Teda külastasid Konn, Kiil ja Part. Raketi arvates kuulusid kõik alamasse seisusesse ja ei teadnud elust midagi. Terve aeg ootas ta saatkonda, kes teda päästaks. Lõpuks leidsid Raketi kaks poisikest, kes panid ta lõkkesse, sest nad tahtsid, et vesi kiiremini keema läheks. Nad heitsid magama. Rakett oli vaimustuses, et saab päise päeva ajal õhku söösta ja oli kindel, et kindlasti kõik näevad teda. Kahjuks keegi teda ei märganud ning ta lendas tavalise kepina taevast alla, otse Hanele pähe. ,,Püha taevas, taevas hakkab keppe sadama!“ hüüdis Hani ,,Ma teadsin, et tekitan suurt kõmu,“ähkis Rakett ja kustus.
Ühes koplis 3-4 päeva 5. Karjatatada 2 korda päevas 2-3h 6. Tuhnimise vältimiseks vähendada karjamaal olemise aega 7. Tühikud ja songitud kohad tasandada Linnud 1. Haned on suured rohusööjad 2. Sobivad liigid : valge ristik , punane ristik, karjamaaaruhein, kastehein, punane aruhein 3. Karjamaa rajada viljakale mullale 4. Kindlasti järelniita ja äestada 5. Kopleid vaja 15-20 6. Ühes koplis 2 päeva 7. Ühele hanele on vaja 0,4tonni rohtu Karjamaade hooldamine-järelniitmine Ka õigel karjatamisel jääb 30% heinast söömata.Loomad tallavad heina maha roojavad ära.Sellist rohtu niita ka ei saa.Kõige rohkem jääb rohtu üle teisel karjatamisperioodil.Esimene vajalik niitmine teha teise karjatamise järel- takistab umbrohu levikut ja kõrreliste generatiivorganite moodustumist. Essimene niitmine on kevadel.Teine niitmine on augustis-esteetiline tähtsus. Järelniitmise kõrgus 7-
Sead 1. Noorsigadel võivad olla 20-40 % söödast rohusööta 2. Ühele emisele 0,08-0,1 3. Karjamaa jaotada 8-10 kopliks 4. Ühes koplis 3-4 päeva 5. Karjatada 2 korda päevas 2-3 tundi 6. Tuhnimise vältimiseks vähendada karajamaal olemise aega 7. Tühikud ja songitud kohad tasandada Linnud 1. Haned on suured rohusööjad 2. Sobivad liigid: valge ristik, punane ristik, karjamaa raihein, kastehein ja punane aruhein 3. Karjamaa rajada eriti viljakatele mullale 4. Ühele hanele on vaja 0,3-0,4 tonni kohta rohtu 5. Kpoplis rajada 15-20 6. Ühes koplis 2 päeva Karjamaa hooldamine- järelniitmine Seoses karjatamise ringist ja karjatamise korraldamisest, ka õigel karjatamisel jääb 15- 30% kasutamata. Tallamise tõttu 50 % kasuatama kuna tallavad ja rooiavad ära, halb niita. Kõige rohkem jääb üle teisel karjatamisringil. Sügisel niitmise vajadus väheneb. Minimaalselt oleks vaja niita 2 korda suve jooksul, esimene niitmine teha 2 karjatamisringi järel
- Karjamaa jaotada 8-10 kopliks - Ühes koplis 3-4 päeva - Karjatada 2 korda päevas, 2-3 h - Tuhnimise vältimiseks vähendada karjamaal olemise aega - Tühikud ja songitud kohtade tasandamine Linnud - Haned on suured rohusööjad - Sobivad liigid: valge ristik, punane ristik, karjamaa raihein, kastehein ja punane aruhein - Karjamaa rajada eriti vijakale mullale - Ühele hanele on vaja 0,3-0,4 tonni rohtu - Kopleid rajada 15-20 - Ühes koplis 1-2 päeva ja 7-8 korda - Kindlasti järelniita ja äestada Karjamaade hooldamine Järelniitmine Osa rohtu jääb karjatamisel söömata, soodustavad umbrohtude levikud. Ka kõige õigemal karjatamisel jääb 15-30 % söömata. Üksikute karjatamisringide ajal võib see veel suurem olla. Hea on kui saaks niita iga karjatamisringi järel. Oluline on, et
