Ainevahetus-kõik organismis toimuvad keemilised muutused. Toitained-toidu koostis osad. Toiduained-inimtoit. Kalorsus-toidu energeetiline väärtus. Energiavahetuse kasutegur-vabanev energia, mida organism suudab kasutada. Ensüümid-eriliste omadustega valgud,mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimuminse,ise muutumatuks jäädes. Vitamiinid-orgaaniline ühend,mida inimene vajab elutegevuseks. Seedeelundkond-seeditakse toitu. Kroon-suuõõnde ulatuv hambaosa. Kael-hambaosa Säsi-hambaosa Juur-hambaosa Lõikehambad-jäävhammaste osa. Hingetoru-hingamistee. Söögitoru-seedimiselundkonna osa. Kõrikaas-katab sissepääsu kõrisse,et toit ei satuks hingamisteedesse. Magu-seedekulgla kõige mahukam osa. Kaksteistsõrmiksool-peensoole algus osa. Soolehatt-peensooles olevad väikesed väljasopistised. Sülg-suuõõnde nõrustuv süljenäärmetest vedelik. Amülaas-süljes olev ensüüm. Pepsiin-ensüüm,mis lõhustab valke. Lipaas-ensüüm,mis lõhustab rasvu.
Seedeelundkond läbi inimese kulgev kanal, mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Inimese seedeelundkond on keskmise pikkusega, sest me oleme segatoidulised. Ensüümid valgud, mis kiirendavad kehas toimuvaid keemilisi reaktsioone. 3 ensüümi: *amülaas suus, peensooles süsivesikud *pepsiin maos, peensooles lagundab valke *lipaas maos, peensooles lagundab rasvu Lümf läbipaistev, värvuseta kehavedelik, mis voolab lümfisoontes Hambakroon suuõõnde ulatuv hambaosa 12sõrmiksool -peensoole algusosa nimetus, seal toimub põhiline osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred Soolehatt väike väljasopistis, mis asub peensoole sisepinnal Sülg suuõõnes süljenäärmetest nõristuv limane vedelik, mis muudab toidupala libedaks. Sisaldab ühendeid, mis hävitavad suus baktereid. Alustab ja aitab seedita toitu. Sapp kibeda maitsega rohekaskollane vedelik, mida moodustub pidevalt ja mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks
Ainevahetuse kiirus sõltub kehamassist, vanusest, keha temperatuurist ja toitainete hulgast organismis. 3. Nimeta: · Seedeelundid, kus toimub toidu seedimine: o Suuõõs, magu, peensool · Seedeelundid, kus seedimist ei toimu: o Neel, söögitoru, jämesool, pärak 4. Kirjelda hammaste ehitust! Täiskasvanudl on suus 32 jäävhammast, Need jagunevad lõike-, silma-, ja purihammasteks. Hambad kinnituvad lõualuu sompudesse, suuõõnde ulatuv hambaosa on hambakroon. Väljast katab hammast kõva kiht hambaemail, mis kaitseb nii kulumise kui ka mikroobide eest. Hamba keskosas on õõs närvide ja veresoontega. 5. Miks on vaja toit suus hästi läbi närida? Toit on vaja hästi läbi selleks, et siis seguneb see paremini süljega ning neelamine on kergem. Siis toimub seedimine ka kiiremini. 6. Miks hakkame tundma magusat maitset, kui oleme kaua aega närinud leiba või kartulit?
