diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop. Maailm ja Eesti: 1. Keskajal oli Eestis üheksa linna - Tallinn, Rakvere, Narva, Haapsalu, Paide, Uus Pärnu, Vana Pärnu, Viljandi ja Tartu mida ühendasid kaubateed kaugema maailmaga. 2. Tallinna ja Tartu jõukuse eelduseks oli võimalus arendada kaubandust, mis sõltus otseselt nende linnade geograafilisest asendist. 3. XIII sajandil räägiti juba linnade hansast - tekkis Hansa Liit. See liit ühendas eri aegadel rohkem kui 160 Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa kaubalinna. 4. Head suhted põhjanaabritega. 5. Saksa kultuuri mõju Eesti ajaloos. Enesereflektsioon: 1. Sain enam-vähem aru kuidas teha e-õpiobjekti. 2. Kasutasin palju internetimaterjali ja õpikut. 3. Proovisin kõiki ette antud koostamisprogramme. 4. Sain kogemuse kuidas teha ise mingil teemal põhinev esitlus. 5
kaubanduse arengut. Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad jõukamaks. Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Vahemerel haarasid endale juhtpositsiooni Veneetsia ja Genova linnriik ning enamus kaubateedest läks nende kontrolli alla.Teine tähtis kaubatee oli Põhja-Euroopas. See kulges mööda Põhja- ja Läänemerd Venemaale. Seal hakkas hoogustuma hansakaubandus. XIII sajandil räägiti juba linnade hansast - tekkis Hansa Liit. See liit ühendas eri aegadel rohkem kui 160 Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa kaubalinna. Niipalju linnu ei kuulunud kunagi Hansa liitu korraga, tavaliselt oli hansalinnu neid seal umbes saja ringis. Hansa liidu keskuseks oli Lübeck. Hansa liidu peamine eesmärk oli haarata enda kätte kogu Põhjamere ja Läänemere kaubandus, mis Hansa kõrgperioodil - XIV-XV sajandil - suures osas ka õnnestus. Hansa Liidu võimu näitas suurte
arengut. Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad jõukamaks. Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Vahemerel haarasid endale juhtpositsiooni Veneetsia ja Genova linnriik ning enamus kaubateedest läks nende kontrolli alla.Teine tähtis kaubatee oli Põhja-Euroopas. See kulges mööda Põhja- ja Läänemerd Venemaale. Seal hakkas hoogustuma hansakaubandus. XIII sajandil räägiti juba linnade hansast - tekkis Hansa Liit. See liit ühendas eri aegadel rohkem kui 160 Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa kaubalinna. Niipalju linnu ei kuulunud kunagi Hansa liitu korraga, tavaliselt oli hansalinnu neid seal umbes saja ringis. Hansa liidu keskuseks oli Lübeck. Hansa liidu peamine eesmärk oli haarata enda kätte kogu Põhjamere ja Läänemere kaubandus, mis Hansa kõrgperioodil - XIV-XV sajandil - suures osas ka õnnestus
Võimalus osaleda vahendajana Venemaa ja Lääne vahelises kaubanduses oli nii Tallinna kui ka Tartu jaoks eluliselt oluline, kuna kumbki linn ei saanud oma arengus loota ainult kohaliku tagamaa ressurssidele. 14. sajandi jooksul hakkasid linnaelus olulist osa etendama kaupmeeste ja käsitööliste gildid ja tsunftid ning usulised vennaskonnad. Ilmselt tekkisid nende ühenduste alged juba 13. sajandil. XIII sajandil räägiti juba linnade hansast - tekkis Hansa liit. See liit ühendas eri aegadel rohkem kui 160 Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa kaubalinna. Moskva tugevnemine ja Novgorodi hõivamine XV sajandi 70. aastatel andis tugeva vastulöögi hansakaubandusele. 1492. a. lasi Ivan III ehitada Narva vastu, teisele poole jõge Vene kindluse, millele andis oma nime - Ivangorod. Eesti talupoja majapidamises valitses kuni 19. sajandi keskpaigani naturaalmajandus, s.t
