muuta sel juhul nt) , vajadusel võib KOV nõuda täiendavaid uuringuid, kooskõlastusring, arvamuste küsimise ring (10 p kooskõlastamiseks9 kooskõlastamist eeldatatakse. 331-62-03 kasutusloa andmine on kaalutlusotsus (tuleb ka ehitusloa väljastamist kontrollida tagasiulatuvalt) 331-15-16 kasutusloa teema 331-73-16 kasutusloa kõrvaltingimusi puudutab (kasutusviisidel ehitise suhtes) Keskkonnaload VAIDLUSTAMINE: saab vaidlustada haldusaktina üldkorras st populaarkaebuse õigust ei ole. Planeeringut ehitusloa menetlemise kauduja käigus vaidlustada ei saa. Planeeing on üldreeglina omandanud õigusakti kvaliteedi. RK lahendid: Viru poja kaasus 3-0-6-1210 TLn Ringkonnakohus Vt kasutusloa osas 24.11.2017 RK määrus nr 3-17-1398 Keskkonnamõju hindamine nii planeerimis-kui ehitusloa menetluses. Keskkonnamõju strateegiline hindamine võib kirjas olla ka planeeringus, kõrgema astme planeering
ei esita tõendeid, mida eeldab tõendamiskohustus. 1.5. Haldusakt Haldusakti mõiste on määratletud HMSi § 51 lg-s 1 järgmiselt: ,,Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt." Dokumendi käsitamine haldusaktina ei sõltu dokumendi nimetusest (nt ettekirjutus, otsus, korraldus või käskkiri), vaid sisust. Üldkorraldus HMSi § 51 lg 2 käsitab haldusaktina ka üldkorraldust: ,,Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele.". Ta reguleerib üksikjuhtumit. Üldkorraldusi on kaht liiki: 1) isikutele suunatud üldkorraldus; seejuures peab isikute ring olema kindlaks määratav üldiste tunnuste alusel
I Haldusakt Haldusakti mõiste on määratletud HMSi § 51 lõikes 1 järgmiselt: „Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.” Haldusakt on üldine teoreetiline mõiste. See tähendab, et dokumendi käsitlemine haldusaktina ei sõltu dokumendi nimetusest (nt ettekirjutus, otsus, korraldus või käskkiri), vaid sisust. Isegi tavaline kiri võib teataval juhul osutuda haldusaktiks. Teiste sõnadega, tuleb kontrollida, kas esinevad kõik § 51 lõikest 1 tulenevad tunnused: 1. dokumendi on andnud haldusorgan: mõiste tuleneb HMS §-st 8; 2. haldusorgan tegutseb avalik-õiguslikus suhtes haldusülesande täitmisega. Tuleta meelde esimest loengut: avaliku õiguse ja eraõiguse eristamine; 3
asjaolud tõlgendada menetlusosalise kahjuks, kui menetlusosaline ei esita tõendeid, mida eeldab tõendamiskohustus. 1.5. Haldusakt Haldusakti mõiste on määratletud HMSi § 51 lg-s 1 järgmiselt: ,,Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt." Dokumendi käsitamine haldusaktina ei sõltu dokumendi nimetusest (nt ettekirjutus, otsus, korraldus või käskkiri), vaid sisust. Üldkorraldus HMSi § 51 lg 2 käsitab haldusaktina ka üldkorraldust: ,,Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele.". Ta reguleerib üksikjuhtumit. Üldkorraldusi on kaht liiki: 1) isikutele suunatud üldkorraldus; seejuures peab isikute ring olema kindlaks määratav üldiste tunnuste alusel
12 III 2004, 5, 47 p-d 11-12), kus kolleegium leidis, et õigeks vastustajaks peab olema Vabariigi Valitsus, aga mitte Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium. Asjas esitati kaebus ministeeriumi tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks, kui Riigikohus leidis, et sisuliselt sooviti vaidlustada Vabariigi Valitsuse protokollilist otsust (seda tõlgendas Riigikohus haldusaktina) ning seega pidanuks olema vastustajaks Eesti Vabariik (samas 2005:1235). Eeltoodu alusel saab väita, et eelmenetluse üheks olulisemaks küsimuseks on vastustaja isiku õigsuse kontrollimine kohtu poolt, et välistada hilisem lahendi tühistamine Riigikohtu poolt. 5.3 Kolmas isik halduskohtus Põhiseaduse §24 lg 1 sätestab igaühe õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures. Põhiseadusest tuleneb, et isikul on õigus viibida asja arutamise juures ka siis, kui ta ei ole
isikuna, kusjuures oma tsiviilõigusi ja kohustusi teostavad nad oma organite ja asutuste kaudu. Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Haldusakt on üldmõiste. See tähendab, et dokumendi käsitamine haldusaktina ei sõltu dokumendi nimetusest (nt ettekirjutus, otsus, korraldus või käskkiri), vaid sisust. Isegi tavaline kiri, protokolli kantud otsus jne võib teataval juhul osutuda haldusaktiks. Teiste sõnadega, tuleb kontrollida, kas esinevad kõik haldusakti tunnused: 1. dokumendi on andnud haldusorgan 2. haldusorgan tegutseb avalik-õiguslikus suhtes haldusülesande täitmisega. 3. tegemist on üksikjuhtumiga, mida on võimalik määratleda ajaliselt ja ruumiliselt; adressaat on
Avaliku ja eraõiguse omavaheline eristamine (tuleta meelde õppeainet sissejuhatus õigusteadusesse) ei ole pelgalt teoreetiline probleem. Sellel on väga praktiline väljendus, sest sellest ripub nii küsimus, millist seadust konkreetsel juhul kohaldada, kui ka küsimus, millisele kohtule alluvad võimalikud vaidlused (maakohtule või halduskohtule). Haldusõiguse valdkonnas sõltub avaliku ja eraõiguse eristamisest küsimus, kas mingit haldusorgani otsust tuleb käsitleda haldusaktina ja seega järgida selle vastuvõtmisel haldusmenetluse seadust ja vormistamisel haldusaktidele kehtestatud vorminõudeid (nt lisada vaidlustamisviide koos viitega halduskohtule). Samuti on avaliku õiguse ja eraõiguse vaheline piiri tõmbamine määravaks, kas haldusorgani sõlmitud lepingut käsitleda tsiviilõigusliku lepinguna või halduslepinguna. Eesti kohtusüsteemi taasloomisel tehti selge valik selles suunas, et haldustegevust hakkab
Juhtumi saab määratleda ajalis-ruumilise kriteeriumi alusel. Igasugune isikule esitatud nõue sooritada teatud tegu, hoiduda sellest või lubada talle mingi tegu – on üksikjuhu reguleerimine. Ajaline kriteerium eeldab seda, et tegemist oleks konkreetse ajafaktoriga. Normi puhul seda ei ole – norm kehtib seni, kuni ta kehtetuks tunnistatakse. Haldusakti andmisest keeldumine on haldusakt. Üldkorraldus haldusaktina: Adressaadid on üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikud (a la jalgratturid, autojuhid) Adressaat võib olla ka avalik-õiguslik asi, mille seisundit muudetakse. Asja õiguslik seisund on aluseks isikute õigustele ja kohustustele. Näiteks mingil alal on loodukaitsepiirangud mingi kinnistu suhtes, aga kinnistu omanik võib vahetuda ning sel juhul kehtivad regulatsioonid kõigi nende isikute jaoks, kes on selle
annaabi.ee 
