igemest all pool on juus või juured mis kinnituvad hambasompu. Hambakrooni ja kaela sisemuses paikneb hambaõõs, mis juure osas kitseneb hambajuure kanaliks. Hammas koosneb dentiinist, emailist ja tsemendist. Dentiini katab hambakrooni osas inimkeha tugevaim mineraal: email e. hambavaap. Hambakaela ja juure piirkonnas katab dentiini tsement. Inimese hambatüübid (ühes lõualuus) Lõikehambad 4 Silmahambad 2 Eespurihambad 4 Tagapurihambad 6 Hambavalem. 3 2 1 2 2 1 2 3 3 2 1 2 2 1 2 3 Tagapurih. Eespurih. Silmah. Lõikeh. Lõikeh. Silmah. Eespurih. Tagapurih. Keel. Funktsioonid: mälumine, neelamine, kõnelemine ja imemine. Suuõõne näärmed. Mukoos - limanäärmed: nõristavad lima mis muudab toidu libedaks. Seroosnäärmed eritavad valgurikast sekreeti. Seganäärmed e
(MacDonald, Barrett, 1993) Kompimismeel on väga hästi arenenud sabal, jalgadel ja ning kärsa otsal on vastavate retseptoritega varustatud püstuvad kompekarvakesed. Ninas paiknevad Eimeri elundid tajuvad puudutusi ning niiskuse ja temperatuuri muutusi ning on väga tundlikud ja kergesti kahjustatavad. Nägemine kehv, kuuline keskpärane, ehkki väliskõrva ei ole. (MacDonald, Barrett, 1993) Tüvepikkus 11-16 cm, kaal 60-130 g. Hambavalem 3143, hammaste arv 44. (Kirk, 1990). 2) Ecology Elupaik. Arvukas lehtmetsades, põldudel, looduslikel heinamaadel ja karjamaadel. Väldib kivist, liivast ning liigniisket pinnast, sest ei suuda seal korraliku urusüsteemi rajada, samuti väldib happelisi muldi (pH alla 4,4), kus puuduvad mutile toiduks sobivad vihmaussid. (MacDonald, Barrett, 1993) Kõige rohkem meeldib talle lehtmetsa huumusrikas muld või muruga kaetud pinnas (kaasaarvatud aiamuru või golfiväljak). (Hageström, 2010)
emastel umbes 180 cm). Sabapikkus on 12 15 cm, koos karvadega 20 cm. Õlakõrgus Sotimaal elavatel punahirvedel on umbes 122 cm (isastel), umbes 114 cm (emastel). Kondülobasaalpikkus Suurbritannias isastel on umbes 300 400 mm, emastel aga 280 335 mm. Kehakaal on piirkonniti erinev, oleneb elupaigast ja asustustihedusest: isastel kuni 255 kg (tehistingimustes; idapoolsemates piirkondades isastel isegi 350 kg), emashirvedel kuni 150 kg. Hambavalem: 0/3, 0 1/1, 3/3, 3/3 = 32 34. NB! Kõik mõõtmed on piirkonniti erinevad. Eluviis Punahirv on haruldaselt aktiivne 24 tundi ööpäevas. Aktiivsuse kõrgajad on õhtu- ja hommikuhämarikus, tihti on see inimtegevuse tõttu. Soti mägismaa avamaastikul tõusevad punahirved varahommikul kõrgele mäkke puhkama ning õhtul liiguvad toitumisaladele.
