rüütelkonnad mõisate ennistamist õiguspärastele omanikele. Seda korrati ja seekord lõplikult 1721. aasta Uusikaupunki rahulepingus. Ehkki õiguslikult sai mõisaid tagastama hakata alles pärast rahulepingu sõlmimist, toimus tegelik restitutsioon tunduvalt varem. Esimesed mõisad tagastati juba 1710. aastate alguses. Peeter I andis Balti aadlile Vene aadli õigused, vabastades nad pealegi teenistuskohustusest. Baltisakslased, aga leidsid rakendust Vene haldusaparaadis ja sõjaväeteenistuses. Vene riik oskas läbiviidud mõisade reduktsiooni käigus tekkinud pingeid Rootsi krooni ja aadlike vahel osavalt ära kasutada.
Vene aja esimene sajand 1710-1819 Laura Peets Vene võimu aeg Peeter I andis (1710, 1723) Balti aadlile Vene aadli õigused, vabastades nad peagi teenistuskohustusest Baltisakslased leidsid rahendust Vene haldusaparaadis ja sõjaväeteenistuses Rüütelkondade mõju kasvas: nende käes lid kohalik omavalitsus, kohus ja politsei ning osaliselt kontroll kooli ja kiriku üle Rüütelkondade liikmeskonna piiritlesid aadlimatriklid mis valmisid Liivimaal 1747 a. , Eestimaal 1756 a, Saaremaal 1741 aastal. 18.saj. I poole Eesti- ja Liivimaad iseloomustab õiguslik segadus Venemaaga liitumine tähendas reduktsioonieelse erikorra ja privileegide taastumist ning kehtivate õigussuhete konserveerimist
armee (oluline edasisi sündmusi silmas pidades) Mao võimu vastu olid paljud ringkonnad. Abinõud: organisatsioonilist laadi : vaenulikud organisatsioonid (sh. ka misjonid ja salaühingud ) keelustati mittekeelustatud organisatsioonid allutati HKP kontrollile parteiline monopol massikommunikatsiooni üle (st. kogu massikommunikatsiooni oli ainult HKP käsutuses) kohtureform ja kohtuaparaadi puhastamine puhastus haldusaparaadis terroristlikud poliitilised vastased kuulutati kurjategijaiks, üle 2 milj. inimese hukati võitlus kolme pahe vastu: korruptsioon, raiskamine, bürokraatia (tapeti ja vangistati sadu tuhandeid) Page 4 of 1 võitlus viie pahe vastu: maksude mittetasumine, majandusinfo vargus,
kontakte, tööind, ebalojaalne suhtumine oma organisatsiooni, tahtmatus alluda ühelegi võimukandjale, kõrged nõudmised. Tähtis on, mida juht suudab ja peab tegema organisatsioonis kus on palju niisuguseid isiksusi. On ettevõtteid, mis on neist tulvil ja seetõttu peaksid nende organisatsioonide juhid neid tundma õppima. 1.2. Valitseja ehk ülemus Valitseja on profi vastand. Ta on suhteliselt tavaline kuju tööstuses ja haldusaparaadis. Valitsejad on inimesed, kellel on head administratiivsed ja organisatoorsed võimed, inimesed, kes on õppinud töötama teiste kaasabil ja kellele see meeldib. Valitseja tüüp on direktor, keskastme juht, osakonnajuhataja, grupijuht. Need on inimesed, kelle peamine ülesanne on teiste inimeste vahendusel tegevust juhtida, lühidalt öeldes ülemused. Need juhid, kes on, on tavaliselt ka profid, st. nad töötavad eelkõige oma erialal, 6
tohi olla liiga pikk. Riigikogu peab teostama pidevat järelvalvet täidesaatva võimu üle. Oluline on demokraatlik kontroll sõltumatute kontrollorganite nagu Riigikontrolli ja õiguskantsleri poolt. Nende rollikson rahvale täiendava kindlustunde andmine riigivõimuorganite tegevuse suhtes. Nad aitavad demokr. Kontrolli kindlustada , eriti nende käsutuses olevate ressursside tõttu , mis võimaldavad piirata asjatundjate võimu haldusaparaadis. Demokraatliku kontrolli tagamise vahenidk son poliitilise vastutuse põhimõte. Demokraatliku kontrolli ja poliitilise vastutuse hädavajalik element on informatsiooni olemasolu täitevvõimu tegevuse kohta. (avalikud kohtuistungid) . Inormatsiooni riigi tegevuse kohta annavad riigikontroll ja õiguskantsler, kes kontrollivad pidevalt riigivõimu tegevust.- nende tegevus on avalik . 2.1.2 Demokraatlikud otsustusmehhanismid. ..need viitavad rahva osalemisele riiklike otsuste tegemisel
Demokraatia legitimatsiooni põhimõte - .tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st toimuma rahva otsesel ja kaudsel heakskiidu Oluline on demokraatlik kontroll sõltumatute kontrollorganite nagu Riigikontrolli ja õiguskantsleri poolt. Nende rollikson rahvale täiendava kindlustunde andmine riigivõimuorganite tegevuse suhtes. Nad aitavad demokr. Kontrolli kindlustada , eriti nende käsutuses olevate ressursside tõttu , mis võimaldavad piirata asjatundjate võimu haldusaparaadis. Demokraatliku kontrolli tagamise vahenidk son poliitilise vastutuse põhimõte. Demokraatlikud otsustusmehhanismid.- need viitavad rahva osalemisele riiklike otsuste tegemisel Esindusdemokraatia olemuseks on peamiste riiklike otsuste tegemine rahva valitud esindusorgani poolt. Rahva poolt otse valitud organiks on riigikogu, kelle rolliks on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine. 2.7 Erakonnad
annaabi.ee 
