Pärast pandi linad ligunema erilisse tiiki - linalikku, et kiud kergemini kestast (nn luudest) vabaneksid . linavirr(vurr) luude eraldamiseks käsilinamasin linase niidi ketramine koonlalaud värten e pool keps linavästrik on tavaline asukas ka linnades ja väiksemates asulates. Mujal on ta elukoht rohkemal või vähemal määral seotud veekogudega. Välimuselt kergesti äratuntav - pika sabaga musta-valge-hallikirju lind, kes armastab mööda maad kõndida, ise sabaga vibutades. Linavästrik on üsnagi häälekas lind, tavaliselt kuuleme tema lühikest ühe või kahesilbilist "tsik", "tsisik". Harvem võib kuulda linavästriku laulu, mis sarnaneb veidi suitsupääsukese sidinale. Kas mäletad? · hakk lind; kokkuseotud vilja- või linavihkude paigutamisviis · västrik linavästrik lind · keris sauna- või reheahju osa; piltlik: toit
mida vältida ei saa oma mõtete ees oleme vaikuses alasti. Teine huvitavam teos oli Ilona Räägi "Minu lemmiknäitleja". Pjedestaalile oli pandud must eesriidega kaetud kastike ja kui kardin kõrvale lükata, oli sees peegel. Seda vaadates tuli muidugi meelde Shakespear'i ütlus : ""Kogu maailm on lava ja mehed ning naised näitlejad". Kuigi juba kastikest vaadates oli sisu läbinähtav, meeldis mulle siiski selle töö mõte. Üks silmapaistev pilt oli Silver Vahtre musta-hallikirju geomeetriliste kujundite ja tugevate piirjoontega taies "Ema värvib silmi". Kujutatud oli, nagu nimigi ütleb, ema silmi värvimas. Erksavärvilised kolmnurgad silmade asemel tulid tumedal taustal hästi välja ja mõjusid justkui sädemed. Karin Tammaru oli näitusele pannud aktiseeria "Garderoobi poisid", kus ta oli kujutanud oma meessoost töökaaslasi looduses heinamaal istumas, kiikumas. Seksuaalsed need pildid pole, pigem mõjusid koomiliselt.
Alusmets peaaegu puudub. Alustaimestikus domineerib peamiselt kanarbik, mõnes kohas ligi 50%, kuid esineb ka pohla, mustikat, sinikat, sookailu, kohati leesikat ja mets-hiirehernest. Sambliku kasvukohatüüpi metsad on põuakartlikud ja happelised. Puuliikidest domineerib mänd. Alusmets peaaegu puudub. Alustaimestikus esinevad kanarbik, pohl, leesikas ja ka mustikas. Nõmmemetsa kõige kuivemates paikades ei ole metsa all peaaegu ültse rohelust, liival laiub vaid hallikirju samblikevaip. Enamik samblikest on põdrasamblikud. Nime on nad on saanud sellest, et on põhjapoolsetel aladel tähtsaks toiduks põhjapõdrale ehk porole. Kui sajab vihma imavad samblikud endasse rohkesti vett ja muutuvad pehmeks ning vetruvaks. Kui valitseb pikk vihmata aeg, muutuvad põdrasamblikud krõbekuivaks ja hapraks. Kui neile peale astuda, purunevad nad tükkideks. Kui aga paika tallata pidevalt, hävivad samblikud ja nõmmemänniku all on vaid elutu liivaväli. (http://www
Suguliitelisi tunnuseid pollumajandusloomadel on uuritud upris vahe. Sagedasemaks suguliiteliseks haiguseks veistel jt loomadel on karvkatte osaline voi taielik puudumine, jalgade nn. valjavaanatud asetus sigadel, kilpkonnavarvus (musta-kollasekirju) kassidel ja autosekssus kanadel. Seoses sellega, et lindudel on homogameetseks sugupooleks isased, avaldub retsessiivne tunnus sagedamini emastel (hemisugootsed), isastel avaldub enamasti dominantne suguliiteline tunnus. Hallikirju varvus kanadel on pohjustatud dominantsest geenist (B) ja see geen asub Z-kromosoomis. Retsessiivse geeni alleel (b) homosugootses olekus pohjustab sulestiku punaka varvuse. Kui on ristatud hallikirjuid plimutroki kanu (B) punakate roodailendi tougu kukkedega (bb), saadakse F1-s koik hallikirjud e viirikud kuked ja punakad kanad. Kukkedel (tibudel) on pea peal valge laik, kanatibudel aga see puudub. See asjaolu lubab koorumisel kohe kukktibud kanatibudest eraldada. Nimetatud toud nimetati
