kuludest). Kogumisviis sõltub suuresti sellest, mida jäätmetega ette võetakse. Liigitada on mõtet siis, kui osa jäätmeist on võimalik müüa. Siis määrab kogumiskorralduse turg. Eestis kogutakse jäätmeid seni läbisegi, s.o prügina, ning seetõttu tuleb nad paratamatult prügilasse viia. Olmejäätmete kogumiskorraldus oleneb mitmest asjaolust: teenindatavate elamute tüübist (eramud, ridaelamud, korrusmajad), omandi- või haldusvormist (eramajad või ühistud), jäätmete sorteerimisviisist, jäätmekäitluskoha või prügila kaugusest, seadusnõudeist. Jäätmekoguja on jäätmetekitaja (kliendi) ja -käitleja (ümbertöötaja, energiatootja) vahelüli. Kui kogumine laabub, toimib jäätmekäitlus terviksüsteemina. Arenenud maades hõlmab jäätmevedu ka teisistesse toorme väljasortimise, millest oleneb prügilasse jõudva prügi hulk. Tulevikus tuleb jäätmeid pidada ressursiks juba
kuludest). Kogumisviis sõltub suuresti sellest, mida jäätmetega ette võetakse. Liigitada on mõtet siis, kui osa jäätmeist on võimalik müüa. Siis määrab kogumiskorralduse turg. Eestis kogutakse jäätmeid seni läbisegi, s.o prügina, ning seetõttu tuleb nad paratamatult prügilasse viia. Olmejäätmete kogumiskorraldus oleneb mitmest asjaolust: · teenindatavate elamute tüübist (eramud, ridaelamud, korrusmajad), · omandi- või haldusvormist (eramajad või ühistud), · jäätmete sorteerimisviisist, · jäätmekäitluskoha või prügila kaugusest, · seadusnõudeist. Jäätmekoguja on jäätmetekitaja (kliendi) ja -käitleja (ümbertöötaja, energiatootja) vahelüli. Kui kogumine laabub, toimib jäätmekäitlus terviksüsteemina. Arenenud maades hõlmab jäätmevedu ka teisistesse toorme väljasortimise, millest oleneb prügilasse jõudva prügi hulk. Tulevikus tuleb jäätmeid pidada ressursiks juba
jäätmed seoses keemiatööstuse arenemisega. Esimene prügipõletusettevõte rajati Inglismaal 1874 aastal. Aastaks 1912 oli Inglismaal juba 76 põletustehast ja mujal maailmas 17. Eesti prügilate arengut seostatakse: linnastumisega, tootmise koondumisega suurettevõtetesse, keskküttele üleminekuga, loomapidamise keelamisega linnas ja tehismaterjalide kasutuselevõtuga. Jäätmete kogumiskorraldus sõltub: o elamute tüübist o omandi või haldusvormist o jäätmete sortimisviisist o jäätmekäitluskoha või prügila kaugusest o seadusenõuetest Prügiveokorraldus ehk kuidas saavad inimesed oma jäätmeid ära anda: o Kogumiskeskus- koht, kuhu saab tuua mis tahes teisest tooret o kokkuveopunkt- suurkonteinerid, nt kaubanduskeskuste juures, mitmete materjalide jaoks o kokkukandepunkt- elmurajoonides käimisulatuses olevad tavaliselt teisese toorme kontienerid
teiselt poolt suunata tarbijate valikut ja tekitada nõudlus väiksema keskkonnamõjuga kaupade ja teenuste järgi. Jäätmete kogumine ja vedu *Jäätmete kogumine ja vedu on praegu jäätmekäitluse kõige kallim osa (60-80 % kuludest). *Kogumisviis sõltub sellest, mida jäätmetega ette võetakse. *Olmejäätmete kogumiskorraldus oleneb mitmest asjaolust: _ teenindavate elamute tüübist (eramud, ridaelamud, korrusmajad): _ omandi- või haldusvormist (eramajad või ühistud); _ jäätmete sorteerimisviisist; _ jäätmekäitluskoha või prügilakaugusest; _ seadusnõudeist Jäätmete sorteerimine *Jäätmete sorteerimise eesmärk on eelkõige selles, et olmejäätmetest eraldada taaskasutust leidvad jäätmed, mille eest ei pea enam ladestamise hinda maksma. Olmejäätmete sorteerimine *Olmejäätmejäätmeid on võimalik sorteerida kahel viisil:
kasutatakse ka prügikotte, ladus veokorraldus on ülioluline. JÄÄTMEJAAM Jäätmejaam on abinõu liigitisorditud, kasutatavate jäätmete ökonoomseks kogumiseks. Jäätmejaam on kogu jäätmevoo korraldamise tulemus. Olmejäätmete kogumiskorraldus oleneb: _ korraldaja ideest ja motiividest (omavalitsus, veofirma, käitleja, kokkuostja) _ teenindatavate elamute liigist (eramud, ka hajaasustuspiirkonnas, ridaelamud, korrusmajad), _ omandi- või haldusvormist (eramajad või ühistud), _ jäätmete sortimisviisist, _ prügikastide ja konteinerite tüübist ja nende hulgast, _ jäätmekäitluskoha, laadimisjaama või prügila kaugusest, _ veofirma võimalustest ja töökultuuris _ kasutatavate jäätmete kokkuostja nõuetest, _ seadusandluse nõuetest. JÄÄTMED KUI RESSURSS Mõisted: o Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine
saastavaid tootmisprotsesse ning teiselt poolt suunata tarbijate valikut ja tekitada nõudlus väiksema keskkonnamõjuga kaupade ja teenuste järgi. Jäätmete kogumine ja vedu jäätmete kogumine ja vedu on praegu jäätmekäitluse kõige kallim osa (60- 80% kuludesd) Kogumisviis sõltub sellest, mida jäätmetega ette võetakse. Olmejäätmete kogusmiskorraldus oleneb mitmest asjaolust: Teenindavate elamute tüübist (eramud, ridaelamud, korrusmajad). Omandi- või haldusvormist (eramajad või ühistud). Jäätmete sorteerimisviisist. Jäätmekäitluskoha või prügilakaugusest. Seadusnõudeist. Jäätmete sorteerimine, eesmärk on eelkõige selles, et olmejäätmetest eraldada taaskasutust leidvad jäätmed, mille eest ei pea enam ladestamise hinda maksma. Võimalik sorteerida kahel viisil: Olmejäätmed sorteerib firma, kellel on vajalik tehnika ja oskustega tööised selle töö tegemiseks. inimesed sorteerivad oma olmejäätmed kodus, ise.
korraldaja ideest ja motiividest (omavalitsus, veofirma, käitleja, kokkuostja) · Jäätmejaam õues teenindatavate elamute liigist (eramud, ka · Teisaldatav jäätmejaam hajaasustuspiirkonnas, ridaelamud, korrusmajad), omandi- või haldusvormist (eramajad või ühistud), · Paikne jäätmejaam jäätmete sortimisviisist, prügikastide ja konteinerite tüübist ja nende hulgast, · Avalik jäätmejaam jäätmekäitluskoha, laadimisjaama või prügila kaugusest, · Firma jäätmejaam veofirma võimalustest ja töökultuurist
annaabi.ee 
