Tegi ka lavakujindust ja illustratsioone. Vähesel määral skulptuure ja tegeles keraamikaga. Kas realistlikult või kuidagi moonutatult/stiliseeritult? Moonutatult. Nagu varem mainitud, esindab ta kubismi ja sürrealismi. Millises koloriidis? Millise joonega? Sinine periood- periood iseloomustab sünsust, kurbust. Sinitoonilised maalid. Roosa periood- periood iseloomustab kunstniku rõõmsamaid/paremaid aegu. Roosa- ja oranzitaoliste värvidega. Analüütiline kubism- tumedam, hallikam ja rohekam. Sünteetiline kubism- säravamad ja puhtakmad värvitoonid. Kas ta kujutab rohkem mehi või naisi/lapsi? Naisi. Kuidas on tema (akti)modellid riietatud? On aktimodelle, riided on ühevärvilised ja detailsed või väga värvilised ja mittedetailsed. Millega tevelevad tema tegelased pildil? Palju on näo profiilipilte ja istuvas asendis inimesi. Garcon à la Pipe (1905) Maal on Picasso lillemalisest ajastust. Õlivärvidega maalitud pildil on kasutatud paksult ja
Kui kristallide materjaliks on kaltsiit, siis terade materjaliks on kõige sagedamini fossiilide kodade purunemisel tekkinud detriit ja keemilise tekkega tombud. Lubjakivide põhimass on sagedamini mikrokristalliline. Vastavalt kivististe tüübile eristatakse karplubjakivi, korall-lubjakivi, onkoliitlubjakivi. Erinevalt lubjakivist sisaldab dolokivi ehk dolomiit CaMg(CO3)2 kuni 21,7% MgO, 30% CaO ja 48% CO2. Värvuselt on dolokivi lubjakivist kollakam ja hallikam. Suurem osa dolokivist on tekkinud lubjakivi dolomiidistumisel. Selle protsessi käigus moodustuvad kivimisse poorid ja tühimikud, sest kaltsiumi asendumine magneesiumiga põhjustab kivimi mahu vähenemise. Tühimike moodustumine toimub eelistatult fossiilide väljaleostumisel. Mergel on lubjakivi ja savi vahepealne lüli. Ta sisaldab 25-50% savikat materjali, on hallika, roheka või kirju värvusega. Paekivi üldlevinud tekstuuriline tunnus
..........................................................................................................8 ÜLDISELOOMUSTUS Orava kehamõõtmed on:Tüvepikkus 20…25cm,saba 19…..31cm. Kehamass on 170..400g Orav on oranžikas,pruunikas,kollakas väike loom. Tal on suur saba mis ulatub ta peani ja pikad,taeva poole püsti suured kõrvad.Oraval on teravad küüned millega ta saab hästi puude otsas ronida. Orava karvastiku värvus varieerub ka Eesti ulatuses: Saaremaal on see valdavalt hallikam, mandril punakam. Elab 7 aastaseks. Orava ladina keelne nimetus on Sciurus vulgaris L.Rahvas kutsub Oravat “Käbikuningaks” TOITUMINE Oravad söövad männi- ja kuuseseemneid, tammetõrusid, marju, seeni, puukoort ning puumahla.. Suurem osa oravate aktiivsusajast möödubki toitudes, halb ilm võib oravate tegevust tugevasti pärssida, sest nad suudavad ilma toiduta vastu pidada kõigest paar päeva. Sügisel hakkab orav talveks toiduvarusid koguma. Ta matab need salajastesse
Müügil Vandamme nimelised vahukommid mis võivad samuti põhjustada allergiaid ja ka astmat. RASVAD: Rasvad on ainukesed toitained mida meie organism suudab säilitada tagavarana. Rasvad on meie energiaallikad, neid saame rasvasest lihalt, võist, hapukoorest, pähklitest, ka juustust ning vorstis. Kindlasti märkate poeriiulitel et mõni vorst on väga roosa ning teine näeb välja kuivanud ning hallikat tooni. Alati kui ostate vorsti või sinki soovitan eelkõige valida see hallikam sest se võib küll tunduda kuivanud aga see on oluliselt tervislikum, need roosad ning hea väljanägemisega vorstid ning singid sisaldavad palju kahjulike aineid milleks on nt. värvained st. et see vorst/sink on sõna otseses mõttes roosaks värvitud. VALGUD: Valgud on keharakkude ehitusmaterjal ning organismi kaitsja, valgud ei kogune tagavaraks.Valke saame lihast, kalast, munadest, kohupiimast, jogurtist ja teistest piimatoodetest ka hernetest ja ubadest.
