Ülitäitunud naha- ja nahaalused veresooned Veri tume ning halvasti hüübinud Magu tühi või mittesöödavate esemetega täitunud (oksad, kivid) Maks, neerud ja põrn liigveresed Post mortem leiud Kusepõis ületäitunud Peaaju veresooned liigtäitunud Ajukestad paksenenud ja turses Entsefaliit Lihainspektsiooni otsus Endeemilistes alades võib lihakeha edasi saata töötlusesse, juhul kui looma hammustati 8 päeva enne tapmist või 48 tunni jooksul enne tapmist Hammustuskoht ning ümbritsevad koed lähevad utiili Diferentsiaaldiagnoosid Aujeszky haigus Seedimatus Poegimishalvatus Veiste spongiformne entsefalopaatia Teetanus Botulism Võõrkeha suus Mürgistused (näiteks raskemetallid) Ante mortem leiud Agressiivne vorm Rahutus Agressiivsus ning teiste loomade ründamine Seksuaalne erutus
leiva kõrvale. · Päeval keedeti räimi-kartuleid (leotatud soolaräim keedeti ka piima sees). · Õhtul keedeti lihasuppi. Reede · Hommikul soojendati suppi · Päeval keedeti kartuleid, jahukaste või panniga liha, kõrvale söödi hapukurki, joodi rõõska või haput piima. · Õhtul tehti piima-köögiviljasuppi, kõrvale äädikaräimi, muud soolakala ja leiba. Laupäev · Hommikul soojendati suppi. · Päeval hammustati niisama leiba, saia, võid. · Õhtuks oli alati puder, kas siis kartuli- või tangupuder ja ahjuliha. · Kõrvale joodi hapupiima. Pühapäev · Hommikul soojendati kartuliputru, süüdi leiba, saia, võid. · Kõrvale joodi viljakohvi või võipiima. · Päeval keedeti hapukapsasuppi, mida söödi 3 korda. Pühapäeva lõunaks, õhtuks ja esmaspäeva hommikul. Rukkileib · 7-8,5kg rukkijahu · 5l vett · Juuretist · soola
pannikartuleid tehti harva. Teine levinud moodus kartuleid süüa oli koorega keeta. Selleks oli vaja kartul puhtaks pesta ja panna patta keema, lisades soola. Värsked kartulid pandi kuuma vette, vanad pandi külma vette. Kui kartul oli pehmeks keenud, kurnati vesi välja ja pandi ilma kaaneta pada tulele, et kartulid kuivaksid. Peamine kartulikõrvane oli soolasilk. Igaüks võttis laualt silgu sabapidi ja lõi silgu sabapidi vastu kausiäärt, et sool maha rapuks. Peale hammustati kartuloit. Silku söödi ka sedasi, et pandi koos kartulitega keema või asetati kuumade kurnatud kartulitele. Kaalikas, supp ja käkk Sügisel pandi tareahju naereid ja kaalikaid küpsema. See oli karjalapse töö. Kaalikaviile pandika kartuli-tangusupi sisse, mida keedeti katlas. Kartuli-tangusuppi keedeti rohkem, kui tangusuppi. Seda sellepärast, et see oli toitvam ja tangu läks suppi vähem. Kuna tangud vajusid põhja, oli supil tihti kõrbemaitse juures.
