halduse struktuuris). 89-90 pandi alus praegusele haldussüsteemile. Haldussüsti ühtlustamine ja koondamine. 90-2004: EL liitumisega ettevalmistav periood haldussüsti areng ja võimekus olid kesksed küsimused. Avaliku halduse institutsionaalse ülesehituse üldine ümberkorraldamine ja uute organisatsioonide loomiseks. 2004-11: EL ja NATO täisliige. Riigi sissetulekude vähenemisega seotud küsimused; kokkuhoimeetmed. Ministeeriumite vastutuspõhimõttest lähtuv halduskultuur. Avaliku halduse reformi strateegiad: 1)Eesmärk oli luua tõhus kodanikule orienteeritud avalik teenistus (keskvalitsuse pädevuse tõstmine; tõhus ja eesmärgile suunatud toimemehhanismid sh parem koordineerimine. 2)2001 avaliku halduse reformi kava hõlmas 5 strateegilist valdkonda: regionaalse arengu tagamine; avalike organisatside funktsioonide optimeerimine; nn eelarve reform, sh finantsjärelvalve suurendamine, sisekontroll; kliendipõhine lähenemine; avaliku teenistuse arendamine.
haldusmenetluses tingimata vastanduma, vaid eelkõige tegema koostööd. See aitaks kaasa kodanikukeskse riigi põhimõtte edendamisele ning tooks kaasa positiivseid tagajärgi mõlemale poolele (õiguskantsler kui lepitaja isiku ja haldusülesannete täitjate vahel). Hea halduse tavadest arusaamine Eestis • Alates 1.1.2004 on järelevalve hea halduse üle õiguskantsleri pädevuses • Hea halduse tava = haldusmenetluse seaduse nõuded + üldine halduskultuur Hea halduse tavadest arusaamine Eestis • Väärhaldus on hea “Me edastame Teie avalduse otsekohe pädevale halduse tavade haldusorganile!” rikkumine: – Õigusvastane tegevus – Hoolimatus – Tegevusetus, viivitus – Teabe esitamisest – keeldumine – Ebaõige teave – Ebaviisakus Hea halduse tava osaks on: seaduslikkuse põhimõte PS § 3
Kõik me oleme kuulnud riigiametnike eetikakoodeksid. Lisaks on olemas veel hea halduskultuur jne. Kuid, mida tähendab hea haldus? Ja mida ta annab juurde kõige nende teiste mõistete juures? Hea halduse põhimõtet on peetud moodsaks või nüüdisaja inimõiguseks, mille vajadus on tingitud avaliku võimu tegevuse laienemisest ning üha keerukamaks muutumisest. Lihtsad isik- haldusorgan haldusmenetlused on asendumas ja asendunud menetlustega, kus tuleb arvestada enam kui ühe isiku õiguste ja kohustustega ning avaliku huviga, rakendada õigusnormides üha
läbi asutuste ümberstruktureerumise, nii organisatsiooniväliste, kui ka -siseste muudatuste kaudu. Eeskuju on otstarbekas leida põhjanaabrite näidete põhjal, mis puudutavad peamiselt kohalike omavalitsuste tähtsuse suurendamist. Oluline ei ole reformide läbiviimisel vaid materiaalne kindlustatus, vaid demokraatliku süsteemi ühtne toimimine. Kasutatud kirjandus Bouckaert, G. (2009) “Public Sector Reform in Central and Eastern Europe”, Halduskultuur, 2009, vol 10, 94-106. Mäeltsemees, S. (2009) “Haldusreformi eeskujusid leiab naabrite juurest” Maaleht, 11. Juuni Kättesaadav: http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/haldusreformi- eeskujusid-leiab-naabrite-juurest.d?id=23970397 Peters G. B., Pierre J., Randma-Liiv T. (2011) ”Global Financial Crisis, Public Administration and Governance: Do New Problems Require New Solutions” Public Organization
Kutse-eetika normide täitmine nõuab õpetajalt palju pingutusi ja pidevat enesetäiendamist. Ühiskonna kõik liikmed peaksid teda selles toetama, sest õpetajad on meie tulevik. Me oleme harjunud ütlema, et lapsed on meie tulevik. Lapsed kujunevad aga sellisteks, nagu on meie õpetajad. Nii et tõepoolest õpetajad on meie tulevik. Täiendavat kirjandust Kahk J. (toimetaja) Avaliku teenistuse eetika. Infotrükk, 1999. 73 lk. Laanemäe A. Eetika ja poliitika. Halduskultuur 2000. Teaduskonverentsi materjalid. Tln., TTÜ, 2001, lk 86 92. Laanemäe A. Eetika alused. Tln., TTÜ, 2000. 152 lk. Meos I. Valimik teemasid eetikast. Tln., Haridustöötajate Koolituskeksus, 1995. 93 lk. Sutrop M. Hea elu, moraal ja sotsiaalne õiglus: Aristotelesest tänapäevani. Akadeemia 2000, 12 köide, nr 8, lk 1638 1666. Tuulik M. Eetika ja moraal: (kõik algab meist endist). Tln., Ilo, 2002. 151 lk.
References Carroll, Lewis (1865). Alice's Adventures in Wonderland. E.g. in Heath 1974. Chang, Ha-Joon (2002). Kicking Away the Ladder. Development Strategy in Historical Perspective. London: Anthem. Doornbos, Martin (2004). "`Good Governance': The Pliability of a Policy Concept." Trames 8(4): 372-387. Drechsler, Wolfgang (2005a). "The Re-Emergence of `Weberian' Public Administration after the Fall of New Public Management: The Central and Eastern European Perspective." Halduskultuur 6: 94-108. On the net at http://deepthought.ttu.ee/hum/halduskultuur/Wolfgang%20Drechsler%2094- 108.pdf. Drechsler, Wolfgang (2005b). "eGovernment and Public Management Reform." Presentation at the eGovernance Catalonia Forum '05: Public Administration in the Age of the Internet, Barcelona, 13 June 2005. Slides, as well as video of the presentation dubbed in Catalan and Spanish, on the net at http://www.gencat.net/forum-egovernance/2005/cat/ponencies.htm.
Haldusorganis. Reformimine jätkus ka EL liitumise perioodil, kuid sisu mõjutas EL surve liitumise tingimuslikkuse näol. Efektiivsuse otsingud 2004 2011 NATO-ga liitumise ajaks 2004 a olid Eesti avaliku halduse institutsionaalse ülesehituse põhimõtted paigas. Välja olid kujunenud selged organisatsioonivormid ja tööjaotus, tekkinud olid süsteemi detsentraliseeritud toimimisloogikast ja ministeeriumide vastutuse põhimõttest lähtuv halduskultuur. AH instituut. Viimasel arenguetapil hakkab silma 4 trendi: efektiivsete toimimisvormide otsingul on taas asutud asutusi liitma; riik on püüdnud süstematiseerida ja ühtlustada oma osalust eraõiguslikes juriidilistes isikutes ( sihtasutustes, MTÜ-s, äriühingutes) ; keskvalitsuse regionaalsed käepikendused ehk maavalitsused on tasapisi kaotanud oma rolli ja positsiooni süsteemis; päevakorda on kerkinud erinevate valitsemisalade ja
annaabi.ee 
