Nad pidasid aastas nelja traditsioonilist pidustust: jõulujoodud, vastlajoodud, papagoilaskmine ja maikrahvipidu. Linnade käsitöölised olid alade kaupa koondunud tsunftidesse. Tsunfti põhikiri ehk skraa reguleeris nii oma liikmete tootmistegevust kui korraldas ka sotsiaalabi- kontrollis toodangu kvaliteeti ning üheskoos kaitsti end tsunftivälise toodangu eest. Oma sissetuleku said linnad peamiselt kaubandusliku tegevusega, eriti soodne olukord oli hansalinnadel: Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Eesti olulisemaks väljaveokaubaks oli teravili ning sisseveokaubaks oli sool, mis andis siinsetele kaupmeestele suuremat kasumit. Arvan, et keskaeg oli väga soodne aeg Eesti kaubanduse arengule. Eesti kuulus Hansa Liitu ning see andis meile juba suure plusspunkti.
4.Balti provintsidele laiendati asehalduskorra ajal ka Venemaa maksusüsteem ühtne pearahamaks. 5.Talupojad tõlgendasid uut korda mõisakoormistest vabanemisena ja keeldusid teotööst 6.Mässumeelsuse lõpetamiseks majutati küladesse vene sõdurid. 5. Kaubandus Kaugkaubandus 1.Teravili peamine Eesti ala ekspordi artikkel. 2.Aadel üle mere kaubelda ei tohi(Müüs hoopis kaupmehele, kes omakorda edasi müüs) 3.Kaubandus Rootsi, Vene ning hansalinnadel Põhja-Euroopa linnadega. Sisekaubandus 1.Sõbrakaubandus: Igal talupojal kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. 2.Väikelinnades kaupmeeste arvu ülempiir, leevendamaks kaupmeeste omavahelist konkurentsi. 3.Linnas vene kaupmeeste tegevus keelatud 4.Salakaubandus 6. Kultuur ja Haridus Rootsi aeg : 1.Joachin Jhering esimene eestikeelne aabits, kirikukaristuse süsteem. 2.Hermann Samson- luterliku fundamentalismi silmapaistvaim esindaja 3
Maavaba talupoeg- Neile kuulus talu lääniõiguse alusel, mis muutus nad isiklikult vabaks. Vabadik- moodustasid alumise kihistuse, maata või vähese maaga põhii. Palgatööst elavad talupojad. Trääl- orjad. Uus koormiste liik teokohustus.kujunes välja sunnismaisus talupoegade õigusliku seisunid halvenemine. 1507. kujunes liivimaal välja pärisorjus. Keksaegses eestis sai 9 asualat linnaõiguse. Oma sissetuleku said linnad peamiselt kaubanduse tegevusega, eriti soodne oli osas olukord hansalinnadel. Tähtsamaks sisseveokaubaks oli sool. Linnade käsitöölised olid alade kaupa koondunud tsunfidesse. T. Põhikiri e skraa. Reguleeris nii oma liikmete tootmistegevust kui korraldas ka sotsiaalabi: kontrolliti toodangu kvaliteeti ja hindu, toetust anti leskedele ja orbudele. Raad-valitses linna , sõltus linna suurusest. Bürgermeister- raehärra. Linnafoogt- maahärra esindaja rae juures. Gild- kaitsesid oma liikmete huve. Toomkirik- kirik, mis kuulus piiskoppide juhtimise alla
· Trääl sõjavang või võlgnik. Kujunes välja sunnimaisus s.t. talupojad polnud enam vabad, vaid kuulusid maa külge mida nad harivad. Lõpuks kujunes välja pärisorjus. 4. Linnad ja kaubandus Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Eestis tol ajal oli linnaõigus 9 asulal. Oma sissetulek saadi peamiselt kaubandusliku tegevusega, eriti soodne oli selles osas olukord hansalinnadel: Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Eesti olulisemaks väljaveoartikliks oli teravili, sisseveokaubaks aga sool, mis andis ka siinsetele kaupmeestele suurimat kasumit. Linnade käsitöölised olid kogunenud alade kaupa tsunftidesse. Tsunfti põhikiri ehk skraa reguleeris nii oma liikmete tootmistegevust kui korraldas ka sotsiaalabi: kontrolliti toodangu kvaliteeti, üheskoos kaitsti end tsunfivälise toodangu eest ja materiaalset abi leskedele ja orbudele. Raad Linnavalitsus
● mesilasvaha ● karusnahad ● lina ja kanep ● looma- ja hülgerasv Kaubad läänest itta: ● sool ● sangad ● soolaheeringas ● humalad ● metallid Kohalikud kaubad: ● teravili ● paekivi ning raidkivitooted Huvitavaid fakte laevadest, kaubahoonetest ja elukutsetest 2 ● 14.sajandi lõpul oli kõigil hansalinnadel kokku umbes 1000 laeva, kandevõimega 80 000-100 000 tonni, aastane veoste käive oli umbes 300 000 tonni. ● Suur rannavärav koos suurtükitorniga Paks Margareeta, ehitati 1529. aastal sadamapiirkonna kaitseks ● Vaekoda ehk kaalukoda asus turuplatsil. Vaekojas toimus kaupade kaalumine kontrollitud linnakaaludega. ● Pakkhoones pidid välismaa kaupmehed hoidma oma kaupu ja võisid kaubelda ainult
suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Miks olid linnad ka põliselanike jaoks keskajal atraktiivsed? Tõesta. Kuna linn pakkus külaelanikele võimaluse muuta oma sotsiaalset staatust (ettevõtlusvabadus ja sellega seotud õigus astuda organisatsioonide liikmeks), teenida elatist kaubanduse ja käsitööga. Linnaõhk teeb vabaks. KAUBANDUS. Oma sissetuleku said linnad peamiselt kaubandus tegevusega. Eriti soodne oli olukord selles osas hansalinnadel: Tallinn,Tartu , Pärnu ja Viljandi . Otsi hansalinnade kaart.Viita allikale. VB: https://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Liivimaa#/media/File:Medieval_Livonia_1260.svg 5 Otsi koge pilt. Viita allikale. http://www.histrodamus.ee/upload/files/keskaeg/Hansa_map.png Eesti kõige olulisemateks väljaveoartikliteks olid teravili, härja- ja lehmanahk, tahke rasv ning
annaabi.ee 
