kas juhtumi asjaolud vastavad normis sisalduvatele õiguslikele eeldustele (subsumeerimine). Õiguslikud eeldused võivad jällegi nõuda tõlgendamist (ptk 9.4.1) ning asjaolud põhjalikku uurimist ja hindamist (ptk 7.2);309 õiguslikuks aluseks olev volitusnorm peab haldusakti andmise ajal kehtima ja olema põhiseadusega kooskõlas,310 määruses sisalduv alusnorm ka seadusega kooskõlas. Proportsionaalsus: meetme kohasus haldusotsus peab olema oluline mingi eesmärgi saavutamiseks. Seega tuleb esmalt kontrollida, kas üleüldse eksisteerib mingi eesmärk, mida tahetakse saavutada. Samuti peab see eesmärk olema legitiimne demokraatliku ühiskonna jaoks vajalik. meetme vajalikkus isiku suhtes karme meetmeid ei tohi kasutada, kui eesmärk on võimalik saavutada isiku jaoks leebemate vahenditega. meetme mõõdukus isegi kui meede on kohane ja vajalik, ei tohi teda kohaldada, kui kahju või
3. diskreditsiooni kuritarvitamine - st diskreditsiooni vale kasutamine ja diskreditsiooniomavoli. Tegemis siis, kui administratsioon ei pea kas teadlikult või ekslikult kinni diskreditsiooni õiguslikult determineeritud sisemistest piiridest. Diskreditsiooni kuritarvitamine on seaduse eesmärgile mittevastav diskreditsioon. Võttes arvesse sisemise struktuuri, siis järgmised juhtumid: 1) haldusotsus ei rajane asjakohasel kaalutlusel. võib olla tegu omavoliga. 2) võrdsuse printsiibi rikkumine, siis kui võrdseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtava mõistliku põhjuseta erinevalt. Ainult siis kui on võrdselt määratletavad juhtumid, mis tuleb võrdselt lahendada. Ei saa nõuda ka et administratsioon kordaks viga mida ta juba korra teinud on. Amdinistratsioon ei ole kohustatud tegema erandit põhjusl, et ta seda teisele isikul tegi.
Kuna ainult minister on vastutav rahvaesindajate ees, mitte aga talle alluv asutus või mõni selle ametnik, jätkub parlamendile riigihalduse kontrolli- ja mõjutamisvõimalusi niikaua, kui sellele ulatub ka ministri vahetu juhtimis- ja järelevalvevõim.*23 Kuna põhimõtteliselt igal haldustegevusel peab olema tagasiside suverä- niteedile, peab poliitiline vastutus hõlmama kogu riigihaldust. Nii peab iga haldusotsus olema kontrollitav ja mõjutatav vastava ala ministri poolt, kuna ainult sellisel viisil on tagatud demokraatlik legitimatsioon 17 Samas, lk 273 jj. 18 C. Koller, lk 260. 19 W. Zoller, lk 60 jj. 20 G. Zimmer, lk 275 jj. 21 C. P. Fichtmüller. Zulässigkeit ministerialfreien Raums in der Bundesverwaltung. AöR, 1966, lk 330 jj. 22 M. Münstermann. Die Bindung des Staatsanwalt an Weisungen seiner Vorgesetzten. Heidelberg, 1978, lk 127. 23 E.-W. Böckenförde
otsustusvabaduse, kui seadus talle seda lubab. Võib olla tegemist, kus organ rakendab selliseid tagajärgi, mida seadus ette ei näe, või on valesti kindlaks määratud teokoosseisu eeldused. 3) Diskretsiooni kuritarvitamine – kui haldusorgan ei pea kas teadlikult või ekslikult kinni diskretsiooni õiguslikult determineeritud sisemistest piiridest. Kui haldusorgan järgis eesmärke, mis ei tulenenud seadusest. a. haldusotsus ei rajane asjakohasel haldusel, võidakse lähtuda pahatahtlikkusest või isiklikest subjektiivsetest kaalutlustest b. võrdsuse printsiibi rikkumine, seda printsiipi tuleb rakendada kitsendavalt. Üksnes juhtumeid, mis on võrdsed, tuleb võrdselt ka lahendada. Võrdsuse printsiibi kohaselt ei saa asjakohane isik nõuda, et haldusorgan kordaks tema kasuks viga, mida ta oli teinud teise juhtumi puhul.
seadus talle seda lubab. Võib olla tegemist, kus organ rakendab selliseid tagajärgi, mida seadus ette ei näe, või on valesti kindlaks määratud teokoosseisu eeldused. 3) Diskretsiooni kuritarvitamine kui haldusorgan ei pea kas teadlikult või ekslikult kinni diskretsiooni õiguslikult determineeritud sisemistest piiridest. Kui haldusorgan järgis eesmärke, mis ei tulenenud seadusest. - haldusotsus ei rajane asjakohasel haldusel, võidakse lähtuda pahatahtlikkusest või isiklikest subjektiivsetest kaalutlustest - võrdsuse printsiibi rikkumine, seda printsiipi tuleb rakendada kitsendavalt. Üksnes juhtumeid, mis on võrdsed, tuleb võrdselt ka lahendada. Võrdsuse printsiibi kohaselt ei saa asjakohane isik nõuda, et haldusorgan kordaks tema kasuks viga, mida ta oli teinud teise juhtumi puhul.
Võib olla tegemist, kus organ rakendab selliseid tagajärgi, mida seadus ette ei näe, või on valesti kindlaks määratud teokoosseisu eeldused. 3) Diskretsiooni kuritarvitamine kui haldusorgan ei pea kas teadlikult või ekslikult kinni diskretsiooni õiguslikult determineeritud sisemistest piiridest. Kui haldusorgan järgis eesmärke, mis ei tulenenud seadusest. 19 - haldusotsus ei rajane asjakohasel haldusel, võidakse lähtuda pahatahtlikkusest või isiklikest subjektiivsetest kaalutlustest - võrdsuse printsiibi rikkumine, seda printsiipi tuleb rakendada kitsendavalt. Üksnes juhtumeid, mis on võrdsed, tuleb võrdselt ka lahendada. Võrdsuse printsiibi kohaselt ei saa asjakohane isik nõuda, et haldusorgan kordaks tema kasuks viga, mida ta oli teinud teise juhtumi puhul.
annaabi.ee 