Naeriliblikas on Lääne-Euraasia liik, mis on idas levinud Baikali järveni. Eestis on ta tavaline liik ning levinud kõikjal avamaastikul, hõredates metsades, sihtidel ja raiesmikel. Eelmisel suvel oli naeriliblikaid minu kodukohas rohkelt. Tiibade siruulatus 3,9-4,8 cm. Tiivamuster sarnaneb väiksele-kapsaliblikale. Tagatiibade alakülg on kollakas- või valkjashall. Tiivasooned on laialt 14 hallikalt tolmunud. Tema tiivakiri on hallikam kui väiksel-kapsaliblikal. Naeriliblikal on enamasti kolm põlvkonda. Esimesed liblikad hakkavad lendlema aprillis või mai alguses ja viimaseid võib kohata oktoobri kuuni. Kolmas põlvkond on ainult osaline ja vähearvukas. Röövikud on leherohelised. Nad toituvad ristõielistel (jürilillel, sinepil, hanerohul, kuukressil), sealhulgas ka aedviljadel (kapsas, kaalikas, naeris). Nukud talvituvad. Täiskasvanud liblikad imevad nektarit erinevatelt õistaimedelt (korvõielised, ristõielised)
kabjakujulised. Ülakülg konsentriliste elavatel puudel. Mädandab nii lüli kui vagudega punakas või hallikaspruun, hiljem maltspuitu. Nakatumine klassikaline. must lõhestunud ülakülg. Seeneliha on kõva, Jänesevaabik kübar lame, konsooljas, kollakas, hümenofoor seenelihast heledam, suhteliselt õhuke. Ülakülg konsentriliselt poorid ümarad väiksed, kollakas või vaoline, kakaopruun või sellest hallikam, helepruunid. Põhjustab tamme südame vahel ka tumepruun, kattunud paksu tugeva mädanikku. Teises faasis jätkub puidu koorega. Seeneliha on korkjas, pruun. värvimine heledaks. Terve ja mädanenud Vilakeha on mitme aastane. Tema puidu vahel tume joon. Võib tungida tamme hümenofoori pind piaklt valge, torukesed on maltspuitu. Esineb tüve alumises kihilised, poorid väga väikesed. Kirme kolmandikus. Eestis harva
aprillis. Poegi ühes pesakonnas 2-4, pojad sünnihetkel pimedad ja abitud, emapiima saavad 2,5 kuud ning täielikult iseseisvuvad 6-kuuselt. Suguküpseks saavad aastaselt. Probleemid: kahjustavad mesitarusid. Lubatud jahiviisid ja aeg: kastlõksuga, puult või ehitiselt kohe surmava püünisrauaga, samuti varitsus- ja hiilimisjahina ja jahikoeraga 1.nov-28.veeb Kivinugis (Martes foina) Selts: kiskjalised Sugukond: kärplased. Välimus: 1-2kg, 40- 50cm. Värvuselt pisut hallikam kui metsnugis. Rinnalaik on enamasti valge, harva kollakas ja see hargneb esijalgadele. Vastupidiselt metsnugisele on kivinugisel tallaalused talvel karvadeta. Levik: Kesk- ja Lõuna-Euroopas, ka Altais, Hiinas ja Mongoolias. Arvukus Eestis: vähearvukas Toitumine: sama mis metsnugisel.Sigimine; sama mis metsnugisel Probleemid: meeldib närida autode elektijuhtmeid Lubatud jahiviisid ja aeg: kastlõksuga, puult või
huumusained, mis neelavad kõige enam lühilainelist valgust. Hüdrobioloogilistel töödel määratakse looduslike vete läbipaistvus ja värvus. Vee läbipaistvuseks nim sügavust, milles muutub nähtamatuks vette lastud mõnedetsimeetrise läbimööduga valge ketas. Vee värvuse kirjeldamisel hoitakse aga ketas poole läbipaistvuse sügavuses. Olenevalt taeva ja pilvede peegeldumisest veepinnal on merepinna otseselt täheldatav värvus mõnevõrra hallikam nimetatud viisil määratud värvusest. Läbipaistvus isel merevees valistevaid valgustingimusi ainult ligikaudselt. Teostatud mõõtmiste kohaselt tungib läbipaistvuse sügavuseni umbes 16 % vette langevast valgusest. Läänemere vete läbipaistvus ulatub mere avaosades mõneteistkümne meetrini, lahtedes aga on plankton, mitmesugustes suspendeeritud osakeste ja huumusainete olemasolu tõttu teatud perioodidel mõned meetrid ja veeldi vähem. Läbipaistvus
Lindudest aga kanalised, teiste pojad ja linnud. Sööb ka roomajaid ja kalu. Tähtsal kohal on raibe. Talvel elab osaliselt varudest. Jooksuaeg on kesksuvel. Tiine 8-10 kuud , sünnib 2-4 poega (aprill/mai) , imetamine kestab 2 kuud. Põhiliselt öise aktiivsusega. Elab vaid poegade kasvatamise ajal pesas (puuõõnsus, endine orava või röövlinnu pesa). KIVINUGIS (Martes foina) - värvuselt hallikam kui metsnugis. Rinnalaik on valge või kollakas, ulatub ka jalgadele. Meeldib elada hoonete pööningutel. Asulates ja kultuurmaastikel. Vette erinevalt teistest kärplastest hea meelega ei lähe. Õise aktiivsusega. TUHKUR – (Mustela putorius) karvkate tumepruun kuni mustjas. Kõhupool on tumedam kui selg, saba üleni must. Hele nägu tumeda maskiga. Kõrvalesta välisserv on ka valge. Varvaste vahel ujulestad. Eriline hais.
Oravad on suurepäraselt kohastunud eluks puude otsas, nende võimsad tagajalad on varustatud teravate küünistega, mis aitavad neil okstel püsida. Kunagi oli harilik orav püügiloom - tema talvekasukas oli kõrges hinnas. Orav toitub põhiliselt taimsest toidust, kuigi mõningate arvamuste kohaselt on ta linnupesade rüüstaja. Neil süüdistustel on veidi ka tõepõhja all. Orava karvastiku värvus varieerub ka Eesti ulatuses: Saaremaal on see valdavalt hallikam, mandril punakam. Sügisel hakkab orav talveks toiduvarusid koguma. Ta matab need salajastesse peidikutesse 20-30 cm sügavusele mulla alla, varud leiab ta tänu suurepärasele haistmisele. Ta on pidevalt valvel, ronides väledalt mööda puutüvesid või hüpates oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga hea ja ta põgeneb väikseimagi müra puhul. 6. Metssiga (Sus scrofa) Rahvapäraselt on metssiga kutsutud ka nimega kutu.
annaabi.ee 
