antud kohustuse ülevõtmisel antavate nõusolekut reguleerivate sätete kohaselt. Lepingu ülevõtmisel lähevad kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused ülevõtjale (VÕS § 179 lg 2). Lepingu endine pool vabaneb eelduslikult tervikuna kohustustest. Lisaks kohaldatakse nõude üleminekut reguleerivaid sätteid, mis annavad ülevõtjale võimaluse ka vastuväiteid esitada. 37. Halduslepingud, halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest Halduslepinguks kvalifitseerub avalike ülesannete täitmise tagamiseks sõlmitud leping kahel juhul: - kui lepinguga on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi; - kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi. Lepingut peetakse halduslepinguks, kui sellega delegeeritakse eraisikule mingi haldusülesande täitmise kohustus ning delegeerimise tulemusel saab eraisik teatava voli
mitte kauemaks kui üheks aastaks. (4) Kindlustuslepingute ja tehingute puhul, mille täitmine nõuab enam kui pool aastat, võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui kaheks aastaks. XI HALDUSLEPINGUD Haldusleping on leping, mis on sõlmitud avaliku võimu kandja ja eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku vahel ning sellega on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi Halduslepinguks kvalifitseerub avalike ülesannete täitmise tagamiseks sõlmitud leping kahel juhul: - kui lepinguga on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi; - kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi. Lepingut peetakse halduslepinguks, kui sellega delegeeritakse eraisikule mingi haldusülesande täitmise kohustus ning delegeerimise tulemusel saab eraisik teatava voli kolmandate isikute üle, sealhulgas õiguse otsustada kolmandate isikute õiguste ja
või omavalitsus ise osutada eraõiguslikus vormis ja samal ajal delegeerimisleping ei mõjuta teenuse tarbijate õigusi, võib selle allutada ka tsiviilõiguse regulatsioonile. Tihti nimetab aga seadus ise, et tegemist on halduslepinguga.22 Kõik seaduses nimetatud halduslepingud ei pruugi iseenesest avaliku võimu teostamist reguleerida, kuid seadusandja poolt tehtud vormivaliku tõttu kuuluvad vaidlused selliste lepingute üle ikkagi halduskohtu pädevusse. Veel tuleb märkida, et halduslepinguks nimetatakse praktikas ka elamu hooldamise lepingut omaniku ja vastavaid teenuseid osutava firma vahel. Eraisikule kuuluva eluruumi hooldamine ei ole aga üldse avalik teenus, vaid puhas ettevõtlus. Halduskohtule alluvad vaidlused nii halduslepingu enda seaduslikkuse ja kehtivuse üle kui ka vaidlused seoses halduslepingu rikkumise või mittenõuetekohase täitmisega. Halduslepingu 19 RKEKo 3314812 p 10. 20 RKHKo 3-3-1-3-12 p 15.
või lepingulise käsu täitmine on haldusliku iseloomuga või mitte. Halduslepingu esemeks olevad asjaolud kuuluvad haldusõiguse regulatsiooni alla. Riigikohus on märkinud, et avalik- õigusliku lepinguga ehk halduslepinguga on tegemist siis, kui leping teenib haldusõiguse normide täitmist ja sõlmitakse haldusõiguse normide alusel. Kokkuvõtlikult Igasugune avalik-õigusliku kohustuse täitmise käsitlemine kvalifitseerib lepingu halduslepinguks. Nt kinnisasja sundvõõrandamise seadus toimub halduslepingu alusel. Leping sisaldab kohustust haldusakti andmiseks või muu haldustoimingu sooritamiseks. Leping käsitleb kolmandate isikute subjektiivseid avalik õiguslike õigusi või kohustusi. Nt jäätmekäitlemis seadus. KOVi ja jäätme käitleja vahel tekkivad vaidlused on halduskohtu pärusmaa. Kui lepingu esemeks on haldusülesanne ja selle täitmine.
üksikjuhtumi reguleerimiseks või piiramatu arvu juhtumite reguleerimiseks. A. ÜKSIKJUHTUMI REGULEERIMISEKS. Haldusleping üksikaktina tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid. Õigussuhe on vähemalt kahe subjekti vaheline õiguslik seos. Halduslepingu pooltest vähemalt 1 on: KOV Riik Avalik-õiguslik juriidiline isik Eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik, kes seaduse alusel täidab avaliku halduse ülesandeid Saksamaa haldusmenetluse seadus loeb halduslepinguks ainult üksikjuhtumeid reguleerivaid lepinguid - haldusleping tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid avalik-õiguslikus valdkonnas. Reguleerimise eseme järgi võib neid halduslepinguid määratleda järgmiselt: Kui realiseeritakse avaliku õiguse norme, nt sundvõõrandamine kui ta sisaldab kohustust haldusakti andmiseks, nt arhiiviseadus arhiivi funktsioone võiva täite eraõiguslikud isikud, lepingus sätestatakse arhiivi hoidlate tingimused kui eraõiguslik isik
Halduslepingud üldaktidena tekitavad õigusi ja kohustusi impersonaalselt kolmandatele 60 isikutele. Tulenevalt põhiseadusest on see võimalik üksnes siis, kui üks või teine seadus seda lubab. Haldusleping üksikaktina tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid. Et paremini mõista halduslepingut, talle esitatavaid nõudeid, on otstarbekas ära tuua halduslepingu lühikäsitlus saksa õigussüsteemis. Saksamaa haldusmenetluse seadus loeb halduslepinguks ainult üksikjuhtumeid reguleerivaid lepinguid. Nimetatud seaduse § 54 S 1 järgi haldusleping tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid avalik-õiguslikus valdkonnas. Seega on talle omased kaks tunnust. Esiteks reguleerib ta üksikjuhtumeid ja teiseks saavad tema esemeks olla avalik-õiguslikud suhted. Halduslepingu sõlmimine on seaduslik niivõrd, kuivõrd õiguslikud eeskirjad ei ole selle vastu. Piirangud ei ole seotud
Halduslepingud üldaktidena tekitavad õigusi ja kohustusi impersonaalselt kolmandatele 60 isikutele. Tulenevalt põhiseadusest on see võimalik üksnes siis, kui üks või teine seadus seda lubab. Haldusleping üksikaktina tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid. Et paremini mõista halduslepingut, talle esitatavaid nõudeid, on otstarbekas ära tuua halduslepingu lühikäsitlus saksa õigussüsteemis. Saksamaa haldusmenetluse seadus loeb halduslepinguks ainult üksikjuhtumeid reguleerivaid lepinguid. Nimetatud seaduse § 54 S 1 järgi haldusleping tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid avalik-õiguslikus valdkonnas. Seega on talle omased kaks tunnust. Esiteks reguleerib ta üksikjuhtumeid ja teiseks saavad tema esemeks olla avalik-õiguslikud suhted. Halduslepingu sõlmimine on seaduslik niivõrd, kuivõrd õiguslikud eeskirjad ei ole selle vastu. Piirangud ei ole seotud