Vahemerel haarasid endale juhtpositsiooni Veneetsia ja Genova linnriik ning enamus kaubateedest läks nende kontrolli alla.Teine tähtis kaubatee oli Põhja-Euroopas. See kulges mööda Põhja- ja Läänemerd Venemaale. Seal hakkas hoogustuma hansakaubandus. XIII sajandil räägiti juba linnade hansast - tekkis Hansa Liit. See liit ühendas eri aegadel rohkem kui 160 Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa kaubalinna. Niipalju linnu ei kuulunud kunagi Hansa liitu korraga, tavaliselt oli hansalinnu neid seal umbes saja ringis. Hansa liidu keskuseks oli Lübeck. Hansa liidu peamine eesmärk oli haarata enda kätte kogu Põhjamere ja Läänemere kaubandus, mis Hansa kõrgperioodil - XIV-XV sajandil - suures osas ka õnnestus. Hansa Liidu võimu näitas suurte hansakontorite olemasolu: läänes Brügges ja Londonis, põhjas Bergenis ja idas Novgorodis. Veel oli väiksemaid kontoreid ka Pihkvas, Kaunases, Kopenhaagenis, Oslos ja Veneetsias
Vahemerel haarasid endale juhtpositsiooni Veneetsia ja Genova linnriik ning enamus kaubateedest läks nende kontrolli alla.Teine tähtis kaubatee oli Põhja-Euroopas. See kulges mööda Põhja- ja Läänemerd Venemaale. Seal hakkas hoogustuma hansakaubandus. XIII sajandil räägiti juba linnade hansast - tekkis Hansa Liit. See liit ühendas eri aegadel rohkem kui 160 Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa kaubalinna. Niipalju linnu ei kuulunud kunagi Hansa liitu korraga, tavaliselt oli hansalinnu neid seal umbes saja ringis. Hansa liidu keskuseks oli Lübeck. Hansa liidu peamine eesmärk oli haarata enda kätte kogu Põhjamere ja Läänemere kaubandus, mis Hansa kõrgperioodil - XIV-XV sajandil - suures osas ka õnnestus. Hansa peamine kaubatee algas Novgorodis ja läbis selliseid linnu nagu Tallinn, Visby, Lübeck, Hamburg ja Brügge, jõudes lõpuks välja Londonisse. Hansa Liidul oli oma võimuorgan - hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi
Läänemere kaubanduses osalesid ka Madalmaade kaupmehed, kes käisid Tallinnas teraviljaga kauplemas. Hansa Liidu hiilgeajastuks oli XIV sajand, mil Hansaga pidid arvestama ka kuningad. 1367-1370. a. saavutas Hansa võidu sõjas Taaniga, mille tulemusena Hansa sai Lääne- ja Põhjamere kaubanduse täielikult enda kontrolli alla. Eri aegadel ühendas Hansa enam kui 160 kaubalinna, tõsi küll, eri aegadel, korraga polnud hansalinnu rohkem kui sadakond. Hansa kõrgperioodil kontrollis liit kogu Lääne- ja Põhjamere kaubandust. Peamise Hansa kaubatee üks ots asus Novgorodis, teine Lodonis. Marsruut kulges järgmiselt: Novgorod-Tallinn-Visby-Lübeck- Hamburg-Brügge-London. Paljudes linnades, mis Hansasse ei kuulunud (näiteks ka London, Brügge ja Novgorod) paiknesid liidu kaubakontorid. Neist tuntuim ongi novgorodis paiknenud Peetriõu. Hansa hävis XV sajandil, seoses kaubateede
linnad: Riia, Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu. Läänemere kaubanduses osalesid ka Madalmaade kaupmehed, kes käisid Tallinnas teraviljaga kauplemas. Hansa Liidu hiilgeajastuks oli XIV sajand, mil Hansaga pidid arvestama ka kuningad. 13671370. a. saavutas Hansa võidu sõjas Taaniga, mille tulemusena Hansa sai Lääne ja Põhjamere kaubanduse täielikult enda kontrolli alla. Eri aegadel ühendas Hansa enam kui 160 kaubalinna, tõsi küll, eri aegadel, korraga polnud hansalinnu rohkem kui sadakond. Hansa kõrgperioodil kontrollis liit kogu Lääne ja Põhjamere kaubandust. Peamise Hansa kaubatee üks ots asus Novgorodis, teine Lodonis. Marsruut kulges järgmiselt: NovgorodTallinnVisbyLübeckHamburgBrüggeLondon. Paljudes linnades, mis Hansasse ei kuulunud (näiteks ka London, Brügge ja Novgorod) paiknesid liidu kaubakontorid. Neist tuntuim ongi Novgorodis paiknenud Peetriõu. Hansa hävis XV sajandil, seoses kaubateede ümberpaiknemisega Suure
Pärnu. Läänemere kaubanduses osalesid ka Madalmaade kaupmehed, kes käisid Tallinnas teraviljaga kauplemas. Hansa Liidu hiilgeajastuks oli XIV sajand, mil Hansaga pidid arvestama ka kuningad. 1367-1370. a. saavutas Hansa võidu sõjas Taaniga, mille tulemusena Hansa sai Lääne- ja Põhjamere kaubanduse täielikult enda kontrolli alla. Eri aegadel ühendas Hansa enam kui 160 kaubalinna, tõsi küll, eri aegadel, korraga polnud hansalinnu rohkem kui sadakond. Hansa kõrgperioodil kontrollis liit kogu Lääne- ja Põhjamere kaubandust. Peamise Hansa kaubatee üks ots asus Novgorodis, teine Lodonis. Marsruut kulges järgmiselt: Novgorod-Tallinn- Visby-Lübeck-Hamburg-Brügge-London. Paljudes linnades, mis Hansasse ei kuulunud (näiteks ka London, Brügge ja Novgorod) paiknesid liidu kaubakontorid. Neist tuntuim ongi novgorodis paiknenud Peetriõu. Hansa hävis XV sajandil, seoses
sajandi jooksul. Juhtpositsioonile jäi Lübeck. Ühiseid asju hakati arutama hansapäevadel, 1356. aastal Lübeckis. Iga linn võis otsida lahendust oma muredele, kuid tema ülesandeks jäi ka teistelt kooskõlastuse ja otsuse saavutamine. Kutsuti kokku linnade täievolilised saadikud. Otsus langetati siis, kui ühegi linna saadikul polnud enam vastuväiteid. Hansapäevade otsused ehk retsessid hakkasid kehtima alles pärast nende avalikustamist. Väljaspool hansalinnu koondus Hansa kaupmeeste tegevus kontoritesse. Novgorod, INglismaa, Brugges ja Bergenis. Kontoreid juhtisid oldermannid. Asju otsustasid kaupmehed üldkoosolekul, tüliküsimused lahendati oma õiguse kohaselt (Lübecki õigus). Igal kontoril oli oma kohus, kassa ja pitsat. Hansalinnad Liivimaal - Eesti hansalinnadest mõjukamad olid Tallinn ja Tartu. Uus-Pärnu oli 14. sajandil Liivimaa sadamate väljaveo esikoht ja sisseveos kolmas. Viljandit kui hansalinna märgitakse esmakordselt 1346
annaabi.ee 
