Isaslindude keskmine kaal on kirjanduse andmeil 420 g ja emaslindudel 600 g. Vanalindudel on kaks värvusevarianti: pruun ja hall. Mingil määral on see seotud geograafilise elukohaga. Hallide isendite ülapool on üldiselt hall, ookrivärvi märgistega. Õla sulgede ja suurte tiivakattesulgede välislabadel on suured valged laigud. Hoosuled on hallikaspruunid, heleda põhimustri ja ookerja varjundiga. Tüürsuled on hallid ookrivärvi vöötide ja peente tumedate hallikaspruunide tähnidega. Keha alapool on valkjas tumedama prunikashalli vöötidest ja triipudest koosneva mustriga. See on maskeerimisvärvus, mis peab meenutama puukoort. Kodukakk elab Eestis aastaringselt. Kodukakk on arvukam mandri-Eesti lääneosas ja saartel. Eesti idapoolses osas on liigi levik veidi hajutatum ja mosaiiksem. Erakordselt karmid talved võivad lindudele saada saatuslikuks. Kodukakk on väga pesapaigatruu lind. On teada parke, kus linnud on ühtejärgi elutsenud üle kolmekümne aasta
Ingver Esimene Aasiast pärit maitsetaim mis transporditi Ameerikasse. Nüüdisajal tuntud ka kui kultuurtaim. Vürtsiks kasutatakse risoomi. Valge ingver on pestud, kooritud ja seejärel päikese käes kuivatatud risoom. Must ingver on tugevama lõhna ja kõrvetavama maitsega kui valge ingver. Kaneel Vürtsina kasutatakse kaneelipuu koort. Hiina kaneel e. Kassia. Valmis kaneel on kergelt kumer, sisepind veidi krobeline, punakaspruun hallikaspruunide laikudega, 2cm paksune. Maitse magus, nõrgalt kõrvetav. Kaneel Pruun kaneel on pärit Edela- Indiast. Värvus- ebaühtlane pruun. Paksus- kolm või enam millimeetrit. Kibeda maitse ja vähem aromaatsem kui Hiina kaneel. Vürtskaneel ehk kinnamon on pärit Maluku saartelt. Välispind valkjasbeez, sisepind kollakaspunane. Lõhn on teravalt vürtsikas, maitse vürtsikas ning kõrvetav. Kardemon Pärit Indiast. Kuulub ingveriliste sugukonda.
Päeval seisab puhketundidel sageli mätta varju peitunult, pea õlgade vahel. Toitumise ajal on tikutaja väga elav (jookseb, haarab putukaid). Pesa ja munad. Pesa asukoht Pesapaiga valikul on tikutaja vähenõudlik. Talle sobivad mitut tüüpi sood ja niisked niidud, sageli metsaharvudki. Pesa asub enamasti mõnel mättal, see on kuivade rohukõrtega vooderdatud lame süvend. Täiskurnas on neli muna, mõnikord kolm või viis. Munad on pirnikujulised, oliivrohelised või helepruunid hallikaspruunide laikudega. Toitumine Tikutaja toitub ussidest, nälkjatest, kahetiivalistest, mardikatest ja nende vastsetest, mõnikord nokib ka taimeseemneid. Veel olulist Monogaamne, kevadel moodustuvad paarid, ent isalind ei võta ei pesa rajamisest ega munade haudumisest osa. Nende toimetustega tegeleb emalind. Vaenlased Tikutaja vaenlasteks on kõik kullilised, samuti kärp. Tikutaja on jahilind, keda kütitakse tunduvalt vähem, kui varasematel aastatel. Jaht on lubatud 21. augustist oktoobri lõpuni.
Röövlinnu liigid Kassikakk (Bubo bubo) Kassikakk on meie suurim kakuline, kelle keha üldpikkus on umbes 67 cm. Ta on suur kehakas lind, kes on looduskaitse all. Tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun, kuna ta sulgedel vahelduvad pruunid, kollased ja valged vöödid. Kassikaku ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks on kurgualune ja keha üldtoonist tumedamad on pealagi ja selg, kuna seal domineerib pruun. Ta suured punased silmad on ümbritsetud hallikaspruunide sulgedega, mille alt paistab välja tugev ja kõver must nokk. Kassikaku pealael on kaks suletutti, mis jätavad kõrvade mulje ja mida nimetatakse suliskõrvadeks. Kui kassikakk istub, siis paistavad ta konksjad mustad küüned välja. Hämarikus ja öötundidel on kassikakk aktiivne. Temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad ja imetajad, kuna kassikakk on võimas kiskja. Kassikakk toitub mitmesugustest närilistest, kärplastest, jänestest ja väiksematest rebastest
