Austria Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk- Euroopas. Austria piirneb läänest Liechtensteini ja Sveitsiga, lõunast ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjastSaksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa Liitu. Ausrtia lipp austria vapp Austia pindala on 83 858 km² ja rahvaarv 8 402 900 millest 1,5 miljonit elab pealinnas . Riigi keeleks on peamiselt Saksa keel kuid piirkonniti ka sloveeni horvaadi ja ungari keel. Austria pealinn on Viin. Liitriigina on Austria jagatud üheksaks liidumaaks (Bundesländer): 1.Burgenland 2.Kärnten 3.Alam-Austria 4.Ülem-Austria 5.Salzburg 6.Steiermark 7.Tirool 8.Vorarlberg 9.Viin Tuntud inimesed Austriast: A. Schwarzenegger W.A. Mozart Nikola Tesla Adolf Hitler Erwin Schrodinge Marie Antoinette Vaatamisväärsused...
Aastal 2006 tõi turismitööstus sisse enam kui 15 miljardit Eurot, mistõttu turism on tööstuse järel olulisuselt teine väliskapitalist kasu saav Austria majandussegment. Austria on kolmas riik maailmas, mis saab tulu rahvusvahelisest turismist (kasum elaniku kohta) ning populaarsuselt 9. turismisihtkoht maailmas. 6 Vaatamisväärsused Alpide piirkonnas on suurepärane näide kultuurilisest maastikust Hallstatt Dachstein oma suure iluga. Viinis jalutades naudid ilu igal sammul ahhetama võtavad nii pargid kui suurejoonelise arhitektuuriga honed. Schönbrunni loss asub Viinis. See on üks tähtsamaid kultuurimälestisi Austrias ning alates 1860. aastast Viini üks olulisimaid turismiobjekte. 7 Salzburg on kuulus barokkstiilis vanalinna poolest. 1920. aastast alates korraldatakse linnas Salzburgi kultuurifestivali.
Rituaalne käitumine-tseremoonia, pidusöögid. Rituaalid on seotud igapäevaeludega. Rituaalid võib ära tunda korduvate käitumisviisidega. Neli peamist teemat rauaajal: -matused- kõige populaarsem kategooria. Erandiks suurbritaania, kust pole väga matuseid leidnud (muud kehade deponeerimise viisid, kui maa alla panek?). Tavaliselt Euroopas pandi surnu maa alla, kuid kuidas täpsemalt, varieerub üle terve Euroopa. Teatud määral võib öelda, et Hallstatt C ajal oli rohkem põletusmatused ja Hallstatt D ajal laibamatused ja eliidimatused. Põhaja-Euroopas on aga rohkem laibamatus ja kivimatused. Paljudes kohtades Euroopas säilib ikka urnimatus.Matuserituaalide kohta saab parima imnformatsiooni eliidi matustest. Oluliseks tegevuseksolid pidusöömingud ja alkoholi tarbimine. Paljudes kohtades on säilinud nõud-luksusimprot, mida kasutati veini ja muu uimastava tarbimiseks. Matmine on viimane staadium matuserituaalis
· Willendorfi Venus 22 000 24 000 a eKr · Rooma riigi 3 provintsi: Reetia, Noricum, Pannoonia · 1282 a. said hertsogiteks Habsburgid · 1453 hakati Austria valitsejaid nimetama ertshertogiteks · Habsburgide hegemooniavalitsus Euroopas Vaatamisväärsused · Melk Abbey klooster Danube jõgi · Viini Rahvusooper · Hohensalzburg'i loss Salzburg · Hofburgi keisripalee Viin · Altstadt Innsbruckis · Grossglockner alpi tee · Hallstatt · Schönbrunni palee Viin · Admonti klooster barokk stiil · Viini vanalinn · Rathaus loss - Viin · Belvedere palee ja muuseum Viin · Mirabella palee ja aed Salzburg · Salzburgi katedraal · Mauthausen memoriaal Linz · Alter Dom kirik - Linz Suusakeskused · Seefeld, Tirol suusakeskus · St Anton am Arlberg - Tirol · Hintertuxer Gletscher - Tirol · Sölden - Tirol · Mayrhofen - Zillertal - Tirol · Ischgl - Tirol
