alluvatele). Seevastu avaliku teenistuse raamesantavad käskkirjad ametniku teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, palga määramiseks jms puudutavad juba ametnikku kui erilises seisundis eraisikut ja kujutavad endast samuti haldusmenetlust. Legaaldefinitsiooni kohaselt on haldusmenetluseks vaid haldusorgani tegevus haldusotsuste tgemisel, sest haldusorgan on haldusmenetluse läbiviijaks. 2.1 Menetluse algus Haldusmenetlus võib alata kahel moel: - haldusotsuse tegemisest huvitatud isiku taotusel; - asutuse initsiatiivil menetluse algushetkeks loetakse esimest menetlustoimingut, enamasti on selleks puudutatud isikute tedvitamine menetluse algatamisest. Taotluse esitamine on tvaline seal, kus isik soovib riigilt saada mingit hüve või soodustust, nt kauplemisluba, ametnikuna teenistusse võtmist, detailplaneeringu algatamist või pensioni. Asutuse initsiatiiv on reegliks seal, kus menetluse eesmörgiks
Uurimispõhimõte, Selgitamiskohustus, Ärakuulamiskohustus, Põhjendamiskohustus, Andmekaitse põhimõte, Võrdse kohtlemise põhimõte, Inimväärikuse põhimõte 3. Haldusmenetluse eristamine süüteomenetlusest 4. Haldusorgani mõiste ja millised tunnused haldusorganit iseloomustavad? Mõiste - Mõiste "haldusorgan" tähistab konkreetset haldusmenetluse läbiviijat ja/või haldusotsuse langetajat isikut, kes täidab avaliku halduse ülesannet. Kes konkreetsel juhul haldusorganiks on, ei sõltu HMS-st vaid eriseaduse regulatsioonist. Haldusorgani mõiste määratluse põhjal on võimalik teha järeldus, et: haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus; haldusorganit iseloomustav põhitunnus on avaliku halduse ülesannete täitmine; haldusorganina võib käsitada nii asutust,kogu kui ka isikut. 5
vastutada on, kuidas ta seda tema menetlusesolevas konkreetses asjas kohaldab. Haldusorgan peab menetluse uuendama ja muutma lõpplikku otsust juhul, kui otsus muutus lõplikuks pärast liikmesriigi viimase astme kohtu otsust: hilisem Euroopa Kohtu otsus, mis on tehtud vastuolus EÜ asutuslepingu art 234 lg 3, õigusvastaseks: siseriiklik õigus näeb ette võimaluse menetluse uuendamiseks ja uue haldusotsuse tegemiseks. Euroopa Liidu õigusakti kehtivuse küsimuses on eelotsus siduv, Euroopa Liidu õigusakt ei kehti enam üheski Euroopa Liidu liikmesriigis 3.4. Mis saab pärast eelotsust? menetlus läheb siseriiklikus kohtus edasi eelotsus on siduv, kui kohus uuesti eelotsust ei küsi kohtukulude jagamise määrab siseriiklik kohtunik eelotsuse kajastamine siseriiklikus otsuses: liikmesriigi kohus toob oma otsuses ära ka
loomise abil. Seega on õiguste kaitsmine HMS-i teiseks põhieesmärgiks. Haldusmenetlus on tähtis peamiselt ametiasutustele, kuid menetluse üksikasjadega peaksid olema kursis ka isikud, kelle õigusi ja kohustusi teatud menetlus mõjutab. Seadusega ettenähtud õiguste teostamine ja kohustuste täitmine sõltub suuresti just haldusorgani õiglasest tegutsemisest. 2.1 Menetluse algus Haldusmenetlus võib alata kahel moel, kas haldusotsuse tegemisest huvitatud isiku taotusel või asutuse initsiatiivil ehk menetluse algushetkeks loetakse esimest menetlustoimingut. Enamasti on selleks menetlust puudutavate isikute teavitamine menetluse algatamisest. ,,Esimeseks toiminguks taotluse saamise ja registreerimise järel on taotluse nõuetelevastavuse kontrollimine. Nõuetele mittevastavat taotlust ei tohi jätta tähelepanuta või koheselt tagastada, vaid asutus peab aitama kodanikul taotluse õigesti vormistada ja selgitama, milliseid
” Eristatakse: 13 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest - välispädevus: tuleneb seadusest või määrusest, mis näeb ette haldusotsuse tegemise; - sisepädevus: haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Välis- ja sisepädevuse eristamine on oluline, kuna nende rikkumise tagajärjed on erinevad: - välispädevuse rikkumine: tagajärjeks on tühisus (HMS § 63 lg 2 p 3), kui välispädevuse rikkumine oli ilmselge;
palju ressursse. Ärakuulamisõigus Igaühel on õigus enne tema suhtes tehtava otsuse tegemist esitada oma seisukohad ning haldusorgan on kohustatud igaühe , keda otsus võib puudutada, ära kuulama. Teavitamiskohustus Põhisisuks on avaliku võimu kohustus isikul eteada anda teda puudutavatest õigusaktidest ja toimingutest ning menetlusest, kus isikuid puudutavaid otsuseid vidakse langetada. Motiveerimiskohustus Haldusotsuse motiveerimine on vajalik efektiivse kohtukaitseõiguse teostamiseks.Haldusakti motiveerimine on abinõu, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Haldusakti motiveerimine tagab selle kontrollitavuse. Selgitamis ja nõustamiskohustus Avalikul võimul on kohustus isikuid abistada menetlustoimingute tegemisel, selgitades neile õigusi ja kohustusi ning jagades nõus eesmärkide saavutamisel.
annaabi.ee 