Suguliitelisi tunnuseid põllumajandusloomadel on uuritud üpris vähe. Sagedasemaks suguliiteliseks haiguseks veistel jt loomadel on karvkatte osaline või täielik puudumine, jalgade nn. väljaväänatud asetus sigadel, kilpkonnavärvus (musta-kollasekirju) kassidel ja autosekssus kanadel. Seoses sellega, et lindudel on homogameetseks sugupooleks isased, avaldub retsessiivne tunnus sagedamini emastel (hemisügootsed), isastel avaldub enamasti dominantne suguliiteline tunnus. Hallikirju värvus kanadel on põhjustatud dominantsest geenist (B) ja see geen asub Z-kromosoomis. Retsessiivse geeni alleel (b) homosügootses olekus põhjustab sulestiku punaka värvuse. Kui on ristatud hallikirjuid plimutroki kanu (B) punakate roodailendi tõugu kukkedega (bb), saadakse F1-s kõik hallikirjud e viirikud kuked ja punakad kanad. Kukkedel (tibudel) on pea peal valge laik, kanatibudel aga see puudub. See asjaolu lubab koorumisel kohe kukktibud kanatibudest eraldada
Eestis ligi tuhat liiki paljude sugukondadega. Sugukond surulased Sphingidae. Suurim suru Eestis on sirelisuru Sphinx ligustri. Sugukond karuslased Arctidae. Neile on iseloomulikud väga karvased röövikud. Rahva seas on tuntud röövik ,,päevakoer", kes ka päeval ringi roomab ja sellega silma torkab. Temast saab kunagi aga ilus liblikas harilik päevakoer Arctia caja. Sugukond öölased Noctuidae on üks liigirikkaim Eestis. Liblikad on enamasti hästi ära tuntavad oma jässaka ja hallikirju tiivamustri järele. Mõned neist on aga ka värvikirevamad nagu näiteks keldriöölane Scoliopteryx libatrix ja sinine paelöölane Catocala fraxini. Sugukond vaksiklased Geometridae on liikide arvu järgi teine sugukond. Vaksiklased on laiemate ja kirjumate tiibadega kui öölased ning nende röövikutel on säilinud ainult kaks viimast ebajala paari. Sellepärast peavad nad liikumisel tõstma tagakeha järele liiguvad nn ,,vaksates". Siit ka nimi ,,vaksiklased"
Nukkub kevadel, noormardikad väljuvad juunis. Põlvkond on üheaastane. Tõrjeks puudub otsene vajadus, sest osa kuusesikke hävitatakse kooreüraskitest asustatud puudega koos. Sügavale puitu ulatuvad ka puidusikkude (Monochamus sp.), tüvesiku (Spondylis buprestoides), kännusikkude (Archopalus sp.) jt. tõugukäigud. Asustavad nad enamasti ülestöötatud metsamaterjale, millised on seisma jäänud. Üks tuntumaid siklasi on hallikirju kehaga ja väga pikkade tundlatega harilik käätsusikk (Acanthocinus aedilis) kes kätte võttes teeb kääksuvat häält. Ta toimetab enamasti okaspuumaterjalil ja -kändudel. Tõugud elavad puude koore all, kuid nukkumiseks kaevandavad käike ka puitu. Erilisi tõrjemeetmeid pole vaja. Puiduvaablased (Siricidae) kuuluvad kiletiivaliste seltsi. Eestis on neid teada 8 liiki. Olenevalt liigist, kaevandavad nende vastsed kas lehtpuude või okaspuude puidus. Enamasti asustavad