rohttaimedega. Avavee piiril on roostiku serv ebaühtlane. Kompaktne rootihnik on siin asendunud üksikute rootukkadega (Miilmets, 1981). Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni alusel jagaksin Matsalu lahe ida kaldal kasvava roostiku oma paiknemise tõttu lahes ja jõesuudmes riimveekogude taimestu klassi, madalveetaimestu tüübirühma, madalvee kasvukohatüüpi. Tüüpilstemaks taimedeks on roostikus pilliroog, kare kaisel, ahtalehine hundinui, pikk merihein, hanehein ja penikeeled (Paal, 1997). Lainetele avatud rannal on pilliroog hõredam ja kooslus liigirikkam kaasnevad veel järvekaisel, soomusalss, randaster, valge kastehein ja meri- mugulkõrkjas. Roostikus leidub ka veel suur tulikas, väike lemmel ja vee sees kasvab männas vesikuusk (Kumari, 1985). Linde on roostikus palju. Matsalu laht on hallhane peamisi pesitsuskohti Eestis. Hallhanesid pesitseb siin umbes 220 paari (Miilmets, 1981). Haned ja kühmnokkluiged mõjutavad
vältida isetolmlemist sama õie piires (erikaelalisus, eelemasus/-isasus). Füsioloogiline isetolmlemise vältimine isesteriilsus väga laialt levinud. (nt. mitmetel viljapuude sortidel). Hädatolmlemine õitsemise lõpus pöörab emakasuue tolmukate poole juhul, kui pole viimasel päeval saanud viljastuda. Oblikatoorne ,,iseendaga abielus". Välisjõududega: Vesi- Osadel veetaimedel, kel õied vee sees. Õie ehitus sarnaselt tuultolmeldatavate taimedega lihtsustunud (näkirohi, hanehein , heinmuda). Tuul- Tuultolmlevate taimede õied on vähemärgatavad, lõhnatud ei sisalda nektarit hästi liikuvad õied või pikad rippuvad tolmukaniidid, pikad rippuvad õieraod ja pikad tudisevad varred. Isassugurakke kandvate tolmuterade arv väga suur. Neid valmib isas urvades tohutu suurel hulgal. Nt. kanepil tolmukaniidid ; kased, haavad, paplid urvad ; kõrrelised õisikud, pikad varred ;
Põhjataimestik -rohevetikad -mändvetikad – Eesti rannikumeres esineb mändvetikaid suhteliselt arvukalt. Kare mändvetikas moodustab laialdasi veealuseid aasu Paralepa ja Matsalu lahtedes. Kohati seltsivad temaga ka ruuge mändvetikas ja kähar mändvetikas. -pruunvetikad – sageli ainsad taimed sügavamatel aladel – Eesti vetes kuni 30m sügavusel. Kividele kinnituv keelvetikas kasvab kuni 10m sügavuses. -punavetikad Kõrgemad taimed -merihein, penikeeled, hanehein, heinmudad, pilliroog, kõrkjad jt. kõrgemad taimed piirduvad tavaliselt madalate riimveeliste lahtedega. Ainsana võib avameres leida vaid meriheina – meie aladel leidub teda rohkesti Saare- ja Hiiumaa ümbruses. Rannikul ja saartel kasvavad taimed -liiv-vareskaer luidetel -noori võsusid kasutatakse -kasvab kuni 1m -merikapsas toiduks
rippuvad ja väga liikuvad või humal, hundinuiad, taimed tuule käes kergesti pujud rappuvad b) tolmuterad paisatakse taime nõgesed poolt aktiivselt õhku Vesitolmlemine Veetaimed, õiekate Hanehein, heinmuda, taandarenenud, õied vee all näkirohi Isetolmlemine Õiekate taandarenenud, õied Oder, kannkeste ja (obligatoorne) (õisikud) ei avane maapähkli osad spetsiaalsed (kleistogaamsed) õied
liikuvad või taimed tuule käes hanemaltsad, humal, kergesti kõikuvad-rappuvad hundinuiad, pujud b) Tolmuterad paisatakse taime Nõgesed poolt aktiivselt õhku Vesitolmlemine Veetaimed, õiekate Hanehein, heinmuda, taandarenunud, õied vee all.näkirohi Isetolmlemine Õiekate taandareneud, õied Oder, kannikeste ja (obligatoorne) (õisikud) ei avane maapähkli osad spetsiaalsed (kleistogaamsed) õied
), saar- tolmukad rippuvad ja väga vaher, saar, liikuvad või taimed tuule käes hanemaltsad, humal, kergesti kõikuvad-rappuvad hundinuiad, pujud b) Tolmuterad paisatakse taime Nõgesed poolt aktiivselt õhku Vesitolmlemine Veetaimed, õiekate Hanehein, heinmuda, taandarenunud, õied vee all. näkirohi Isetolmlemine Õiekate taandareneud, õied Oder, kannikeste ja (obligatoorne) (õisikud) ei avane maapähkli osad spetsiaalsed (kleistogaamsed) õied
suuruselt erinev. Näiteks kasvab Eesti vetes väga levinud punavetikas agarik Sõrve poolsaare läänerannikul 8–11 cm, lahtedes ainult 4–5 cm kõrguseks (võrdluseks: Briti saarte ümbruses on ta 30 cm kõrgune). Õistaimede liike on Läänemeres napilt – meri-särjesilm, sõõr-särjesilm, räni-kardhein, tähkjas vesikuusk talub väga erineva soolsusega vett, kamm-penikeel (kümmekonnast penikeele liigist kõige sagedam liik), harilik hanehein, teda levitavad veelinnud, keerd- heinmuda, puhta vee indikaatortaim, harilik heinmuda pikk merihein, kasvab Eesti vetes enamasti 30–40 cm kõrguseks) ja meri-näkirohi (vähesed leiud). Majanduslikult kasutatakse Läänemere taimedest agariku lahtist vormi põisadrut (väetamiseks; sisaldab kaks korda rohkem lämmastikku kui loomasõnnik) ja meriheina (näiteks polsterdamiseks ja täitematerjaliks). Mereveetaimkonna kasvukohatüüp
annaabi.ee 
