servasid kärpida. Kujutise reguleerimine Kujutise reguleerimine (Image control) pildi vormindamise dialoogiakna Picture vahelehe alumises osas pakub võimalusi pildi värvusinfo (Color), heleduse (Brightness) ja kontrasti (Contrast) seadmiseks. Valik Color võimaldab valida: · Automatic pilti näidatakse selliste värvidega nagu ta originaalis on. · Grayscale pilti näidatakse halltoonides ehk mustvalge fotona. · Black & white pilti näidatakse kahevärvilisena musta ja valgega. 6 · Washout pilti näidatakse kahvatute värvidega. Vahelehe all paremas nurgas on nupp Reset, mis lähtestab sellel vahelehel tehtud valikud ehk taastab algseisu. Pildi tööriistareal saab värve seada valikust, mis avaneb vastaval Color nupul klõpsates. Heleduse ja kontrasti muutmiseks on pildi tööriistaribal vastavalt
terasid. ( Kaljund 2010) Murrang tuli mõned aastad hiljem, kui Kodak ja Agfa hakkasid tootma mitmekihilist värvifilmi, kus värve jäädvustati subtraktiivse meetodiga. Sellised värvifilmid on müügil tänapäevani. ( Kaljund 2010) Kaasaegne digitaalfotograafia ei erine oma olemuselt kuigi palju sajandivanusest värvipildistamine toimub ka tänapäeval enamasti läbi kolmevärvilise niinimetatud Bayeri filtri, nii et iga kujutis jäädvustatakse tegelikult kolme halltoonides pildina. Fotode esitamisel ekraanil aga segatakse need kanalid taas kokku. Paberile trükkides (ajaleht, raamat, printer) läbib värvipilt seejuures veel ühe teisendusfaasi, kus kolme kanaliga RGB-kujutisest (red, green, blue) saab nelja kanaliga CMYK (cyan, magenta, yellow, black) värvipilt. ( Kaljund 2010) Eriefektid Need illusioonid, mida kasutatakse filmides või televisioonis, et näidata välja mõeldud asju, kutsutakse eriefektideks
erinevaid pilte ning kogupilt omandab sügavuse. Paraku on praeguse seisuga sellise ekraani jälgimine väga väsitav ning vaatekauguse muutmine halvendab ka pildi kvaliteeti, kuid tegemist on siiski alles prototüübiga ja sellele tehnoloogiale saab kindlasti ennutada suurt 9 tulevikku. Philipsil on ka 2D-plus-Depth tehnoloogia, mille puhul lisatakse sügavuse andmiseks sama pildi versioon halltoonides. Mööda ei saa minna 3D efektist ka telerites. 2009. aastast hakati eetrisse laskma 3D-saateid. Samal aastal alles räägiti konverentsidel 3D telerite jõudmisest kodudesse, kuid nüüdseks on see juba vägagi levinud. Kõige enam kasutatakse aktiivselt sulguvaid LCD prille. Aastast 2010 hakati visuaalefekti rakendama ka videomängudele. Kahtlemata võimsaim 3D film on senini olnud „Avatar“. Selle taga on filmimees James
Kui inimesel ilmneb ajukahjustus, siis kahjustuvad ainult mingisugused kindlad teadvustatud nägemise aspektid. Näiteks kui inimene ei suuda enam ( 17 teadvustatult ) näha kehade värvusi, siis on kahjustada saanud ainult mingisugune kindel piirkond ajus. Kui aga kahjustada saab mingi kindel ajukeskus ainult ühes ajupoolkeras, siis kahjustus piirdub ka ainult ühe nägemisvälja poolega. Näiteks võib inimene näha ühelpool kõike ainult halltoonides, kuid teiselpool näeb ta kõike ainult värvilistes toonides. Kui aga inimesel on kahjustada saanud teine aju piirkond, siis inimene ei teadvusta enam kehade liikumisi. Näiteks tassi sisse tee valamise korral ei näe inimene liikumist. See tähendab seda, et ühel hetkel on tass tühi ja siis mõnel järgmisel hetkel on tass juba täis. Sellisel puhul ei teadvustata objektide liikumisi, vaid selle asemel lihtsalt kehasid ennast. Sellisele juhule on olemas ka vastupidine olukord. Inimene
olevas nägemisvälja osas. Kui inimesel ilmneb ajukahjustus, siis kahjustuvad ainult mingisugused kindlad teadvustatud nägemise aspektid. Näiteks kui inimene ei suuda enam ( teadvustatult ) näha kehade värvusi, siis on kahjustada saanud ainult mingisugune kindel piirkond ajus. Kui aga kahjustada saab mingi kindel ajukeskus ainult ühes ajupoolkeras, siis kahjustus piirdub ka ainult ühe nägemisvälja poolega. Näiteks võib inimene näha ühelpool kõike ainult halltoonides, kuid teiselpool näeb ta kõike ainult värvilistes toonides. Kui aga inimesel on kahjustada saanud teine aju piirkond, siis inimene ei teadvusta enam kehade liikumisi. Näiteks tassi sisse tee valamise korral ei näe inimene liikumist. See tähendab seda, et ühel hetkel on tass tühi ja siis mõnel järgmisel hetkel on tass juba täis. Sellisel puhul ei teadvustata objektide liikumisi, vaid selle asemel lihtsalt kehasid ennast. Sellisele juhule on olemas ka vastupidine olukord
sellises ajupiirkonnas olevas nägemisvälja osas. Kui inimesel ilmneb ajukahjustus, siis kahjustuvad ainult mingisugused kindlad teadvustatud nägemise aspektid. Näiteks kui inimene ei suuda enam ( teadvustatult ) näha kehade värvusi, siis on kahjustada saanud ainult mingisugune kindel piirkond ajus. Kui aga kahjustada saab mingi kindel ajukeskus ainult ühes ajupoolkeras, siis kahjustus piirdub ka ainult ühe nägemisvälja poolega. Näiteks võib inimene näha ühelpool kõike ainult halltoonides, kuid teiselpool näeb ta kõike ainult värvilistes toonides. Kui aga inimesel on kahjustada saanud teine aju piirkond, siis inimene ei teadvusta enam kehade liikumisi. Näiteks tassi sisse tee valamise korral ei näe inimene liikumist. See tähendab seda, et ühel hetkel on tass tühi ja siis mõnel järgmisel hetkel on tass juba täis. Sellisel puhul ei teadvustata objektide liikumisi, vaid selle asemel lihtsalt kehasid ennast. Sellisele juhule on olemas ka vastupidine olukord. Inimene
annaabi.ee 
