Tänini maetakse inimesed kihelkonna surnuaeda. Vanad kihelkondade piirid taasmärgistati Eesti Rahva Muuseumi algatusel ja selle sajandaks sünnipäevaks. Projekt toimus koostöös Maanteametiga. Sildid on kavandatud nii, et kohalikel teedel liiklevatel inimestel tekiks ettekujutus, kuidas kihelkonnapiir maastikus kulgeb. MULGIMAA Mina valisin Mulgimaa ja selle piirkonna rahvariiete kirjeldamise sellepärast, et mu esivanemad on Hallistest ja Viljandi kihelkonnast pärit. Mulgimaa -Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu kihelkonnad ning mõningane osa Viljandi ja Saarde kihelkondadest. Seal piirkonnas räägiti vanasti ( ka mõningal määral praegu) mulgi murrakut. Isegi Hendriku ,,Liivimaa Kroonikas ,, mainitakse Halliste(Alistekund) kihelkonda. Üsna levinud arvamuse kohaselt hõlmab Mulgimaa tervet Viljandimaad Paistu, Kõpu, Viljandi, Tarvastu, Kolga-
Paistuga muistse Sakala lõunapoolne osa. Sellel ajajärgul toimusid ordurüütlite pealetungid, Mait Metsanurga romaani „Ümera jõel“ põhjal Alistegunde malev purustas rüütlite ja nende liitlaste väed. Peale ordurüütlite vallutusi kuulus Halliste Viljandi komtuurkonna Karksi foogtkonda, olles koos Karksiga üks kihelkond kuni 1504. aastal Wolter v. Plettenberg nimetas esmakordselt Hallistet iseseisva kihelkonnana. Samal ajal ehitati sinna esimene kirik ning Hallistest sai kihelkonna keskus. Halliste kuulus Saksa ordu alla pea 300 aastat, kuni Liivi sõja lõpuni, saades sõja käigus kõvasti kannatada. Sõjatandriks oli Halliste ka 1600. aastatel, Poola-Rootsi sõja alguses, Põhjasõja ajal ning Vene impeeriumi osaks saamise ajal, mil talupoegade ratasarühm mõisnikega arveid õiendasid. Olukord ei paranenud vaid muutus hoopis hullemaks 17. sajandi lõpul, mil näljahäda tõttu jättis oma elu suur osa kihelkonna
Mulgi idamurrakuis (Tarvastu, Helme) leidub rohkel arvul Tartu murdega ühiseid jooni. Arvamus, et Karksi on Mulgi murde keskne murrak, baseerub arvatavasti faktil, et Karksi murraku leidub enim Mulgi murdele iseloomulikke tunnusjooni. Lõunaeestilisi jooni on kõige rohkem Helme idaosas, pisut vähem teistes Helme osades ja tunduvalt vähem Tarvastus ja Karksis. Suurima arvu Mulgi murdele omaseid jooni võib leida Karksist ja selle ümbrusest, samuti Hallistest ja Helme lääneosast. Lõunaeesti murretest on Mulgi murre kõige lähedasem põhjaeesti murretele. Teatud Mulgi murde tunnusjooni võib leida koguni Saaremaalt, samuti Tartu murde lõunagruppidest ja Edela-Eestist. Mulgi murde peajooni Mulgi murdejoonte omapära tuleb esile nii sõnavaras, häälduses kui ka uute sõnatuletusmallide ja morfosünaktiliste kategooriate näol, mis osutab iseseisva arengu pikale eale. Kõige silmapaistvam on Mulgi ainulaadne hääldus. Hääldus
Jakob Hurt). Abiellumise kaudu on Raudsepad seotud Astidega (sh. Karl Ast), sugulu s on ka Zirnaskitega Räpina poolt - seda perekonnanime kandis Nora Raudsepa vanaema Ann. Nora Raudsepa ema Marie (1881 - 1971) neiupõlvenimi oli Jänes, tema ema Anna neiupõlvenimi omakorda Schulzenberg.Üks Anna Schulzenbergi õdedest - Ida - oli kirjanik Arvo Mägi ema. Jänesed on pärit Mulgimaalt, täpne koht teadmata. Schulzenbergid on pärit Hallistest , üks neist, Martin Schulzenberg oli Venemaa esimese duuma saadik Liivimaalt. Elasime alates 1944. aasta sügisest Tartus Ülikooli tänavas, alguses oli meie aadress Ülikooli 19 - 2, hiljem 15 - 2. Ka sellest majast ja naabritest olen kirjutand oma raamatus "Kust tuli öö". Inimeste nimed on muudetud: Leo Pihlapiks olen nimetand Laur P ehapi, kes oli maja endise omaniku proua Pehapi poeg. Elasime kahes toas, köök ja muud kõrvalruumid olid
Jakob Hurt). Abiellumise kaudu on Raudsepad seotud Astidega (sh. Karl Ast), sugulu s on ka Zirnaskitega Räpina poolt - seda perekonnanime kandis Nora Raudsepa vanaema Ann. Nora Raudsepa ema Marie (1881 - 1971) neiupõlvenimi oli Jänes, tema ema Anna neiupõlvenimi omakorda Schulzenberg.Üks Anna Schulzenbergi õdedest - Ida - oli kirjanik Arvo Mägi ema. Jänesed on pärit Mulgimaalt, täpne koht teadmata. Schulzenbergid on pärit Hallistest , üks neist, Martin Schulzenberg oli Venemaa esimese duuma saadik Liivimaalt Jaan Raudsepp oli üks viiest vennast. Tema isa Juhan oli olnd vallakohtunik, vanem vend ja Soodla talu pärija David vallavanem. Jaan õppis Tartu Õpetajate Seminaris ja töötas natuke aega Rõngus õpetajana, pidi siis ateistlike vaadete pärast õpetajaametist loobuma ja hakkas tegelema äriga. Ta alustas raamatukauplusega Valgas, istus revolutsioonilise tegevuse pärast
Jakob Hurt). Abiellumise kaudu on Raudsepad seotud Astidega (sh. Karl Ast), sugulus on ka Zirnaskitega Räpina poolt seda perekonnanime kandis Nora Raudsepa vanaema Ann. Nora Raudsepa ema Marie (1881 1971) neiupõlvenimi oli Jänes, tema ema Anna neiupõlvenimi omakorda Schulzenberg. Üks Anna Schulzenbergi õdedest Ida oli kirjanik Arvo Mägi ema. Jänesed on pärit Mulgimaalt. Schulzenbergid on pärit Hallistest, üks neist, Martin Schulzenberg oli Venemaa esimese duuma saadik Liivimaalt. Jaan Raudsepp oli üks viiest vennast. Tema isa Juhan oli olnud vallakohtunik, vanem vend ja Soodla talu pärija David vallavanem. Jaan õppis Tartu Õpetajate Seminaris ja töötas natuke aega Rõngus õpetajana, pidi siis ateistlike vaadete pärast õpetajaametist loobuma ja hakkas tegelema äriga. Ta alustas raamatukauplusega Valgas, istus
annaabi.ee 
