survegrupid Kohtuvõim: Kohtu korralduses eristatakse kahte süsteemi: anglo-ameerika kohtusüsteem ja mandri-euroopa kohtusüsteem.Anglo-Ameerika kohtusüsteem on üks ja ühtne, mis tipneb ülemkohtuga. Kohtunik on autoriteet, kelle valib rahvas. Kohtunikku toetab vandemeestekogu. Mandri-Euroopa kohus on mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem, mis jaguneb tsiviil- kriminaal- ja halduskohtuks. Kohtusüsteemi tipus on Riigikohus või Konstitutsiooni kohus. Selles mudelis kohtunikud nim valitsuse poolt.Eesti riigikohtu süsteem on kolme tasandiline. Maakohus, ringkonnakohus ja riigikohus. Ringkonnakohtusse pöördutakse kui maakonnakohtu otsuseda ei olda nõus apellatsiooni korras. Sealt edasi kassatsiooni korras Riigikohtusse. Eraldi eksisteerib halduskohus, mis tegeleb riigi ja kodanike vaheliste probleemidega. Kriminaalkohus, mis tegeleb kriminaalaasjadega
kohtunikku. Kõrgeim on Ülemkohus. Kohtu president + vähemalt 15 liiget. Justiitsminister omab viimase täies koosseisus tegutsemisel ka hääleõigust, Eestis mitte. Ülemkohtul ei ole seaduste põhiseaduslikkuse järelvalve funktsiooni. Ülemkohtul on väga suur roll kohtunike ametisse nimetamisel. Üldhalduskohtud jagunevad läänikohtuteks (maksuametnike otsuste peale esitatud kaebused, sotsiaaltoetused, kohalik omavalitsus, tervishoid, ehitustegevus) ja Kõrgemaks Halduskohtuks (koosneb kohtu presidendist ja 21 liikmest). Olemas ka erikohtud: vee-, maa-, kindlustus-, töö- jms. Teatud asjad saab kaevata Ülemkohtusse, teised Kõrgemasse Halduskohtusse (haldusasjad eelnevatest kohtutest). Soome advokatuur. Klientide esindamisega võivad kõik isikud tegeleda. Ainult advokatuuri liige saab advokaadiks nimetada. Advokaadid tegutsevad põhiliselt kas üksi või kahest advokaadist koosnevates partnerlustes,sSuurtes linnades ka suuri advokaadifirmasid.
kohtunikku. Kõrgeim on Ülemkohus. Kohtu president + vähemalt 15 liiget. Justiitsminister omab viimase täies koosseisus tegutsemisel ka hääleõigust, Eestis mitte. Ülemkohtul ei ole seaduste põhiseaduslikkuse järelvalve funktsiooni. Ülemkohtul on väga suur roll kohtunike ametisse nimetamisel. Üldhalduskohtud jagunevad läänikohtuteks (maksuametnike otsuste peale esitatud kaebused, sotsiaaltoetused, kohalik omavalitsus, tervishoid, ehitustegevus) ja Kõrgemaks Halduskohtuks (koosneb kohtu presidendist ja 21 liikmest). Olemas ka erikohtud: vee-, maa-, kindlustus-, töö- jms. Teatud asjad saab kaevata Ülemkohtusse, teised Kõrgemasse Halduskohtusse (haldusasjad eelnevatest kohtutest). Soome advokatuur. Klientide esindamisega võivad kõik isikud tegeleda. Ainult advokatuuri liige saab advokaadiks nimetada. Advokaadid tegutsevad põhiliselt kas üksi või kahest advokaadist koosnevates partnerlustes,sSuurtes linnades ka suuri advokaadifirmasid.
