- planeerimine. 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 13 demokraatia põhimõte - legitimatsioon (rahvas valib, teeb ja toimetab) - legitimatsioon ei ole tähtajatu, pidevalt käib selle uuendamine - enamuse õigus otsustada - avaliku halduse teostamine on piiritletud põhiseaduse ja seaduste raamidega (§ 3 võimu teostatakse PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel) - kodanike arvamusega arvestamine (nende vahetu mõju haldusotsustuste tegemisel). Rahvahääletused, küsitlused ja algatused. - informatsiooni tagamine haldustegevuse kohta (§ 44) 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 14 õiguspärasuse põhimõte - seaduslikkus ehk legaalsus ehk seaduse prioriteedi põhimõte - seadusliku aluse ehk seaduse reservatsiooni põhimõte - egaalsus ehk võrdsuse põhimõte 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 15
kooskõlastused, aga ka näiteks palga väljamaksmine, maja lammutamine, haldushoone rajamine jne. (Merusk 2001: 520) Haldusorgani poolt õigusaktide andmise ja toimingute sooritamise ning sellega orgaaniliselt seotud haldusmenetluse eesmärgiks on eelkõige seaduste efektiivne ning õigusriigi põhimõtetest lähtuv elluviimine. Haldusmenetluse üheks peamiseks eesmärgiks on seega haldusorgani otstarbeka ja õiguspärase tegevuse tagamine haldusotsustuste leidmisel ja tegemisel. Nimetatud eesmärk ei ole eristatav haldusmenetluse teisest põhieesmärgist, milleks on isikute õiguste tagamine ja materialiseerimine haldusotsuste abil. (Merusk 2001: 520) Nimetatud eesmärk on haldusmenetluse seaduses esiplaanile tõstetud ja erilist rõhutamist leidnud. Seaduse § 1 kohaselt on seadus suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel.
§ 3 sätestab, et riigivõimu (s.h. täidesaatvat riigivõimu) teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega võib öelda, et rahvas (oma hääleõiguslike kodanike kaudu) määrab nii otseselt kui ka kaudselt kindlaks avalikku 19 haldust teostavate organite jt. institutsioonide tegevuse piirid, sest kehtiv põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel, seadusi annab aga rahva poolt valitud Riigikogu; kodanike arvamuste arvestamine, nende vahetu mõju haldusotsustuste tegemisel. Riigi tasandil on need võimalused tunduvalt väiksemad kui kohaliku omavalitsuse puhul. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 2. lõike punkti 2 kohaselt kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse-, hääletuse või algatuse teel. Nimetatud seaduse § 32 näeb ka ette võimaluse, et vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla-
§ 3 sätestab, et riigivõimu (s.h. täidesaatvat riigivõimu) teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega võib öelda, et rahvas (oma hääleõiguslike kodanike kaudu) määrab nii otseselt kui ka kaudselt kindlaks avalikku 19 haldust teostavate organite jt. institutsioonide tegevuse piirid, sest kehtiv põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel, seadusi annab aga rahva poolt valitud Riigikogu; kodanike arvamuste arvestamine, nende vahetu mõju haldusotsustuste tegemisel. Riigi tasandil on need võimalused tunduvalt väiksemad kui kohaliku omavalitsuse puhul. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 2. lõike punkti 2 kohaselt kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse-, hääletuse või algatuse teel. Nimetatud seaduse § 32 näeb ka ette võimaluse, et vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla-
Seda teostab Eestis Riigikontroll. Õiguspärasuse ja tulemuslikkuse kontroll. Ei kattu parlamendi õiguspärasuse kontrolliga. Siin kontrollitaks: Õiguspärasus: Finantsarvestuste tulemuste kontrolli Finantstegevuse hindamine Finantssüsteemi ja tehingute kontroll Sisekontrolli ja selle funktsiooni kontroll Kontrollitava institutsiooni sees tehtud haldusotsustuste kontroll Tulemuslikkuse kontroll: Ressursside kasutamise säästlikkuse (tegevuseks vajalike ressursside maksumuse minimaliseerimine, pidades silmas kvaliteeti), tõhususe (seos kaupade, teenuste või muul viisil antud väljundi ja nende tootmiseks, osutamiseks kasutatud ressursside vahel) ja efektiivsuse (seotud tulemustega, mida võrreldakse
2) käitumise juhtimine iseloomustatav läbi orienteerimisfunktsiooni ja konfliktide lahendamise ehk reaktsioonifunktsiooni. Õiguses peitub üldine käitumisetalon ning see defineerib erinevad sotsiaalsed rollid ning loob hulga õigusmõisteid, mida on võimalik seeläbi aksioomiliselt ja süstemaatiliselt ära kasutada. 3) konfliktide lahendamine seda ei täideta mitte ainult õigusemõistmise läbi, vaid ka valimiste, hääletamise, haldusotsustuste, õigusalaste nõuannete (konsultatsioonide) kaudu; 4) sotsiaalse võimu legitimeerimine konfliktide ärahoidmise ja lahendamise ülesannet peab õigus täitma ka võimuvabas, võrdses ühiskonnas. Igas reaalses ühiskonnas kujunevad aga välja võimustruktuurid, mis õigust osaliselt stabiliseerivad, osaliselt piiravad. See on õiguse eriline funktsioon; 5) vabaduse kindlustamine igale kodanikule on vaja tagada võimalus
XIX saj olulisimad ideed esitasid osundatud valdkonnas Hegel, Marx ja Engels, (Hegel oli Marxi suurim mõjustaja). Hegelil oli sügavuti ja üsna detailselt arenenud arusaam tsentraliseeritud riigiaparaadist, mis avaldas määravat mõju Max Weberi ideede kujunemisele bürokraatia kohta. Üldise organisatsiooni- ning juhtimisteooria järgnev kujunemine ning areng: > Taylori teaduslik ärijuhtimise teooria > Fayol'i teooria renoveerimine Gulick'i ning Urwick'i poolt > inimsuhete koolkond > haldusotsustuste tegemise teooria > strukturalistlik-funktsionalistlikud ja süsteemiteoreetilised organisatsiooni määratlused. Euroopa haldusteoreetilise mõtte osas peetakse olulisimaks Max Weberi teooriaid haldamisest ja bürokraatiast - nad panid aluse sotsioloogilistele koolkondadele. Viimased vastanduvad: 1) Hegeli filosoofias juurtega olevale Saksa süstematiseeritud haldusõigusliku mõtte suunale (Ludwig von Stein, Otto Mayer, Georg Jellinek) - oli Euroopas kõikjal juurdunud 1960/70.
annaabi.ee 