3. MEIKIMINE 19-NDAL JA 20-NDAL SAJANDIL 19. sajandi märksõnaks oli modernsus. Jumestuses kasutati valget alusvärvi, mis endiselt saavutati tsingi ja vismuti abil. Huulevärvi, põsepuna ei kasutatud peaaegu üldse. Silmade rõhutamiseks kasutati vaid musta kontuuri ja kulmud kujundati alla- poole. 19.sajandi lõpupoole oli puuder pisut roosakas, kollaka varjundiga. Põsepuna võis valmistada ka kodus: maasikatest, liivateest, karmiinist ja piiritusest. Huuli ei värvitud, vaid hammustati punaseks. Esimene huulepulk valmistati 1883. aastal ja see sisaldas vaalarasva ja mandliõli. 20. sajand oli aga mitmepalgeline ajastu, algus oli tragöödiate ja katastroofide sajand. Iga aastakümme tõi kaasa mõne katastroofi, sõja või konflikti. Sajandi keskpaigas elas 30 % maailma rahvastikust linnades. Jumestusvahendid ei olnud sel ajastul enam mürgised, vaid kasutati tervislikumat kosmeetikat. Näole kanti kreem, riisipuuder, põsepuna ja puuder, et see hajutaks näh-
19. sajandi keskpaiku hakkas mitmel pool Euroopas müügile tulema tööstuslikult valmistatud iluravitooteid ja jumestusvahendeid. Sajandi lõpupoole kasutati valget alusvärvi, kuid puuder oli juba pisut roosakas või kollaka varjundiga. Puudrit kasutati ohtralt ja jäägid eemaldati seemisnahkse lapi abil. Põsepuna valmistati ka kodusel teel maasikatest, liivateest, karmiinist ja piiritusest. Huulte värvimist peeti veelgi kohatumaks kui põsepuna tarvitamist. Huuled hammustati punaseks. Värviti neid pelargooniumilehtedega või seguga, milles oli võid, mesilasvaha ja punaseid viinamarju. Esimest huulepulka võis näha 1883a Amsterdami maailmanäitusel. Vormilt oli see viineritaoline, koostis aga õige lihtne kaks osa vaalarasva ja kolm osa mandliõli, millele lisati punaseks värvitud mandli-, bergamoti- või sidruniõli ning talki. Mass vooliti pulgaks ja keerati siidipaberisse. Moes olid lopsakad kulmud
ei saa asendada ühegi maitseainega. [] Vastavalt taluelu rütmile oli erinevatel aastaaegadel vahelduv söögikord. Suvel rohkem tööd ja 3 tugevama toiduga söömaaega, millele järgnes puhkeaeg. Hommikune söömaaeg 8-9 paiku, lõuna 12-15 ajal, õhtune 21-22. Talvel oli vaid kaks kindlat söömaaega. Vajadusel pakuti vahepeal ka oodet, vahepala. Kevadel, rändlindude saabumise ajal, võeti hommikuti enne tööleminekut linnupetet, hammustati mõni suutäis leiba. Vanasti usuti, et kui hommikul tühja kõhuga lindu nähakse või kuuldakse, siis see võib tuua surma, haigusi, vigastusi, pahandusi või muud õnnetust. [] Päeva peamist, õhtusööki ei keedetud igal õhtul, vaid 1-3 korda nädalas. Selleks oli siis supp või puder. Leibagi küpsetati suurem kogus korra nädalas või harvemgi. Eriti kiireks ajaks küpsetati lausa mitme nädala varu ette. Siis kulus ka seisnud tahket leiba vähem.
3.1. A-d hammustas tänaval koer. A arvates kuulus koer B-le ning ta nõuab B-lt varalise ja mittevaralise kahju hüvitist 25 000 krooni. B eitab kategooriliselt, et hammustajaks oli tema koer, kes olevat kogu aeg kinnises hoovis olnud. Kuna A nõudmised muutuvad üha pealetükkivamaks, esitab B kohtusse A vastu hagi, et tuvastada, et ta ei võlgne A-le 25 000 krooni koerahammustuse tõttu. §368 jah tuvastushagi Mille tõttu ei võlgne Peab esitama asjaolu mis kell hammustati . miks nõue on nii suur? 3.2. Korteriühistu A esitas hagi tema hallatavas majas elava korteriomaniku B vastu. Hagi esemeks on nõue kohustada B-d täitma korteriühistu üldkoosoleku otsust, mille järgi võivad maja ette parkida autosid üksnes pensionärid ja invaliidid. Ei ole lubatav Heade kommetega vastuolus Sooritushagi kohustada midagi tegema. Kohus saab kontrollida selle otsuse kehtivust 3.3
annaabi.ee 