erinõude alusel tehtava menetlustoimingu kohta. Kohus peab iga tsiviilasja kohta toimikut, kuhu võetakse ajalises järgnevuses kõikide menetlusastmete menetlusdokumendid ja muud asjaga seotud dokumendid, kaasa arvatud protokollid ja kohtulahendid. Seaduses ettenähtud juhul võetakse toimiku juurde muud menetlusega seotud esemed. Käesolev seadustik sätestab halduskohtu pädevuse, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse korra. § 2. Halduskohus Halduskohtuks on eraldi moodustatud halduskohtud, samuti ringkonnakohtud ja Riigikohus. [RT I 2006, 31, 235 jõust. 1.09.2006] § 3. Halduskohtu pädevus (1) Halduskohtu pädevusse kuulub: 1) avalikõiguslike vaidluste lahendamine; 2) seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine; 3) seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. (2) Halduskohtu pädevusse ei kuulu avalikõiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.
mehhanism, selleks on vaja esitada protest või kaebus (taotlus). Siin kehtib põhimõte - ei ole kaebust, ei ole ka kohut. Erand on ringkonnakohus või Riigikohus, kes võivad väljuda kaebuse piiridest, kui on rikutud kohtumenetluse norme. HALDUSKOHTU ORGANISATSIOON ON KOLMEASTMELINE: Esimeses astmes on loodud eraldiseisvad halduskohtud. Halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt on halduskohtuks eraldi moodustatud halduskohtud, samuti maa- ja linnakohtute juures tegutsevad halduskohtunikud. Esimeses astmes vaadatakse kaebus läbi ainuisikuliselt Apellatsioonikaebusi vaatab teise astme kohtuna läbi ringkonnakohus. Viimane jaguneb asjade liikide järgi kolleegiumideks. Seega teises astmes vaatab asju reeglina läbi ringkonnakohtu halduskohtukolleegium.
tunnistab õigustloova haldusakti kehtetuks kas täielikult või osaliselt. Otsus jõustub tema kuulutamise päevast, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Riigikohtu otsus on täitmiseks kohustuslik kõigile riigivõimu- ja valitsemisorganitele, kohalikele omavalitsustele, kohtutele, ametiisikutele ning juriidilistele ja üksikisikutele; 2) Halduskohtu organisatsioon on kolmeastmeline. Esimeses astmes on loodud eraldiseisvad halduskohtud. Halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt on halduskohtuks eraldi moodustatud halduskohtud, samuti maa- ja linnakohtute juures tegutsevad halduskohtunikud. Apellatsioonikaebusi vaatab teise astme kohtuna läbi ringkonnakohus. Viimane jaguneb asjade liikide järgi kolleegiumideks (juhul, kui ringkonnakohtus ei moodustata halduskolleegiumi, võidakse tsiviilkohtukolleegiumile panna halduskohtu lahendite peale esitatud apellatsioonkaebuste läbivaatamine). Seega teises astmes vaatab asju reeglina läbi ringkonnakohtu halduskohtukolleegium
tunnistab õigustloova haldusakti kehtetuks kas täielikult või osaliselt. Otsus jõustub tema kuulutamise päevast, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Riigikohtu otsus on täitmiseks kohustuslik kõigile riigivõimu- ja valitsemisorganitele, kohalikele omavalitsustele, kohtutele, ametiisikutele ning juriidilistele ja üksikisikutele; 2) Halduskohtu organisatsioon on kolmeastmeline. Esimeses astmes on loodud eraldiseisvad halduskohtud. Halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt on halduskohtuks eraldi moodustatud halduskohtud, samuti maa- ja linnakohtute juures tegutsevad halduskohtunikud. Apellatsioonikaebusi vaatab teise astme kohtuna läbi ringkonnakohus. Viimane jaguneb asjade liikide järgi kolleegiumideks (juhul, kui ringkonnakohtus ei moodustata halduskolleegiumi, võidakse tsiviilkohtukolleegiumile panna halduskohtu lahendite peale esitatud apellatsioonkaebuste läbivaatamine). Seega teises astmes vaatab asju reeglina läbi ringkonnakohtu halduskohtukolleegium
annaabi.ee 