(luud pehmenevad) Ainevahetuse kiirus sõltub: keha temperatuurist, vanusest, kehamassist ja toitainete hulgast. Organism kontrollib ainevahetuse kulgu mitmel viisil energiavahetuse abil, ainest, ensüümide kaudu. Inimese seedeelundkonna moodustavad: suuõõs ( hammaste ja keelega), söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Piimshambaid on 20. Jäävhambaid 32 jagunevad lõike-, silma-, ja purihammasteks. Hambad kinnituvad juurtega lõualuu sopudesse, suuõõnde ulatuv hambaosa on hambakroon. Väljast katab hammast hambaemail. Hamba keskosas on õõs närvide ja veresoontega. 1. 2.Toit peenestatakse kõigepealt suus. 3.Toit liigub neelu. 4.Neelust liigub toit söögitorusse. 5.Söögitoru juhib toidu makku. 6.Maost liigub peensoolde. 7.Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. 8.Järgi jäänud tahkeks imbunud toiduained eemaldatakse päraku kaudu. Kõhulahtisus tekib siis kui vee tagasiimendumine on häiritud. Kõhukinnisus tekib siis kui söödavas
1)Füüsilise aktiivsuse korral 2)Palavusega 15. Millistel juhtudel võiks neerude kaudu erituva vee kogus suureneda? 1)Kui inimene on palju vedelikke tarbinud 2)Jahedate ilmadega, kui vähem higistatakse 16. Millistes tingimustes vee eritumine naha kaudu suureneb? 1)Füüsilise aktiivsuse korral 2)Palavusega 17. Mõistete tundmisel põhinev lünktekst. Kalorsus- näitab toidu lagunemisel vabanevat energia hulka. Hambakroon- suuõõnde ulatuv hambaosa. Kaksteistsõlmiksool- peensoole algusosa nimetus, seal toimub põhiline osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred. Soolehatt- väike väljasopistis, mis asub peensoole sisepinnal. Sülg- suuõõnes süljenäärmetest nõristuv limane vedelik, mis muudab toidupala libedaks. Sisaldab ühendeid, mis hävitavad suus bakterid. Alustab ja aitab seedida toitu. Lümf- läbipaistev, värvusetu kehavedelik, mis voolab lümfisoontes.
* higistamine; * vee tarbimise hulk 13. Nimeta 2 tegurit, mis muudavad uriini koostist. * tervislik seisund; * toidu tarbimisest 14.Millistel juhtudel võiks neerude kaudu erituva vee kogus väheneda? * füüsilise aktiivsuse korral; * palavusega 15.Millistes tingimustes vee eritumine naha kaudu suureneb? * füüsilise aktiivsuse korral; * palavusega 16.Lünkteksti täitmine (põhineb mõistete tundmisel) Kalorsus- näitab toidu lagunemisel vabanevat energia hulka. Hambakroon- suuõõnde ulatuv hambaosa. Kaksteistsõlmiksool- peensoole algusosa nimetus, seal toimub põhiline osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred. Soolehatt- väike väljasopistis, mis asub peensoole sisepinnal. Sülg- suuõõnes süljenäärmetest nõristuv limane vedelik, mis muudab toidupala libedaks. Sisaldab ühendeid, mis hävitavad suus baktereid. Alustab ja aitab seedita toitu. Sapp- kibeda maitsega rohekaskollane vedelik, mida moodustub pidevalt ja mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks
3)toidu kalorsus- toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus ongi energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. 4)ensüümid-on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. 5)Vitamiinid- on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. 6)toiduained- on aine, mida tarvitatakse toiduks või millest valmistatakse toitu. 7)hambakroon- on suuõõnde ulatuv hambaosa 8)hambaemail- väljast katab hammast kõva kiht on hambaemail, mis kaitseb nii kulumise kui ka mikroobide eest. 9)kaksteistsõrmiksool- toimub põhiline osa seedimisest, siia suubuvad mitmed olulised seedenõred. 10)soolehatt- suurendavad peensoole sisepinda miljonid väikesed väljasopistised soolehatud, mis annavad soolele sametise välimuse. 11)sülg- Sülg on vajalik toidu niisutamiseks, et hõlbustada neelamist, samuti võib see osa võtta mõnede ühendite seedimisest.
hambalaeks (pos.8), jalgadepinnaga ühtivat hamba pinda hambatallaks (pos.7). Hamba peapind (pos.9) on ulatuselt valdav, teoreetilise pinnaga ühtiv hamba külgpinna osa. Hamba siirdepind (pos.10) on külgpinna osa, mis ühendab hamba peapinda jalgadepinnaga. Hammasratta jaotuspind (pos.11) on hammaste elementide ja mõõtmete määramisel aluseks võetav ühistelgne pind (silinderratastel jaotussilinder). Hamba jaotusjalg (pos.12) on hammasratta jaotus- ja jalgadepinna vahel paiknev hambaosa, jaotuspea (pos.13) asub jaotus- ja peadepinna vahel. Jaotushambajoon (pos.14) (jaotusjoon) tekib hamba peapinna (täpsemini nimipinna) ja jaotuspinna lõikamisel. (Hamba nimipind on peapind, millest lähtudes arvestatakse töötlushälbed). Joonisel 21 on näidatud hamba külgpinnad ABB'A' ja CDD'C'. Hamba (kogu)kõrgus h on radiaalne kaugus peade- ja jalgadesilindri vahel, kusjuures h = ha + hf , kus ha - hamba jaotuspea kõrgus, hf - hamba jaotusjala kõrgus.
annaabi.ee 
