neid teeb ei anna ta iseendale aru...ja siis kui ta lõpuks niiöelda ärkab, siis ei tea ta kuidas ta sinnakohta sattunud on.Teisel juhul haarab teda viha, raev, hirmutavad hallutsinatsioonid, muutub väga rahutuks ja yrotab ennast kaitsta olematute asjade eest. Hämarolek võib kesta mõne minuti kuni mitme päevani. Hallutsinatoorse seisundi syndroom Rohkearvulised eredad kuulmishallutsinatsioonid, mis enamasti ebameeldiva sisuga, kusjuures teadvus ei ole tuhmunud. Kuuleb hääli ning astub nendega kontakti. Haiguse kulg on pikaajaline. Haiged harjuvad hallutsinatsioonidega, saavad aru et need on haiguslikud kuulmise häired; mõnikord on suutelised tööd jätkama. Ägenemisel tuleb paigutada vaimuhaiglasse Paranoilis-hallutsinatoorne sündroom
See viis, kuidas piim sulle siis maitseb, on teine, maitsmise kvaal ja kuidas see kõlab, kui sa seda neelad, on kuulmise kvaal. Need erinevad "teadvusliku kogemuse omadused" on kvaalide peamisteks näi- deteks. Näib, nagu ei saaks sa midagi lähemalt tunnetada kui oma kvaale; olgu terve universum mingi suur illusioon, mingi Descartes'i kurja deemoni ettekujutus, see ettekujutus (sinu jaoks) on ikkagi tehtud sinu hallutsinatoorse kogemuse kvaalidest. Descartes väitis, et kahtleb kõiges, milles saab kahelda, kuid ta ei kahelnud kunagi, et tema teadvuslikel kogemustel on kvaalid, omadused, mille kaudu ta neid tunnetab või tajub. Tegusõna "kvainima" on veelgi esoteerilisem. Ta pärineb Filosoofilisest leksikonist (Dennett 1978c, 8. väljaanne 1987), eponüümide satiirilisest sõnastikust: "kvainima", verb. Millegi reaalse ja oluli- se olemasoluga tähtsust resoluutselt eitama"
vooludega. Moevärvid olid samad mis popkunstiski lilla, oranz, punane, kollane, roosa. Värvid on küllastunud ja ühtlaselt siledale alusele kantud, nii et nad mõjuvad tehniliselt. BRIDGET RILEY (s. 1931) Riley sai innustust itaalia futuristidelt ja jõudis oma kuulsusttoonud laadini 60-ndate aastate alguses. Riley hinnatumad tööd on must-valged, neis on palju väikesi elemente, mis subtiilselt, aga täpselt seeriateks korrastuvad. Nad tekitavad hallutsinatoorse liikumise tunde või teevad stabiilse vaatamise võimatuks. RICHARD ANUSZKIEWICZ (s.1930) Ameerika kunstnik, kes põhiliselt joonte kombineerimisega on saavutanud pimestavaid efekte. Kuigi op-kunst sai nime ja kuulsuse USA-s, oli seal vähem järjekindlaid op-kunstnikke kui Euroopas. Osalt seetõttu ei olnud termin ,,op-kunst" kõigile, eriti eurooplastele vastuvõetav. Ka Vasarely vältis seda ja eelistas mõistet ,,KINETISM", mis viitab liikumisele. Et op-kunsti
teatud loodusnähtused, vaieldakse vastu, kasutades argumendina seda, kuidas kõnelevad ebausklikud inimesed. Eliminatiivmaterialistide järgi seostab samasusväide sama asja aegunud ja areneva seletuse. Need kaks seletust ei pea olema vastastikku tõlgitavad, ka ei tähenda see, et kõik x-le omistatud omadused oleksid omistatavad ka y-le. Lause “Aistingud on ajuprotsessid” sarnaneb lausega “Seestumus deemonitest on hallutsinatoorse psühhoosi vorm”. Üks seletus vahetab välja teise. Neuroteaduste arenedes toimub mõisteline revolutsioon, mille lõpptulemusena elimineeritakse mentaalsed terminid. Uskumuste, soovide ja aistingute saatus on eliminatiivmaterialismi järgi analoogne flogistoni ja deemonite saatusega. Tuleb aeg, mil me enam lihtsalt ei vaja selliseid hüpoteese. Vaim ja keel/teooria. Sellisele eliminatiivmaterialismile on vastu vaieldud, lähtudes arusaamast, et
vooludega. Moevärvid olid samad mis popkunstiski lilla, oranz, punane, kollane, roosa. Värvid on küllastunud ja ühtlaselt siledale alusele kantud, nii et nad mõjuvad tehniliselt. BRIDGET RILEY (s. 1931) Riley sai innustust itaalia futuristidelt ja jõudis oma kuulsusttoonud laadini 60-ndate aastate alguses. Riley hinnatumad tööd on must-valged, neis on palju väikesi elemente, mis subtiilselt, aga täpselt seeriateks korrastuvad. Nad tekitavad hallutsinatoorse liikumise tunde või teevad stabiilse vaatamise võimatuks. RICHARD ANUSZKIEWICZ (s.1930) Ameerika kunstnik, kes põhiliselt joonte kombineerimisega on saavutanud pimestavaid efekte. Op-kunstnike hulka kuulub veel palju kunstnikke, neist tuntumad on FRANCOIS MORELLET (s. 1926), KARL GERSTNER (s. 1930), MAURITS CORNELIS ESCHER (1898-1972) jpt. Kuigi op-kunst sai nime ja kuulsuse USA-s, oli seal vähem järjekindlaid op-kunstnikke kui Euroopas
vooludega. Moevärvid olid samad mis popkunstiski lilla, oranz, punane, kollane, roosa. Värvid on küllastunud ja ühtlaselt siledale alusele kantud, nii et nad mõjuvad tehniliselt. BRIDGET RILEY (s. 1931) Riley sai innustust itaalia futuristidelt ja jõudis oma kuulsusttoonud laadini 60-ndate aastate alguses. Riley hinnatumad tööd on must-valged, neis on palju väikesi elemente, mis subtiilselt, aga täpselt seeriateks korrastuvad. Nad tekitavad hallutsinatoorse liikumise tunde või teevad stabiilse vaatamise võimatuks. RICHARD ANUSZKIEWICZ (s.1930) Ameerika kunstnik, kes põhiliselt joonte kombineerimisega on saavutanud pimestavaid efekte. Op-kunstnike hulka kuulub veel palju kunstnikke, neist tuntumad on FRANCOIS MORELLET (s. 1926), KARL GERSTNER (s. 1930), MAURITS CORNELIS ESCHER (1898-1972) jpt. Kuigi op-kunst sai nime ja kuulsuse USA-s, oli seal vähem järjekindlaid op-kunstnikke kui Euroopas
annaabi.ee 
