Toomasele, et ta ei usaldaks oma isa Katiga. Nipernaadi pahandas. Linnas oli Jaak ostnud Katile uued riided ja saapad, arst kuulutas samuti, et onu on terve. Nipernaadi ütles onule, et nad Katiga lähevad ära
Siis peremees jutustas sulasele, mis oli juhtunud. Nipernaadi seisis lauda uske taga ja jälgis pererahva tülitsemist. Peremees tahtis härjaga rammu katsuda ja teda õpetada. Härg andis talle tugeva hoobi, peremees arvas, et tema viimne tund on tulnud. Nipernaadi sidus härja lauda ukse külge, aitas peremeest öeldes, et haav ei ole nii tõsine ja aitas ,,onu" tuppa kanda. Ta kutsus Kati põetama teda. Kati oli onust vaimustuses. Lõpuks jäi Kati uskuma, et Hansuoja on Nipernaadi talu. Onu kaebas ikka oma valude üle, kuigi kriimustus oli ära paranenud. Onu tahtis arstile minna, Nipernaadi ei uksunud, et onul midagi viga on ning onu tahtis, et Kati kaasa läheks. Nipernaadi oli nõus. Jaagu poeg Jaan ei olnud sellega rahul. Söögilauas ütles ta Toomasele, et ta ei usaldaks oma isa Katiga. Nipernaadi pahandas. Linnas oli Jaak ostnud Katile uued riided ja saapad, arst kuulutas samuti, et onu on terve. Nipernaadi ütles onule, et nad Katiga lähevad ära
müümata. Siis peremees jutustas sulasele, mis oli juhtunud. Nipernaadi seisis lauda uske taga ja jälgis pererahva tülitsemist. Peremees tahtis härjaga rammu katsuda ja teda õpetada. Härg andis talle tugeva hoobi, peremees arvas, et tema viimne tund on tulnud. Nipernaadi sidus härja lauda ukse külge, aitas peremeest öeldes, et haav ei ole nii tõsine ja aitas ,,onu" tuppa kanda. Ta kutsus Kati põetama teda. Kati oli onust vaimustuses. Lõpuks jäi Kati uskuma, et Hansuoja on Nipernaadi talu. Onu kaebas ikka oma valude üle, kuigi kriimustus oli ära paranenud. Onu tahtis arstile minna, Nipernaadi ei uksunud, et onul midagi viga on ning onu tahtis, et Kati kaasa läheks. Nipernaadi oli nõus. Jaagu poeg Jaan ei olnud sellega rahul. Söögilauas ütles ta Toomasele, et ta ei usaldaks oma isa Katiga. Nipernaadi pahandas. Linnas oli Jaak ostnud Katile uued riided ja saapad, arst kuulutas samuti, et onu on terve. Nipernaadi ütles onule, et nad Katiga lähevad ära
Siis peremees jutustas sulasele, mis oli juhtunud. Nipernaadi seisis lauda uske taga ja jälgis pererahva tülitsemist. Peremees tahtis härjagarammu katsuda ja teda õpetada. Härg andis talle tugeva hoobi, peremees arvas, et tema viimne tund on tulnud. Nipernaadi sidus härja lauda ukse külge, aitas peremeest öeldes, et haav ei ole nii tõsine ja aitas „onu” tuppa kanda. Ta kutsus Kati põetama teda. Kati oli onust vaimustuses. Lõpuks jäi Kati uskuma, et Hansuoja on Nipernaadi talu. Onu kaebas ikka oma valude üle, kuigi kriimustus oli ära paranenud. Onu tahtis arstile minna, Nipernaadi ei uksunud, et onul midagi viga on ning onu tahtis, et Kati kaasa läheks. Nipernaadi oli nõus. Jaagu poeg Jaan ei olnud sellega rahul. Söögilauas ütles ta Toomasele, et ta ei usaldaks oma isa Katiga. Nipernaadi pahandas. Linnas oli Jaak ostnud Katile uued riided ja saapad, arst kuulutas samuti, et onu on terve. Nipernaadi ütles onule, et nad Katiga lähevad ära
ja nad olid eksinud. Kati oli väga väsinud ja jalad valutasid aga muudkui unistas heast elust Nipernaadiga. Kolmanda päeva õhul kui Niperaandi läks toitu ja vett otsima ei tahtnud Kati temast lahti lasta, kartes et Nipernaadi põgeneb. Nipernaadi oli väga murelik, kuna seletas, et on rikas ja tekitas Katile illusioone oma rikkusest, mida tegelikult polnud. Järgmisel hommikul peatusid külas Hansoja talu ees. Nipernaadi läks hoovi uudistama. Seal avastas ta Madis Moormaad, kes on Hansuoja talu sulane. Sulane oli talus üksi,kuna pererahvas oli laadal härga müümas. Nipernaadil oli sulasega väga raske jutule saada alguses. Nipernaadi tutvustas ennast kui talu perenaise kauget sugulast ja tõi tallu endaga kaasa Kati, kes otsib tööd. Madis teatas, et perenaine ammu surnud. Kati sai talus tööd. Nipernaadi seletas, et talu kuulub temale aga Kati ei uskunud seda. Hommikul kui pererahvas laadalt tulid suure lärmiga juhtus hoovis õnnetus
Siis peremees jutustas sulasele, mis oli juhtunud. Nipernaadi seisis lauda uske taga ja jälgis pererahva tülitsemist. Peremees tahtis härjaga rammu katsuda ja teda õpetada. Härgandis talle tugeva hoobi, peremees arvas, et tema viimne tund on tulnud. Nipernaadi sidus härja lauda ukse külge, aitas peremeest öeldes, et haav ei ole nii tõsine ja aitas „onu” tuppa kanda. Ta kutsus Kati põetama teda. Kati oli onust vaimustuses. Lõpuks jäi Kati uskuma, et Hansuoja on Nipernaadi talu. Onu kaebas ikka oma valude üle, kuigi kriimustus oli ära paranenud. Onu tahtis arstile minna, Nipernaadi ei uksunud, et onul midagi viga on ning onu tahtis, et Kati kaasa läheks. Nipernaadi oli nõus. Jaagu poeg Jaan ei olnud sellega rahul. Söögilauas ütles ta Toomasele, et ta ei usaldaks oma isa Katiga. Nipernaadi pahandas. Linnas oli Jaak ostnud Katile uued riided ja saapad, arst kuulutas samuti, et onu on terve. Nipernaadi ütles onule, et nad Katiga lähevad ära
annaabi.ee 