kõik lunnud. Kassikaku eest võivad end muretult tunda ehk vaid meri- ja kaljukotkas, ka suur-konnakotkas. Aga näiteks kalakotkas peab juba tema eest taanduma. Kassikakk on looduskaitse all. 9Kodukakk Kodukakk on suuruselt ronga ja varese vahepealne. Tema värvuses esinevad valged, pruunid ja kollased toonid. Kuna need on enamasti kogu keha ulatuses ühtlaselt esindatud, loob see kakust natuke rääbaka pruunikaskollase linnu mulje. Kodukaku silmad on tumedad ja vaatavad välja hallikaspruunide sulgede vahelt. Kaku saba on alt heledam, pealt tumedam ja oma ulatuselt on umbes kolmandiku kere pikkune. Kaku nokk on kollane ja küüned kollakasmustad. Kodukakk on meil kõige sagedamini kohatav kakuline ja seda mitmel põhjusel. Esiteks ei ole ta suurte metsamassiivide lind, ta asustab eelkõige kultuurmaastiku parke ja põldudevahelisi segatüüpi metsatukkasid. Teiseks eelistab kakk neid puid, kus on palju õõnsusi. Eestis on palju
sugukonda kuuluvate kaneelipuude koort. (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) Hiina kaneel e. kassia pärineb Lõuna- Hiinast. Kasvatatakse Hiinas, Kampucheas, Laoses ja Indoneesias. Koort lõigatakse selle kaneelipuu tüvelt üks kord 8-10 aasta tagant paari sentimeetri laiuste ja 10-15cm pikkuste ribadena. Kuivatatakse varjus. Valmis kassia kujutab endast kergelt kumeraid kooretükikesi, mille sisepind on veidi krobeline, punakaspruun, hallikaspruunide laikudega; välispind on siledam ja kaneelpruun. Hiina kaneel on 2mm paksune või paksem, aromaatne, magusavõitu, nõrgalt kõrvetava, tseiloni kaneelist märksa teravama maitsega, kootava toimega. (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) Malabari e. pruun kaneel pärineb Edela-Indiast. Kasvatatakse Indias ja Birmas. Pruun kaneel on robustsema välimusega kui hiina kaneel - kolm või enam millimeetrit paks ja ebaühtlase tumepruuni värvusega
Eestis elavad kakud Kodukakk Kodukakk on suuruselt ronga ja varese vahepealne. Tema värvuses esinevad valged, pruunid ja kollased toonid. Kuna need on enamasti kogu keha ulatuses ühtlaselt esindatud, loob see kakust natuke rääbaka pruunikaskollase linnu mulje. Eespool domineerivad valged ja pruunid toonid, mistõttu see pool on "puhtam" kui ülejäänud. Kodukaku silmad on tumedad ja vaatavad välja hallikaspruunide sulgede vahelt. Kaku saba on alt heledam, pealt tumedam ja oma ulatuselt on umbes kolmandiku kere pikkune. Kaku nokk on kollane ja küüned kollakasmustad. Kodukakk on meil kõige sagedamini kohatav kakuline ja seda mitmel põhjusel. Esiteks ei ole ta suurte metsamassiivide lind, ta asustab eelkõige kultuurmaastiku parke ja põldudevahelisi segatüüpi metsatukkasid. Ka inimene käib neis paigus sagedamini. Teiseks eelistab kakk neid puid, kus on palju õõnsusi. Eestis
Muuda esimene lõik sõrendatud tekstiks Koosta tiitelleht Koosta uuele lehele sisukord Linnud Kodukakk Kodukakk on suuruselt ronga ja varese vahepealne. Tema värvuses esinevad valged, pruunid ja kollased toonid. Kuna need on enamasti kogu keha ulatuses ühtlaselt esindatud, loob see kakust natuke rääbaka pruunikaskollase linnu mulje. Eespool domineerivad valged ja pruunid toonid, mistõttu see pool on "puhtam" kui ülejäänud. Kodukaku silmad on tumedad ja vaatavad välja hallikaspruunide sulgede vahelt. Kaku saba on alt heledam, pealt tumedam ja oma ulatuselt on umbes kolmandiku kere pikkune. Kaku nokk on kollane ja küüned kollakasmustad. Kodukakk on meil kõige sagedamini kohatav kakuline ja seda mitmel põhjusel. Esiteks ei ole ta suurte metsamassiivide lind, ta asustab eelkõige kultuurmaastiku parke ja põldudevahelisi segatüüpi metsatukkasid. Ka inimene käib neis paigus sagedamini. Teiseks eelistab kakk neid puid, kus on palju õõnsusi. Eestis on
Täiskurnas on tavaliselt kaks, karva kolm helevalge läikiva koorega muna. 7Kodukakk Strix aluco Kodukakk on suuruselt ronga ja varese vahepealne. Tema värvuses esinevad valged, pruunid ja kollased toonid. Kuna need on enamasti kogu keha ulatuses ühtlaselt esindatud, loob see kakust natuke rääbaka pruunikaskollase linnu mulje. Eespool domineerivad valged ja pruunid toonid, mistõttu see pool on "puhtam" kui ülejäänud. Kodukaku silmad on tumedad ja vaatavad välja hallikaspruunide sulgede vahelt. Kaku saba on alt heledam, pealt tumedam ja oma ulatuselt on umbes kolmandiku kere pikkune. Kaku nokk on kollane ja küüned kollakasmustad. Kodukakk on meil kõige sagedamini kohatav kakuline Elupaik ja -viis Asustab põhiliselt kultuurmaastikku: parke, parkmetsi, segametsi; väldib suuri metsamassiive ja okaspuistuid. Eelistab lehtpuid, kuna nendes on pesa- ja varjepaikadeks enam sobilikke õõnsusi. Segamatult pesitsedes kasutavad kodukakud sama pesapaika aastaid
annaabi.ee 
