Skanner muundab algdokumendil analoogkujul oleva info punkthaaval digitaalseteks impulssideks, mida arvuti on suuteline töötlema. Seega on analoogandmeteks algdokumendi kõik pildipunktid, millel teoreetiliselt võib olla lõpmata suur arv värvi- ja ka halltoonastmeid ning punktisuurusi. Skanneri optika ja elektroonika suudab nendest punktidest ainult piiratud arvu muundada digitaalkujule. Need on teatavatele kindlatele punktisuurustele, värvuste-, halltoon- ja heledusväärtustele defineeritud väärtused. Pärast tuvastus - ja tõlgendamisprotsessi OCR- programmi abil on teksti võimalik kasutada tekstiblokina või dokumendina ja seda saab suvalisel viisil edasi töödelda 3D-skanner 15.05.10 Robert Kasela 10a Cambridge'i ülikooli tarkvaralaborites on valminud programm, mis teeb suvalisest veebikaamerast
3. Monitoride liigitamine värviedastamise omadustel Monitore võib jagada kaheks toetudes nende värviedastamise omadustele: monokroomseteks ja mitmevärvilisteks. 3.1 Monokroomsed kuvarid Monokroom- ehk ühevärvikuvarid saavad oma nime sellest, et musta tausta peal merevaik. Sellised kuvarid jaotuvad siiski veel kaheks: nendeks, kes tekitavad tõesti vaid ühe värvi ja nendeks, kes suudavad seda ühte värvi varieerida erinevates toonides (valge värvi puhul nimetatakse taolist kuvarit halltoon-kuvariks). Monokroomkuvarid koosnevad siis ainult ühest katoodtorust ja tavaliselt pole ka pildi kvaliteet suurem asi, sest lahutusvõime jääb väikeseks. Monokroomsed kuvarid kuuluvad pigem juba ajaloo juurde. 3.2 Värvilised kuvarid Mitmevärviliste kuvarite puhul tuleb sisse tuua mõiste RGB inglise keelsetest sõnadest Red, Green ja Blue, mis tähendavad, et monitoris on kolm katoodkiiretoru, mille abil tekitatakse ekraanile värvid. Need värvid saadakse, segades omavahel
4 MONOKROOMSED KUVARID Monokroom- ehk ühevärvikuvarid saavad oma nime sellest, et musta tausta peal kasutatakse ainult ühte värvi. Levinuimateks värvideks on oranz, roheline, valge ja merevaik. Sellised kuvarid jaotuvad siiski veel kaheks: nendeks, kes tekitavad tõesti vaid ühe värvi ja nendeks, kes suudavad seda ühte värvi varieerida erinevates toonides (valge värvi puhul nimetatakse taolist kuvarit halltoon-kuvariks). Monokroomkuvarid koosnevad siis ainult ühest katoodtorust ja tavaliselt pole ka pildi kvaliteet suurem asi, sest lahutusvõime jääb väikeseks. MITMEVÄRVILISED KUVARID Tänapäeval on kõige enam levinud mitmevärvilised kuvarid. Mitmevärviliste kuvarite puhul tuleb sisse tuua mõiste RGB inglise keelsetest sõnadest Red, Green ja Blue, mis tähendavad, et monitoris on kolm katoodkiiretoru, mille abil tekitatakse ekraanile värvid.
tal on ja neelab vastandvärvuse kiiri. Mustvalgete piltide jaoks on põhiliselt neli filtrit- punane, oranz, kollane ja roheline. Kõik need filtrid lisavad pildile erinevaid halltoone. Nt. Kui sa pildistad taevast mis on sinine ja kus on valged pilved, jääb kokkuvõttes pildile ikka valge taevas, kuna toonide intensiivsuse vahe on nii väike. Pilvede esiletoomiseks võib filtrite abil taevale antav halltoon fotol varieeruda valgest kuni mustani. Sinise filtri kasutamine jätab taeva valgeks, tumepunane teeb aga mustaks ning kollased ja oranzid võimaldavad igasuguseid vahepealseid toone. Must-valges fotograafias tekib vajadus ühe või teise värvitooni mõju tagasisurumiseks, mida saab teha erinevate filtrite abiga. Filter annab efekti ainult siis, kui negatiivmaterjal on tundlik kiirte suhtes. Filtreid rakendatakse must-valges fotograafias kolmel eesmärgil: objekti eri värvusega osade
kadunud. Erinevad tüübid on neil ROM, PROM, EPROM, EEPROM, FlashEPROM. Eraldi on sellised mälud kus kasutatakse magnetkihti ehk magnetmälud. Sellised mälud on säilitavad endas informatsiooni ka siis kui toite mäludelt ära kadus, sest tegemist on magnettehnoloogiaga. Enam neid ei kasutata. 22. Erkaanitehnoloogiad Mõisted: Color Display – värviline kuvar Monochrome Display – ühevärviline (taust ja esiplaan) Gray-scale Display – halltoon esitus Pixel (Picture element) – ekraanivälja punkt Resolution – eraldusvõime (pixelit vertikaal x pixelit horisontaal suunas) Horizontal Frequence – Reasagedus (ühe sekundi jooksul kuvatavate pikselite arv – TV 15,625 kHz, kuvar 24 kuni 115kHz). Vertical Refresh Rate- Kaadrisagedus (millise sagedusega joonistatakse üle kogu pilt) Kuvaril peaks olema vähemalt 70-75 Hz (tavaliselt kuvar võimaldab 30 – 160 Hz). Interlaced Display – Poolkaaderkuva
käsitsi töötlema. Skanner muundab algdokumendil analoogkujul oleva info punkthaaval digitaalseteks impulssideks, mida arvuti on suuteline töötlema. Seega on analoogandmeteks algdokumendi kõik pildipunktid, millel teoreetiliselt võib olla lõpmata suur arv värvi- ja ka halltoonastmeid ning punktisuurusi. Skanneri optika ja elektroonika suudab nendest punktidest ainult piiratud arvu muundada digitaalkujule. Needon teatavatele kindlatele punktisuurustele, värvuste-, halltoon- ja heldedusväärtustele defineeritud väärtused. Pärast tuvastus- ja tõlgendamisprotsessi OCR- programmi abil on teksti võimalik kasutada tekstiblokina või dokumendina ja seda sab suvalisel viisil edasi töödelda. Näiteks on võimalik masinloetavaid kartoteegikaarte automaatselt viia andmepanka või ajakirjandusväljaannetest sisseloetud tekste arhiveerida hilisemaks kasutamiseks.
annaabi.ee 
