[T2= Maksimaalne lubatav survepinge võllile (et vältida materjali voolamist): [T1= Saadud pingistu maksimaalne arvutuslik ping lähtudes maksimaalsest tõenäosest pingust ja parandist u: Sellele pingule vastav survepinge: Järeldus: valitud pingist Ø50 G7/s7 ei põhjusta plastseid deformatsioone võlli ja rummu kontaktialas isegi maksimaalse tõenäose pingu juures. Analüüsida, mis on pressliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöös projekteeritud liist ja hammasliitega! Hõõrdliidete eelised võrreldes liist ja hammasliitega · Võllil ja rummul puuduvad nõrgestused, mis eksisteerivad liist ja hammasliitel · Puudub nurklõtk seega neid võib kasutada reverseerivates ülekannetes. Pressliite puudusteks on: · Puudub võlli ja rummu asendi reguleerimise võimalus nagu ka liistliite puhul · Keerukas paigaldada ja lahti võtta (pressimine või koostamine temperatuuri gradiendiga).
Liistu 18x11 pikkus ll l (5...10) = 45 (5...10) = 40...35 mm Valime ll = 40 mm Muljumispinge: C = 2M / (d(h t1)(ll b)) = 2 * 3300 / (0,06 * (0,011 0,007) * (0,04 0,018)) = = 6600 / (0,06 * 0,004 * 0,022) = 6600 / 0,00000528 = 1250 MPa > [] C 200 MPa, liistu materjaliks on teras C45E ning valitud liist ei rahulda tugevustingimust. Kuna ülekoormus on liiga suur ka juhul, kui paigaldada kaks liistu 180 kraadise nurga all, siis asendame liistliite hammasliitega. Valime kergema seeria hammasliite: 8x42x46, siis hamba faas f = 0,4 mm ja laius b = 8 mm. Hammaste töökõrgus: h = (D d) / 2 2f = 1,2 mm Keskmine raadius: r = (D + d) / 4 = 22 mm Muljumispinge: c = M / (0,75z * h * l * r) = 3300 / ( 0,75 * 8 * 1,2 * 10 -3 * 0,045 * 0,022) = 3300 / 0,000007128 = 463 MPa > 200 MPa ( [] = 130...200 MPa), järelikult tuleb valida tugevam hammasliide. Valime raskema seeria hammasliite: 10x28x35, siis f = 0,4 ja b = 4 mm.
1. Võllile pressitud tiguratas. Tiguratta rummu materjal on valuteras 1.0558 DIN 1681 ( = ReH = 300 MPa), võlli materjal on teras C45 ( = ReH = 370 MPa). Liite koostamine - presiimine. Keskmine töötemperatuur on 40ºC. Tõrkedeta töö tõenäosus on 95% ehk töökindluse tegur P = 0.95. Analüüsida, mis on pressliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöös projekteeritud liist- ja hammasliitega. ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________
5 Variant nr. Töö nimetus: Pressliide A -7 B -1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: MATB Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 12.12.12 1.Antud andmed ja ülesande püstitus 1.1 Ülesande püstitus Valida ist pressliite moodustamiseks. Analüüsida, mis on pressliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöös projekteeritud liist- ja hammasliitega. 1.2 Antud andmed T= 950Nm Fa=1800N [S]=2,3 d=80mm d2=100mm l=100mm Ra=0.6m K=2 =0.1 Tiguratta rummu materjal on valuteras 1.0558 DIN 1681 ( = ReH = 300 MPa), võlli materjal on teras C45 ( = ReH = 370 MPa). Liite koostamine - pressimine. Keskmine töötemperatuur on 40ºC. Tõrkedeta töö tõenäosus on 95% ehk töökindluse tegur P = 0.95. 2. Lahenduskäik 2.1 Survepinge p määramine , kus 2.2
Liistu 20x12 pikkus l1l-(5...8)=45-(5...8)=37...40 mm. Valime l1= 40 mm Muljumispinge: Liistu materjaliks on teras C55E (Rp0,2 = 450 MPa, Rm = 850 MPa). Lubatav muljumispinge []C = 150 MPa terasrummu korral ja rahuliku koormusega. Kuna antud liist ei rahulda tugevustingimust, Valime kaks liistu ning paigaldame need nurgal 180. Siis, Kontroll lõikele: Vastus: Vaatamata sellele, et liistu tugevustingimus lõikele on täidetud, tuleb asendata pakutud liistliide hammasliitega, kuna tugevustingimusest muljumisele muljumispinge ülekoormus on üle lubatava 5 % Hammasliite projekteerimine Valime kerge seeria hammasliite 8x62x68 Hamba laius B = 12 mm, faas = 0,4 mm Hammaste töökõrgus h = (D d)/2 2f = 2,2 mm Keskmine raadius r = (D + d)/4 = 32,5 mm
