ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. (2) Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.” Siit järeldub, et: 1) Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus 2) Haldusorganit iseloomustav põhitunnus on avaliku halduse ülesannete täitmine 3) Haldusorganina võib käsitada nii asutust, kogu kui ka isikut Meeldetuletavalt olgu siinkohal toodud haldusülesannete liigid: Halduse ülesanded jagunevad oma sisu järgi (olenemata, kas neid ülesandeid täidab riik, KOV või mõni muu haldusekandja): korrakaitselised toetavad (nt sotsiaaltoetused) vahendite kogumine (maksud) avaliku teenistusega seotud ülesanded Haldusorgan on halduse kandja üksus, mis täidab halduse kandja nimel omavastutuslikult teatud
haldusotsuse langetajat isikut, kes täidab avaliku halduse ülesannet. Kes konkreetsel juhul haldusorganiks on, ei sõltu HMS-st vaid eriseaduse regulatsioonist. Haldusorgani mõiste määratluse põhjal on võimalik teha järeldus, et: haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus; haldusorganit iseloomustav põhitunnus on avaliku halduse ülesannete täitmine; haldusorganina võib käsitada nii asutust,kogu kui ka isikut. 5. Kirjelda haldusmenetluse läbiviimist. seaduse peatükk 2 6. Millised on haldusmenetlust lõpetavad haldusotsused (haldusakt, haldusleping, määrus ja toiming) ja kuidas neid kirjeldada? Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks
avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorganid jagatakse asutusteks, kogudeks ja isikuteks(HMS § 8 lg 1). Asutus- iseseisva õigusvõimeta asutused on nt ministeerium, amet või inspektsioon, linnakantselei jne. Koguon kollegiaalselt otsuseid langetavad inimeste kogumid, nt Vabariigi Valitsus, vallavolikogu, Kultuurkapitali Nõukogu, töövaidluskomisjon, Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon. Isik haldusorganinaon füüsiline isik, nt minister, tervisekaitseinspektor, politseinik või juriidilisest isikust haldusekandja tervikuna, nt kohaliku omavalitsuse üksus või õigusvõimeline asutus Haldusorganeid võib otsuste vastuvõtmise korra järgi liigitada ka monokraatseteks ehk ainuisikulisteks ja kollegiaalseteks. Monokraatses organis teeb otsuse üks isik, nt Vabariigi President, minister Kollegiaalses organis teeb otsuse isikute kogu, nt Vabariigi Valitsus, linnavolikogu,
Haldusmenetlus (tegevus) Määrus (üldakt) Haldusakt (üksikakt) Korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri üldkorraldus Muu akt haldusleping toiming 2. B. ÕIGUSPÄRASUS I. Pädevus 1. Välispädevus (HMS § 8 lg 1) a) Sisuline pädevus (eriseadus) b) Territoriaalne alluvus c) Haldusorganina tegutsenud isiku kuulumine pädeva haldusorgani koosseisu 2. Sisepädevus: Haldusorganina tegutsenud isiku volitus (HMS § 8 lg 2) II. Menetlusnõuded 1. Haldusorgani erapooletus a) Absoluutsed taandamisalused (HMS § 10 lg 1 p-d 1-3) b) Kahtlus erapooletuses (HMS § 10 lg 1 p 4) c) Taandamise piirangud (HMS § 10 lg-d 5 ja 6)
o üldkorraldus o Muu akt - haldusleping - toiming 70 B. ÕIGUSPÄRASUS I. Pädevus 1. Välispädevus (HMS § 8 lg 1) a) Sisuline pädevus (eriseadus) b) Territoriaalne alluvus c) Haldusorganina tegutsenud isiku kuulumine pädeva haldusorgani koosseisu 2. Sisepädevus: Haldusorganina tegutsenud isiku volitus (HMS § 8 lg 2) II. Menetlusnõuded 1. Haldusorgani erapooletus a) Absoluutsed taandamisalused (HMS § 10 lg 1 p-d 1-3) b) Kahtlus erapooletuses (HMS § 10 lg 1 p 4) c) Taandamise piirangud (HMS § 10 lg-d 5 ja 6) 2
Leo IX - Euroopa reformpaastluse algataja. Ta kuulutas 1049. aastal Roomas peetud kirikukogul sõja nikolaitismile ja somooniale ning nõudis vaimulikkonna usulis-moraalse elu parandamist kanoonilise ühiselu abil. Sellele kirikukogule järgnes mujal Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaa rida reformikirikukogusid, mida Leo IX juhtis isiklikult. Leo IX alustas ka tugeva kirikliku aparaadi loomist, mis oleks allutatud otse paavstile. Nii loodi kardinalide kolleegium, mis toimis paavsti nõukoguna ja haldusorganina. 1053. aastal vallutasid normannid põhja itaalia ja vangistasid Leo IX. 1054. aastal aga saatis ta kardinal Humberti juhtimisel delegatsiooni Konstantinoopolisse keisri sõjalise abi järele ja nõupidamisele võimaliku kirikuuniooni üle. Tulemuseks oli aga hoopis see, et 1054 aastal pani Humbert Konstantinoopoli patriarhi kirikuvande alla ja too ekskommunikeeris kogu paavsti delegatsiooni. Gregorius VII - Kardinal Hildebrandi paavstitoolile tõuses 1073. aastal võttis ta endale
annaabi.ee 