15. Hambad Hambal eristatakse hambajuurt ja väljaulatuvat hambakrooni. Hambaõõnt täidab hambapulp, mis koosneb sidekoest, veresoontest ja närvidest. Hammas koosneb emailist, dentiinist ja tsemendist. Email on organismi kõige kõvem aine, ta katab ka kaitseb hammast. Dentiin moodustab hamba peamise massi. Tsement katab, kas hamba juureosa või kogu hammast. Eristatakse lõike, kihv, vahe ja purihambaid. Mäletsejaliste hambavalem: 10+P3+M3/14+P3+M3=16x2=32 hammast 16. Hingamisorganid Hingamisorganite ülesanne on organismi varustamine hapnikuga ja tekkinud süsihappegaasi eemaldamine. Peale selle võtavad nad osa vee väljutamisest organismist. Ninaõõnes paiknevad karvad aitavad sissehingatavast õhust erandada tolmu. Ninaõõs jaguneb vaheseina abil kaheks pooleks. Tagasõõrmete e koaanide kaudu läheb õhk neelu ja sealt edasi kõrisse. Viimane
eespurihambad, purihambad. Lõikehammaste ülesandeks on toidu haaramine, sellest kinnihoidmine, toidu tükeldamine. Kihvhambaid kasutab loom enesekaitseks ja ründamiseks. Asetsevad lõikehammastest tagapool. Eespurihammaste ja purihammaste ülesandeks on toidu peenestmaine Samuti eristatakse piimahambaid, mis ilmuvad vahetult enne sündi või peatselt selle järel. Nad on väiksemad ja neid on vähem. Nad on ajutised. Jäävhambad ilmuvad piimahammaste asemel 18. Hambavalem Hambavalem annab ülevaate üksiku looma hammaste liigi, asendi ja arvu kohta. Hambavalemisse kantakse tavaliselt sümmeetria tõttu üks pool hammastikust. Hammaste arv märgitakse valemis numbriga ja hambaliik ladinakeelse nimetuse algustähega: I-lõikehambad, C-kihvad, P-eespurihambad, M-purihambad. Ülemiste hammaste arv märgitakse joone peale, alumiste arv joone alla. Piimahammaste puhul lisatakse mainitud initsiaalidele täht d ehk piimahambad. 19. Söögitoru ja ühekambriline magu
Hambad jaotatakse lõike-, kihv-, eespuri- ja purihammasteks. Lõikehambad e. intsisiivid (dentes incisivi) asuvad kõige ees, kinnitudes vahe- ja alalõualuu kehasse. Nad kõik vahetuvad. Kihvad (dentes canini) asetsevad lõike- ja eespurihammaste vahel ning neid on kokku 4.Mäletsejalistel need puuduvad. Eespurihambad e. premolaaril (dentes premolari) asetsevad kihvadest tagapool ning taimtoidulistel on neid 12. Purihambad e. molaarid (dentes molari) on hammastest kõige tagumised. 27. Hambavalem Üksiku looma hammaste liiki, arvu ja asendit märgitakse ülevaatlikult hambavalemi abil. Tavaliselt kantakse valemisse sümmeetria tõttiu üks pool hammastikust. Hammaste arv märgitakse valemis numbriga ja hambaliik ladinakeelse nimetuse algustähega (canini, incisivi, premolares, molares). Ülemiste hammaste arv märgitakse joone peale, alumiste hammaste arv jone alla. Piimahammaste puhul lisatakse väike ’d’. Veise hambavalem: 1) jäävhammastik 2(I 0/4, P 3/3, M 3/3) = 32
mutt. Kõige suurem uruhiirlane on ondatra. Saba on vertikaalselt lapik. Umbes kassisuurune loom, aga koprast väiksem. Kaitsealused liigid – kõik nahkhiired, lendorav, kasetriibik, pähklinäpp, lagrits. Lõikehambad – I Lõikehambad – C Eespurihambad – P Purihambad – M I, C, P vahetuvad. Mingil eluetapil vahetuvad jäävhammastega. M tekivad jäävhammastega (inimestel tarkusehambad). 15 ICPM 0033 Hambavalem -------- 3133 Hülged Poolveelised imetajad – elu on seotud nii vee kui ka maaga. Nad ei ole võimelised vette sünnitama. Kui nad on veest väljas, siis on oht üle kuumeneda. Päris maismaa imetajatest, kes on maismaalt vette siirdunud. Vaalaliste eelasteks peetakse rohusööjaid. Hüljeste eellasteks peetakse kärplasi. Maailmas on 33 liiki hüljeid (nt karushüljes/kõrvukhüljes, vööthüljes. morsk). Hüljestel on kasulikum õhk välja hingata ja mitte veealla seda kaasa võtta.
annaabi.ee 