See oli aeg, kui meredel sai algus Saksa kaubandus. See oli aeg, kui kaupmehed veel ise olid liikuvad - Kaupmehed pidid ükdteist toetama - Hansa otsetõlge kui jõuk, kamp, rühm - Hansa esialgne keskus: Ojamaa - 13-14. Saj tekkisid läänemere äärde linnad, kauplejaskond muutus pakisemaks, kaupmehed said linnade juhtgruppidesse - Sel ajal hakkas muutuma kauplemise olemus muutus ka Hansa Liidu olemus - Kaupmeeste hansast sai linnade Hansa.Kaupmeeste seltsing muutus linnade ühenduseks - Hansa sees moodustati väiksemaid äriühinguid. Seega linnasi liitsid ka isiklikud suhted - Hansal oli 14. Sajandiks jõudu enda privileegide eest seista madistasid Taani kunniga - 15-16. Saj sümboolselt 72 linna ühendus, tekelikult a-la 200 - Hansapäevad linnade saadikute kogunemised 1356. Aastast - Kokku kutsuti need vajaduse korral: kui oli vaja teha ühiseid otsuseid
kõrgeim juht, kuid peab p-dele alluma v olema neist lauaa läänisõltuvuses. Saksa ordu ei soovinud sellest mdgi kuulda sest erinevalt mõõkadest, allusid nemad otse paavstile. Linnaõigusest Lübecki linnaõigus: Narva, Rakvere, Tallinn(1248) Riia linnaõigus: Tartu(1262?), Viljandi, Uus-Pärnu(1318), Paide Haapsalul oli Saare-Lääne p Jakobi antud piiskopkonna- e stiftiõigus Hansa Liiti kuulus: Tln, Tartu(1280), Pärnu, Viljandi Hansast Idasuunaline kauplemine, Läänemere kaudu loodi täiesti uus kaubmaailm. Idaekspansiooni pördelisek s punktiks sai lüübeki linna teistkordne ja lõplik rajamine 1159, sest see linn sai sakslaste väravaks Balti merele. 1160 sai pk keskuseks. Lüübek sai kaubtegevuse lähtepunktiks. Vestfaali kaubasaksad hakkasid regu külastama Balti mere idarannikut, kaubeldes Väina jõe suudmes soola ja kangaga ning jõudes välja Novgorodini. 1300ks oli kauplmine Venemaaga igapävane asi.
- 13. sajandil. Aeg kus kaupmehed ise olid liikuvad nõudis, et kaupmehed üksteist toetaksid. Sellised seltsingud, hansad ehk jõuk, kamp, hiljem võõrsil viibivate laevnike, kaupmeeste rühmad. Ojamaa saarelt sai alguse Hansa Liit, kaupmeeste juhitud organisatsioon. Tradistsiooniline vaade, et Hansa Liit oli puhtalt sakslase asi (Kattwger). Läänemere äärde linnad, kaupmehed paiksemaks. 1201 Riia rajamine. Kauplemise olemus ja Hansa Liidu olemus muutusid. Kaupmeeste Hansast sai linnade Hansa. Linnad kasvasid Hansasse sisse, liikmeseuse küsimust üles ei kerkinud. Hiljem hakkas Visby asemel juhtrolli mängima Lüübek. Liitu hoidid koos ühine kaupmeeskond, kaubanduslikud huvid. Kaupmehed moodustasid ariühinguid konkreetsete tehingute jaoks, asuti elama eri linnadesse. Vennad kaupmehed eri linnades = isiklik side. Ärikeeleks kesk alamsaksa keel st kaupmehi ühendas üks keel. Hansa hankis enesele privileege, mille abil toimus vahetus Inglismaal, Skandinaavias