pahu lapsi. Haneks maskeerus mees või naine, tõmmates tagurpidi kasuka selga, mõnikord on tal olnud käes eraldi meisterdatud pea nokaga, enamasti aga on nokk kasukakäisest välja sirutatud. Vahel on kaks näppu olnud nokaks. Haneks maskeeruti ka valget lina ümber võttes. Mõnikord on hanel saunavihast saba, enamasti aga kaasas kasevits (ka kadakaoks), millega ta saunalisi lööb. See ongi üks tema peamisi tegevusi, lisaks hane kombel kaagatamisele ja näpistamisele. Hanele pakutakse õlut ja talle võidakse vett visata. Väga harva on haned liikunud ringi mitmekesi. Komme oli tuntud Lääne-Eestis ja Saaremaal veel 1980. aastatel, 19. sajandil aga laiemaltki. Jõulukurg liikus ringi üksinda või koos teiste maskeeritutega. Riietuti samaviisi kui hane puhul, kuid nokk oli pikem. Mõnikord ähvardas kurg peresse lapsi poetada, mis on ilmselt tulnud üle pulmakombestikust. Kurg on tantsinud ja üldjoontes käitunud samaviisi kui hani
Ühele emisele 0,08-0,1ha. Karjamaa kohta 8-10koplit. Ühes koplis 3-4 päeva. Karjatatada 2 korda päevas 2-3h. Tuhnimise vältimiseks vähendada karjamaal olemise aega. Tühikud ja songitud kohad tasandada Linnud Haned on suured rohusööjad. Sobivad liigid : valge ristik , punane ristik, karjamaaaruhein, kastehein, punane aruhein. Karjamaa rajada viljakale mullale. Kindlasti järelniita ja äestada. Kopleid vaja 15-20. Ühes koplis 2 päeva. Ühele hanele on vaja 0,4tonni rohtu Karjamaade hooldamine-järelniitmine Ka õigel karjatamisel jääb 30% heinast söömata.Loomad tallavad heina maha roojavad ära.Sellist rohtu niita ka ei saa.Kõige rohkem jääb rohtu üle teisel karjatamisperioodil.Esimene vajalik niitmine teha teise karjatamise järel- takistab umbrohu levikut ja kõrreliste generatiivorganite moodustumist. Essimene niitmine on kevadel.Teine niitmine on augustis-esteetiline tähtsus. Järelniitmise kõrgus 7-10cm
Otsmikul on suur kügar, mis emashanedel on tavaliselt väiksem kui isashanedel. Kael on väga pikk, luigekaelataoline, saba hoidub veidi üles. Kere on ümar, munakujuline, keskmise pikkusega, kompaktne, hoidub eest veidi üles. Rind on ümar, jalad keskmise pikkusega. Sulestiku värvuselt eristatakse tumehalle, pruune ja valgeid teisendeid. Rohkem on levinud pruun teisend. Sulestik on sellel teisendil seljal ja külgedel ¨okolaadpruun. Hiina hanele on iseloomulik pruun jutt kaelal. See jääb püsima ka ristanditel. Valgetel teisenditel jookseb kaelaharjast seljale hallikas jutt. Hiina haned on elava loomuga. Söövad meelsasti karjamaasööta. Nende eluskaal on 4,5-5,5 kg, toodang 50-70 muna keskmise massiga 140-160 g. Noorlinnud kaaluvad 60...70 päevaselt 3...3,5 kg. Haudeinstinkt on nõrgalt arenenud. Tuluusi hani See hanetõug on aretatud Prantsusmaal. On üks levinumaid hanetõuge. Isashaned kaaluvad 7..
annaabi.ee 
