süsteem.3 Nt RKHKo 07.03.2002, nr 3-3-1-9-02: "HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega haldusakti tühistamiseks pöörduda halduskohtusse isik, kelle õigusi haldusakt rikub […] Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist." RKHKm 20.12.2001, nr 3-3-1-8-01: "Vastavalt HKMS § 7 lg-le 1 võib kaebusega haldusakti peale halduskohtusse pöörduda vaid isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või vabadusi
3. tegemist on üksikjuhtumiga, mida on võimalik määratleda ajaliselt ja ruumiliselt; adressaat on individualiseeritav 4. tegemist on reguleerimisega: haldusakti eesmärgiks on lõplik õiguste või kohustuste tekitamine, muutmine või lõpetamine, tuues kaasa õiguslikke tagajärgi. 5. haldusakt on suunatud väljapool haldusorganisatsiooni seisvale isikule 6. haldusakt on ühepoolne. Tunnus "ühepoolne" eristab haldusakte halduslepingutest. 3 Haldusõigus Kevad 2011 Haldusakti liigid: Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist.”1 Õiguste piiramiseks peab olema norm, mis isiku õigust kaitseb ning puudutamine või tuleneda nt geograafilisest lähedusest (nt ehitusloa puhul naabrid), tegevusvaldkonnast (nt konkureeriv ettevõte) vms.
õigussubjektide, halduse kandjate üksikakte. Seega on praktiliselt kõik haldusaktid hõlmatud kohtuliku kontrolliga: õigustloovad kuuluvad Riigikohtu, üksikaktid halduskohtu pädevusse. Halduskohus kontrollib ka avaliku administratsiooni reaaltoiminguid, s.t. faktilist tegevust (ka tegevusetust), tõestamis- ja teatamisakte. Peale nimetatud asjade lahendab halduskohus halduslepingutest tulenevaid vaidlusi ning mittetulundusühingu või nende ühingute liidu juhtorgani või ametiisiku otsuse või toimingu peale esitatud kaebusi. Halduskohtu ülesandeks on ainult haldustoimingute õiguspärasuse kontrollimine. Kõik teised küsimused, mis võivad tekkida seoses haldustegevusega, eraldatakse nimetatud valdkonna õigusemõistmisest. Nii ei kuulu halduskohtu pädevusse küsimus, kas administratsioon on oma tegevusega tekitanud kellelegi
menetlusnormistik - halduskohtumenetluse seadustikku (HKMS). HKMS-s sätestatakse halduskohtu pädevus, samuti kohtusse pöördumise ja menetluse kord. Halduskohtu pädevusse kuulub nt täidesaatva riigivõimu organi, kohaliku omavalitsuse, vähemusrahvuste kultuuriautonoomia asutuse ja ametiisiku õigusakti või toimingu peale esitatud kaebuste ja protestide lahendamine; seadusega ettenähtud juhtudel valimiskomisjonide otsuste peale esitatud kaebuste ja protestide lahendamine; halduslepingutest tulenevate vaidluste lahendamine; haldusõiguserikkumise asjade läbivaatamine haldusõiguserikkumiste seadustikuga sätestatud korras ning muude seadusega halduskohtu pädevusse antud asjade lahendamine. Halduskohtu pädevusse ei kuulu kaebused ja protestid, kui nende lahendamine on seotud tsiviilõigusliku vaidlusega, mis kuulub maa- ja linnakohtu pädevusse; taotlused ja kaebused õigustloova akti peale, mis kuuluvad lahendamisele põhiseaduslikkuse järelevalve
õigus. Halduskohus kontrollib ka kõigi iseseisvate õigussubjektide, halduse kandjate üksikakte. Seega on praktiliselt kõik haldusaktid hõlmatud kohtuliku kontrolliga: õigustloovad kuuluvad Riigikohtu, üksikaktid halduskohtu pädevusse. Halduskohus kontrollib ka avaliku administratsiooni reaaltoiminguid, s.t. faktilist tegevust (ka tegevusetust), tõestamis- ja teatamisakte. Peale nimetatud asjade lahendab halduskohus halduslepingutest tulenevaid vaidlusi ning mittetulundusühingu või nende ühingute liidu juhtorgani või ametiisiku otsuse või toimingu peale esitatud kaebusi. Halduskohtu ülesandeks on ainult haldustoimingute õiguspärasuse kontrollimine. Kõik teised küsimused, mis võivad tekkida seoses haldustegevusega, eraldatakse nimetatud valdkonna õiusemõistmisest. Nii ei kuulu halduskohtu pädevusse küsimus, kas administratsioon on oma tegevusega tekitanud kellelegi ainelist kahju või mitte. See
õigus. Halduskohus kontrollib ka kõigi iseseisvate õigussubjektide, halduse kandjate üksikakte. Seega on praktiliselt kõik haldusaktid hõlmatud kohtuliku kontrolliga: õigustloovad kuuluvad Riigikohtu, üksikaktid halduskohtu pädevusse. Halduskohus kontrollib ka avaliku administratsiooni reaaltoiminguid, s.t. faktilist tegevust (ka tegevusetust), tõestamis- ja teatamisakte. Peale nimetatud asjade lahendab halduskohus halduslepingutest tulenevaid vaidlusi ning mittetulundusühingu või nende ühingute liidu juhtorgani või ametiisiku otsuse või toimingu peale esitatud kaebusi. Halduskohtu ülesandeks on ainult haldustoimingute õiguspärasuse kontrollimine. Kõik teised küsimused, mis võivad tekkida seoses haldustegevusega, eraldatakse nimetatud valdkonna õiusemõistmisest. Nii ei kuulu halduskohtu pädevusse küsimus, kas administratsioon on oma tegevusega tekitanud kellelegi ainelist kahju või mitte. See
annaabi.ee 
