surnuksviskamine, uus ülestõus Harjumaal, 1344 talv teine sõjakäik Saaremaale. Tagajärg: 1346 Taani müüs valdused ordule. 5. Eesti ala halduslik jaotus pärast Jüriöö ülestõusu. Eestimaa Hertsogkond läks Saksa Ordu alla, Tartu Peapiiskopkond ja Saare- Lääne piiskopkond. 6. Võõrvõimude omavahelised suhted. Võõrvõimud said omavahel üsna hästi läbi, sest tehti lepinguid ja kokkuleppeid erinevate alade ja halduste jaotuseks. Kuigi mõõgavendade ordu ning piiskopi vahelised suhted ei olnud väga head.Piiskop väitis et ordu on maa kaitse kõrgeim juht kuid peab alluma piiskopile.( See viis lõpuks kodusõdadeni) 7. Rahvastik Eestis 14.-16. sajand. Rahvastiku enamiku moodustasid talupojad. Aadlikke, vaimulikke, kaupmehi ja käsitöölisi oli umbes 6-7%. Eestis elas umbes 150000-180000 inimest. 8. Kuidas talurahvas jagunes?
surnuksviskamine, uus ülestõus Harjumaal, 1344 talv teine sõjakäik Saaremaale. Tagajärg: 1346 Taani müüs valdused ordule. 5. Eesti ala halduslik jaotus pärast Jüriöö ülestõusu. Eestimaa Hertsogkond läks Saksa Ordu alla, Tartu Peapiiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond. 6. Võõrvõimude omavahelised suhted. Võõrvõimud said omavahel üsna hästi läbi, sest tehti lepinguid ja kokkuleppeid erinevate alade ja halduste jaotuseks. Kuigi mõõgavendade ordu ning piiskopi vahelised suhted ei olnud väga head.Piiskop väitis et ordu on maa kaitse kõrgeim juht kuid peab alluma piiskopile.( See viis lõpuks kodusõdadeni) 7. Rahvastik Eestis 14.-16. sajand. Rahvastiku enamiku moodustasid talupojad. Aadlikke, vaimulikke, kaupmehi ja käsitöölisi oli umbes 6-7%. Eestis elas umbes 150000- 180000 inimest. 8. Kuidas talurahvas jagunes?
EESTI KOLME KUNINGA VALDUSES. Liivi ordu ja Riia peapiiskopi alistumisel Poolale nõudsid Liivimaa aadlikud nende õiguste puutumatust. Aadlid pidid saaba tagasi nende maavarad ja kinnitati pärisorjus, luteriusk pidi säilima ja kõik ametikohad täidetama sakslastega. Kuna aadlikud on kogu sõdade perioodi ajal näidanud end väheusaldavatena ja poolas tekkis arvamus, et siinne provint tuleks riigiga tihedamalt liita ja poolastada. Poola aeg algas Liivimaale halduste korrastamisega. 1582 kehtestati Liivimaa konstitutsioonid. : kõrgeim ametiisik asehaldur, maa jagati kolme ossa: Tartu, võnnu, pärnu. Igaühe etteossa eluaegne president. 1598 presidentkond - vojevoodkond. need jagusid omakorda staarostkondadeks. Eestis 9 staarostkonda , need ei allunud presidendile. Kohaliku aadli esindusorganiks sai võnnus peetav maapäev.esindajad: 2 poolakat, 2 leedulas 2 sakslast. Sajandi viimastel aastakümnetel üritati maa majandust taastada
moslemite ikke alt. 1095. aastal teele asunud, jõuti 1096.a. kohale alamkihi väed, see-eest need langesid Seldzukkide vägede all. 1096.a. sügisel hakas liikuma elukutseline võitlejate üksus. Vägede eesotsas olid Lorraine'i hertsog Gottfried ja Toulouse'i krahv Raymond. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati 4 haldusüksus: Jeruusalemma Kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik. Värskete halduste kaitsmiseks rajati ka kolm vaimulikku rüütliordud: Templiordu, Johhanniitide e. Hospitaliitide Ordu ning Teutooni e. Saksa Ordu. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati. 1144.aastal kaotati üks suurimad haldusüksusi Edessa riik moslemitele. See ajendas paavsti uue ristisõja algus Ristiusu levitajatel teekond: Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm
III astme riigikogu poolt. Peab andma ametivande. Kohtuniku kohustused: üldkohustus (ametikohustuse täitmine sõltumatult, erapooletult juhindudes seadustest), vaikimiskohustus, nõupidamissaladuse hoidmise kohustus, juhendamiskohustus, enesetäiendamise kohustus Kohtute haldus peab tagama: et oleks võimalik sõltumatult kohut mõista, kohtu tunnistajate piisav väljaõpe, õigusemõistmise kättesaadavus. Kohtuhalduse juhtorganiks: kohtute halduste... koosneb II liikmest, igast astmest kohtunikke, 2 riigikogu liiget, advokatuuri esindaja... Juhtumine käsikäes justiitsministriga. Nõukoda otsustab: kui palju on eestis kohtuid, kui palju kohtunikke ja nende piirkonnad, kohtute struktuur, nimetavad esimehe Kohtuteenistus: tegutsevad selle nimel, et kohtunik saaks rahulikult õigust mõista. Väärtegude menetlemine: väärteod on fikseeritud väga paljudes seadustes.
juhtis ülemnõunikute vahelt valitud kantsler, kõik nõukogu liikmed valiti aadli poolt. Teiseks Kuramaa statuutidega, muudeti aadli maapäev alaliselt kooskäivaks regulaarselt, õigus langetada otsusi mis puudutasid otseselt kuramaa aadlit, teha ettepanekuid hertsogile, ja alustas tööd 12 liikmeline maanõunikute kolleegium, mis hoolitses järjepidevalt aadli õiguste eest. Nende statuuditega on seotud rüütelkonna kujunemine, seadis sisse aadlimatriklit.Kuramaa statuudi panid paika halduste territoriaalse jaotuse jagades kogu kuraaamaa hertsogkonna 4 maakonnaks, maakondade keskuteks oli Goldingen, Duckun, Miitavi, Seelpils, maakondade eesotsas seisid ülempealikud, kelleks olid kõrgaadli esindajad , resideerusid 4 asulas mis on nimetanud, täitsid ühelt poolt hertsogi korraldusi aga teiselt poolt pidid esindama ka kohalikke aadlikke.neli maakonda jagunesid erinevateks piirkondadeks, neid oli 8 oli , mõnes ei olnud ühtegi mõnes oli kolm,
annaabi.ee 