1), (liistliidet pole vaja arvesse võtta). Tiguratta rummu materjal on valuteras 1.0558 DIN 1681 ( = ReH = 300 MPa), võlli materjal on teras C45 ( = ReH = 370 MPa). Liite koostamine - pressimine. Keskmine töötemperatuur on 40ºC. Tõrgedeta töö tõenäosus on 95% ehk töökindluse tegur P = 0.95. T = 1100 Nm Fa = 2000 N [S] = 2,5 d = 90 mm d2 = 70 mm l = 100 Ra = 0.6 m Analüüsida, mis on pressliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöös projekteeritud liist- ja hammasliitega. Ülesande lahendus: Pressliitega ülekantav telgjõud: kus p on pressliite kontakti survepinge; K1,5...2 on varutegur ja f on hõõrdetegur (terasvõlli ja rummu korral f =0,1...0,2) Pressliitega ülekantav pöördemoment: Pressliitega ülekantav pöördemomendi ja telgjõu koosmõju: Võtame, et f = 0,1 ja K = 2,5 . Määratakse pressliite kontakti survepinge p, mis peab tekkima kontaktialas, et tagada antud koormuse ülekandmise: kus liitele mõjuv ringjõud:
6 1.6 1.6 1.6 Joon. 1. Võllile pressitud tiguratas. Tiguratta rummu materjal on valuteras 1.0558 DIN 1681 ( = ReH = 300 MPa), võlli materjal on teras C45 ( = ReH = 370 MPa). Liite koostamine - presiimine. Keskmine töötemperatuur on 40ºC. Tõrkedeta töö tõenäosus on 95% ehk töökindluse tegur P = 0.95. Analüüsida, mis on pressliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöös projekteeritud liist- ja hammasliitega. Algandmed: T = 950 Nm Fa = 1800 N [S] = 2,3 d = 80 mm d2 = d+30 = 80 + 30 = 110 mm l = 100 mm Ra = 1,6 µm 1,0558 DIN1681 t = 300 MPa tC45=370 MPa t = 40oC P = 0,95 Pressliitega ülekantav telgjõud p on pressliite kontakti survepinge; K1,5...2 on varutegur ja f on hoordetegur (terasvõlli ja rummu korral f = 0,1...0,2). Pressliitega ülekantav pöördemoment Pressliitega ülekantava pöördemomendi ja telgjõu koosmõju Võtan f = 0,1 ja K = 2
TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 5. Erinevate proovitud liidete eelised, puudused ning lõplik valik Liistliide Eelised 1) Mugav lahti ja kokku monteerida 2) Ehituselt lihtne (st lihtne toota) 3) Odav Puudused 1) Detailid, mida on vaja liita, peavad olema samatelgsed (tihti on seda keeruline tagada) 2) Võimaldab üle kanda väiksemat pöördemomenti kui hammasliitega 3) Võib tekkida nurklõtk, kui on reverseeriv koormus 4) Liistusooned on liidetavate detailide nõrgad lülid Hammasliide Eelised 1) Hammasliiteid ei sega suured teljesihilised liikumised 2) Võll ja rumm on paremini trentreeritud 3) Hambad on üldiselt väga täpsed ning väga hea pinnasiledusega, kuna nende valmistamisel kasutatakse standardseid tööriistu ning tehnoloogiat 4) Hammasliidetega saab üle kanda suuri pöördemomente Puudused 1) Kallid
väljalasketorus klapp, seega mootor jääb tööle kompressorina. Hüdrauliline on kas käigukasti küljes või kardaanülekandel paigaldatuna eraldi karterisse. Auto ratastel on sõltuvalt arenguetapist kas trummel- või ketaspidurid. Knorr-Bremse alusas õhkajamiga ketaspidurite tootmist 1996. Aastal. Aastal 2000 esitleti uut, teise põlvkonna ketaspidurit, mis kaitsti patendiga. Selle ehituses on piduriketas iseseisev detail, mis kinnitub rummu külge hammasliitega. See lihtsustab oluliselt piduriketta vahetust, samuti kulub ketta vahetamiseks oluliselt vähem aega. Piduriketta vahetuseks tuleb eemaldada ratas, piduriklotsid ja ketta fiksaator. Järgnevalt murtakse vahetamisele kuuluv ketas pooleks ja eemaldatakse. Paigaldatav varuosana toodetav ketas on kaheosaline, ketta pooled paigaldatakse ja kinnitatakse omavahel poltidega, seejärel paigaldatakse fiksaator ja ratas. Mitteblokeeruv pidur(ABS)
mis on läbi lõigatud, ja neid kooshoidev üks või enam vedru. Vedrud on valitud nii,, et mootori tühikäigipööretel raskused ei eemaldu rummu pöialt (kodaratelt), sest nende tsentrifugaaljöud ei ületa vedru (vedrude) pingust ning siduri vedav pool ei anna pöörlemist edasi veetavale poolele. Vedav pool on kinnitatud mutriga väntvõlli otsa külge. Veetava poole moodustab trummel selle külge keevitatud hammasrummuga, millel hammasliitega istub vedav tähtratas. Siduri veetav pool pöörleb väntvõlli kaelale paigutatud nõellaagril. Mootori üleminekul tühikäigupööretelt tööpööretele ületab raskuste tsentrifugaaljõud vedrude pinguse ning nad eemalduvad keskmest ja suruvad end vastu trumli sisepinda, mistõttu siduri vedav pool hakkab veetavat kaasa vedama ehk lülitub automaatselt sisse. Mootori üleviimisel tühikäigupööretele tõmbuvad raskused vedrude jõul