Uhkeim oli rauast pistoda tema sarkofaagis. Trooja sõjas võideldi pronksrelvadega, rauda veel polnud. Hetiitide riik purunes 1200 e.Kr ja saladus tuleb ilmsiks. Hetiidid ---> Kreeta, Küpros ---> Kreeka, Itaalia ---> 1000 e.Kr Reini ja Doonau ülemjooks Kujunevad uhked rauakultuurid, mis mõjutavad kogu Põhja Euroopat. Kesk Euroopas ( Austrias, Sveitsis, Loode Saksamaal ja Põhja Itaalias) rauakultuurid. Esimene rauaaja kultuur Euroopas Hallstatt (tänapäeva Austrias), levib Austrias, Ida Saksamaal, Sveitsis ja Põhja Prantsusmaal. Oli omaaegne rauatootmise keskus. Soolakaevandustega tegelesid paljud ja 19. sajandil üks insenär haudus sealt lahti kaevama, joonistas kõik luustikud ja panused üles. Saatis ülevaate ühele tolleaegsele akaloouurijale parun von Sakkerile, kes avaldas selle raamatuna. Insener kaevas välja üle 1000 luustiku, koht sai kuulsaks ja andis kultuurile nime
veelgi hiljem. Austraaliasse ja Ameerikasse jõudis raud alles ajaloolisel ajal. Raud oli esimene metall, mis täielikult tõrjus välja kiviriistad. Selle kasutuselevõtt kiirendas muuhulgas käsitöö arengut, aset leidis põhjalik pööre. Aja jooksul kaasnes rauatööga ning selle arenguga käsitööalade spetsialiseerumine ja kujunes välja eriline käsitööliste kiht. Euroopas, peamiselt Kesk-Euroopas, osaliselt Lääne-Euroopas, vähem Põhja-Euroopas, jagatakse rauaaeg kaheks: Hallstatt ja La Téne. Vastav jaotus on kasutusel 1874. aastast, mil see toodi välja Hans Hildebrandi poolt. Ida-Euroopas, Mustast merest põhja pool, oli sküüdi periood 83. sajand eKr ning sarmaadi periood 2. saj eKr4. saj pKr.
XI Esmalt õpiti raudesemeid töötlema ja tootma hetiitide poolt umbes 1500 ekr. Suutsid ise hakata tootma mitmesuguseid raudesemeid ( rauast relvi, tänu millele suutis see riik muutuda suureks ja võimsaks.) Oluline on ka see, et nad suutsid rauatootmist hoida saladuses ja alles u 1200 , kui hetiide riik hävis levis rauatöötlemise saladus mujale. Raud levis kiiresti Kreetale ja Kreekasse 12 saj oli seal juba raud tuntud, sealt edasi Itaaliasse ning hiljem ka kesk-Euroopasse. Hallstatt varane rauaaja kultuur , mis mõjutas olulisel määral kogu põhja poolset Euroopat.. Hallstati kultuur näitab selgelt, mida endaga võis kaasa tuua raua kasutuselevõtt ( üh suurema diferentseerumise). Et oma vara kaitsta rajati linnuseid. Üks tuntumaid on Heuneburgi linnus Lõuna-Saksamaal. Hallstatile järgnes La- Tene kultuur, sai alguse u 500 ekr , kestab kuni ajaarvamise vahetuseni. Alguse sai Sveitsist, kuid levis laialdaselt
rahvaarv, kaubandus muutus intensiivsemaks - kaasnes areng pea igal elualal. Peamiselt Kesk-Euroopas, osaliselt ka Lääne-Euroopas, jagatakse rauaaega kaheks: 40 Hallstatti ja La Tène kultuuriks. Hallstatti kultuur: pronksiaja lõpu ja varase rauaaja kultuur (u 1200500 eKr). Kese lõunapoolses Kesk-Euroopas. Hallstatti kultuur jaotatakse väiksemateks etappideks, selliseid jaotamisviise mitmeid. Paul Reinecke jagas neljaks: AD. Hallstatt A 1200 1000 eKr, B 1000850 eKr, C 850700 eKr ja D 700500 eKr. Halstatt A ja B pronksiaegsed, C varane rauaaeg. Erinevates piirkondades Hallstattil erinevad jaotused. Reinecke eraldas kultuuris ida- ja lääneosa, mida eraldavad Alpid. Hallstatti idapoolne kultuurirühm: Horvaatia, Sloveenia, Lääne-Ungari, Austria, Moraavia, Slovakkia. Kultuuri läänerühm: Põhja-Itaalia, Sveits, Ida-Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa, Bohemia.
annaabi.ee 
