Loomiseks piisas viiest ühe eriala meistrist. Mõni meister ei jälginud tsunfti kehtestatuid reegleid või ei teinud tööd korralikult siis ta toodang hävitati. Tsunft ei lasknud liikmetel rikastuda ega laostuda vaid kontrollis kõike väga täpselt. Tsunfti jälgis oldermann. Tsunftil oli antud alal linnas monopoliõigus. Kogu toorainegi muretseti tavaliselt tsunftile korraga. Skraa(tööliste põhikiri) määras õpipoiste ja sellide arvu. Lisaks keelas valmistada halvakvaliteedilist kaupa või varjata kauba puudujääke. Õpipoiss Pidi olema sündinud kristlikust ja ausatest vanematest. Õpipoisiks mindi 7- aastaselt , sest õpiaeg oli üsna pikk. Lihtsamatel erialadel oli 2-3 aastat ja keerukamatel oli 10- 12 aastat. Esimestel aastatel kasutati õpipoissi peamiselt mitmesugustel abitöödel, ameti õppimine algas alles hiljem. Meistril võis olla korraga 2 õpipoissi. Meister ei võtnud poissi, kes vastu ei pidanud oli laisk või ebaaus. Õpipoisil oli
Nii näiteks kuulusid ühte tsunfti maalrid, klaassepad ja tislerid. Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Tsunftide ja rae suhted kujunesid lõplikult välja 15. sajandil, kui raad hakkas ametlikult läbi vaatama ja kinnitama tsunftide põhimäärusi. Tsunfti loomiseks piisas viiest ühe eriala meistrist. Skraa määras õpipoiste ja sellide arvu, keelas valmistada halvakvaliteedilist kaupa või varjata kauba puudujääke. Tsunfti skraa reguleeris käsitööliste elu hommikust õhtuni, selles oli öeldud millal tööd alustada ja millal lõpetada, millal pidada lõunavaheaega. Nendest karmidest reeglitest pidid käsitöölised pidama kinni kogu elu - õpipoisiaastatest kuni surmani. Tsunftid võitlesid nende meistritega, kes ei kuulunud tsunfti. Neid alandati, nende tööd nimetati võltsiks.
Tsunft kaitses oma liikmete huve, kuid normeeris ühtlasi ka nende elu. Tsunftide ja rae suhted kujunesid lõplikult välja 15. sajandil, kui raad hakkas ametlikult läbi vaatama ja kinnitama tsunftide põhimäärusi. Tsunfti juhtis oldermann. Tsunftil oli antud alal linnas monopoliõigus, toorainegi muretseti tavaliselt kogu tsunftile korraga. Tsunfti skraa oli käsitööliste ühingu põhikiri. See määras õpipoiste ja sellide arvu, keelas valmistada halvakvaliteedilist kaupa või varjata kauba puudujääke. Tsunfti skraa reguleeris käsitööliste elu hommikust õhtuni, selles oli öeldud millal tööd alustada ja millal lõpetada, millal pidada lõunavaheaega ja kuidas riietuda. Nendest karmidest reeglitest pidid käsitöölised pidama kinni kogu elu - õpipoisiaastatest kuni surmani. Need kes ei kuulunud tsunfti, neid alandati. nende tööd nimetati võltsiks ja nad kihutati linnast minema. Seega hoolitseti selle eest, et
kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Tsunftide ja rae suhted kujunesid lõplikult välja 15. sajandil, kui raad hakkas ametlikult läbi vaatama ja kinnitama tsunftide põhimäärusi. Tsunfti loomiseks piisas viiest ühe eriala meistrist. Tsunftil oli antud alal linnas monopoliõigus, toorainegi muretseti tavaliselt kogu tsunftile korraga. Skraa määras õpipoiste ja sellide arvu, keelas valmistada halvakvaliteedilist kaupa või varjata kauba puudujääke. Tsunfti skraa reguleeris käsitööliste elu hommikust õhtuni, selles oli öeldud millal tööd alustada ja millal lõpetada, millal pidada lõunavaheaega. Nendest karmidest reeglitest pidid käsitöölised pidama kinni kogu elu - õpipoisiaastatest kuni surmani. Tsunftid võitlesid nende meistritega, kes ei kuulunud tsunfti. Neid alandati, nende tööd nimetati võltsiks. Teha
kaltsiumkloriidiga, Samblikke hoitakse paberist ümbrikes bõi karpides. Vetikaid säilitatakse kuivatatult karpides või herbaniseeritult. Vilju, seemneid hoitakse kas karpides, paberümbrikes või plastkottides. Säilimise kohapealt on väga oluline paberi kvaliteet, millele taimed monteeritakse. Varased heraabriumid (17-19. Saj 1. Pool), mis on monteeritud kaltsupaberist lehtedele, on väga hea kvaliteediga.Hilisemate herbaariumite jaoks on kasutatud halvakvaliteedilist paberit, mis muutub ajaga happeliseks, hapraks. Paberi PH peaks olema 7-8. Sildid peavad olema arhiivisäilituspaberist. Osa kleeplinte võib kiiresti lagundada taimi ja alusmaterjali. Loomsed liimid kaotavad vananedes oma liimivad omadused ja muutuvad jäikadeks. Sageli kasutatavad herbaariumid kipuvad mehaaniliselt lagunema. Biokahjustustest on levinumad putukad, hallitusseened. Isektisiitididega töödeldud kogudest eralduvad aurud on peamiseks õhusaaste allikaks hoidlas
vahetu." (Vilep 2007a). Intervjuus ajakirjandusele on Vilep öelnud järgmist: ,,Lastele kirjutades tuleb olla aus ja siiras. Sa ei saa valetada oma sisemisele minale, lapsele oma hinges" (Koppel 2004: 4). 23 2.5. Heiki Vilepi raamatute illustratsioonid Heiki Vilepi debüütkogu ,,Tere!" 2002. aastal oli nagu värvilaik keset eesti lastekirjanduse algupärandite suuremalt jaolt mustvalget ja halvakvaliteedilist maailma. Heiki Vilepi debüütkogu läbilöögis mängib erakordselt suurt rolli illustraator, koomiksikunstnik Moritz, kodanikunimega Ott Vallik, kellele see oli esimene raamat illustreerida. Alahindamata Vilepi luuletusi pean just Moritza illustratsioone põhjuseks, miks esimesed 300 eksemplari ,,Tere!" raamatut nii väike oli algne tiraaz, sest rohkemaks Kultuurkapitali antud toetussummast ei jätkunud kiiresti läbi müüdi. See andis autorile edasiseks tegutsemiseks julgust
annaabi.ee 
